ÜLDKOHTU MÄÄRUS (teine koda laiendatud koosseisus)
29. veebruar 2024(*)
Menetlus – Kohtukulude kindlaksmääramine
Kohtuasjas T‑235/18 DEP,
Qualcomm Inc., asukoht San Diego, California (Ameerika Ühendriigid), esindajad: advokaadid M. Pinto de Lemos Fermiano Rato ja M. Davilla,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: N. Khan, C. Urraca Caviedes ja A. Dawes,
kostja,
ÜLDKOHUS (teine koda laiendatud koosseisus),
koosseisus: koja president A. Marcoulli (ettekandja), kohtunikud J. Schwarcz, V. Tomljenović, R. Norkus ja W. Valasidis,
kohtusekretär: V. Di Bucci,
arvestades 15. juuni 2022. aasta kohtuotsust Qualcomm vs. komisjon (Qualcomm – ainuõiguse maksed) (T‑235/18, EU:T:2022:358),
on teinud järgmise
määruse
1 Üldkohtu kodukorra artikli 170 alusel esitatud taotlusega palub hageja Qualcomm Inc. Üldkohtul kehtestada hüvitamisele kuuluvate kulude summaks, mille Euroopa Komisjon peab talle välja maksma kulude alusel, mis tal tekkisid kohtuasja T‑235/18 menetluses, 12 041 755,80 eurot.
Vaidluse taust
2 Üldkohtu kantseleisse 6. aprilli 2018 saabunud hagiavalduses, mis registreeriti numbriga T‑235/18, palus hageja tühistada komisjoni 24. jaanuari 2018. aasta otsuse C(2018) 240 (final) ELTL artiklis 102 ja EMP lepingu artiklis 54 sätestatud menetluse kohta (juhtum AT.40220 – Qualcomm (ainuõiguse maksed)), millega komisjon tuvastas, et Qualcomm kuritarvitas oma turgu valitsevat seisundit 25. veebruarist 2011 kuni 16. septembrini 2016, ning määras talle 997 439 000 euro suuruse trahvi (edaspidi „vaidlustatud otsus“).
3 Üldkohus rahuldas 15. juuni 2022. aasta kohtuotsusega Qualcomm vs. komisjon (Qualcomm – ainuõiguse maksed) (T‑235/18, EU:T:2022:358) hageja nõude ja mõistis komisjonilt välja hageja kohtukulud.
4 Hageja palus 15. detsembri 2022. aasta kirjas komisjonil hüvitada talle 14 436 418,29 euro suurune summa kohtukulude katteks.
5 Komisjon palus 21. detsembri 2022. aasta kirjas hagejal oma taotlust täiendavalt põhjendada.
6 Pärast oma taotluse ümberhindamist palus hageja 1. märtsi 2023. aasta kirjas komisjonil hüvitada talle kohtukuludena 12 041 755,80 eurot.
7 Komisjon keeldus 6. märtsi 2023. aasta kirjas hageja ümberhinnatud summat tasumast.
8 Pooled ei jõudnud hüvitamisele kuuluvate kohtukulude suuruses kokkuleppele.
Poolte nõuded
9 Hageja palub Üldkohtul määrata põhimenetluses hüvitamisele kuuluvate kohtukulude summaks, mille peab hüvitama komisjon, 12 041 755,80 eurot.
10 Komisjon palub Üldkohtul määrata põhimenetluses hüvitamisele kuuluvate kohtukulude summaks 405 315 eurot ja jätta käesoleva kohtukulude kindlaksmääramise menetluse raames kohtukulud määramata.
Õiguslik käsitlus
11 Kodukorra artikli 170 lõikest 3 tuleneb, et kui hüvitatavate kulude üle tekib vaidlus, lahendab Üldkohus selle huvitatud poole taotluse alusel määrusega, mis ei kuulu edasikaebamisele, andes enne seda poolele, keda taotlus puudutab, võimaluse esitada enda seisukoht.
12 Kodukorra artikli 140 punkti b kohaselt on hüvitamisele kuuluvad kulud „menetlusega seotud vältimatud poolte kulud, eelkõige sõidu- ja elamiskulud ning esindaja‑, nõustaja- või advokaaditasud“. Nimetatud sättest tuleneb, et hüvitamisele kuuluvad on vaid kohtukulud, mis on esiteks tekkinud seoses menetlusega Üldkohtus ja mis teiseks on olnud selleks vältimatud (vt 6. märtsi 2003. aasta kohtumäärus Nan Ya Plastics ja Far Eastern Textiles vs. nõukogu, T‑226/00 DEP ja T‑227/00 DEP, EU:T:2003:61, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).
13 Käesolevas asjas taotleb hageja, et hüvitataks kokku 12 041 755,80 eurot, mis tema sõnul koosneb 12 017 848,55 euro suurusest tasust õigus- ja majandusnõustamise teenuste eest ja 23 907,21 euro suurusest summast, mis on seotud kohtuistungil osalemise kuludega.
14 Enne, kui analüüsida hageja hüvitamistaotlust seoses tasude ja kuludega, tuleb teha sissejuhatavad märkused taotluse ja selle lisade konfidentsiaalsuse kohta.
Sissejuhatavad märkused taotluse ja selle lisade konfidentsiaalsuse kohta
15 Tuleb märkida, et kuigi hageja tegi igale taotluse leheküljele märke „konfidentsiaalne“ ja lisade nimekirja peaaegu igale leheküljele märke „konfidentsiaalne“, „rangelt konfidentsiaalne“ või „eriti konfidentsiaalne“, ei esitanud ta Üldkohtule ühtegi taotlust jätta teatavad andmed üldsusele avaldamata vastavalt kodukorra artiklile 66 või 66a. Nimelt tuleb esiteks kodukorra artikli 66 kohaselt esitada taotlus jätta füüsiliste isikute isikuandmed üldsusele avaldamata eraldi dokumendina ja teiseks tuleb kodukorra artikli 66a alusel esitada taotlus jätta muud andmed kui füüsiliste isikute isikuandmed üldsusele avaldamata põhjendatult ja eraldi dokumendina. Kuna aga käesoleval juhul ei ole eraldi dokumendina esitatud andmete avaldamata jätmise taotlust (mis on olenevalt olukorrast põhjendatud), ei saa kohtukulude kindlaksmääramise taotluses ja selle lisades esitatud märkeid üksi tõlgendada nii, et see kujutab endast andmete üldsusele avaldamata jätmise taotlust.
16 Lisaks ei sisalda ka taotluse põhiosa selle kohta tarvilikke selgitusi. Ühest küljest märkis hageja, et ta kustutas lisadest T.8–T.13 teabe, mida tema arvates hõlmab „advokaadi ja kliendi vaheline“ kutsesaladus. Teisest küljest märkis ta, et lisades T.8–T.13 sisalduvate arvete, kokkuvõtete ja kviitungite esitamine ei kujuta endast „loobumist advokaadi-kliendi kutsesaladusest või muust õiguslikust kaitsest, mis on seotud nende dokumentide, nende aluseks oleva kirjavahetuse või muude neile lisatud dokumentide konfidentsiaalsusega“.
17 Kõik need märked on aga ebaselged ja ebatäpsed ega võimalda seega Üldkohtul mõista, kas peale teabe, mille hageja oli juba ise lisadest kustutanud väidetava „advokaadi ja kliendi vahelise“ kutsesaladuse alusel ja mida ei ole Üldkohtule esitatud, on tema sõnul taotluses või selle lisades sisalduv teave või andmed – mida siiski ei ole tuvastatud – väidetavalt konfidentsiaalsed, mis tuleb käesolevas kohtukulude kindlaksmääramise menetluses üldsusele avaldamata jätta.
18 Kuna Üldkohus ei saa lähtuda oletustest või kõrvaldada taotluses esinevaid võimalikke lünki, ei saa oletada, et hageja taotleb kodukorra artikli 66 või 66a alusel teatud teabe või andmete – mis sisaldub kohtukulude kindlaksmääramise taotluses ja selle lisades – üldsusele avaldamata jätmist.
19 Pealegi ei võimalda ükski toimikus olev dokument asuda seisukohale, et käesolevas kohtumääruses kasutatud teavet ja andmeid – mis puudutavad eelkõige taotletud summasid, advokaadibüroode ja majanduskonsultatsioonibüroode nimesid, advokaatide ja konsultantide arvu ja kvalifikatsiooni, arvete arvu, nende lehekülgede arvu ja summasid, töötundide arvu ja tunnitasusid, kulude kategooriaid, linnu, kuhu reisiti, kviitungite liiki, kviitungite eset ja nende summasid – tuleks käesolevas menetluses pidada üldsuse suhtes konfidentsiaalseks ning et Üldkohus peaks omal algatusel kohaldama kodukorra artikleid 66 või 66a.
Tasud
20 Hageja palub hüvitada kokku 12 017 848,55 eurot õigus- ja majandusnõustamise teenuste eest, mille osaks oli tema sõnul 11 234 578,85 eurot advokaadibüroo Quinn Emanuel Urquhart & Sullivan (edaspidi „Quinn Emanuel“) osutatud õigusnõustamise teenuste eest; 302 658,10 eurot advokaadibüroo Cravath Swaine & Moore (edaspidi „Cravath“) osutatud õigusnõustamise teenuste eest ja 480 611,64 eurot äriühingute Compass Lexecon ja FTI Consulting (edaspidi „Compass Lexecon/FTI“) osutatud majandusnõustamise teenuste eest.
Advokaadibüroo Cravath tasu
21 Hageja palub hüvitada 302 658,10 eurot advokaadibüroo Cravath osutatud teenuste eest.
22 Mis puudutab kõigepealt neid tasusid, siis tuleb tõdeda, et nagu hageja täpsustab, ei puuduta kõnealused teenused menetlust Üldkohtus, vaid Ameerika Ühendriikides toimunud menetlusi, mille tulemusel saadi dokumendid, mille hageja esitas seejärel tõenditena Üldkohtu menetluses 26. juuli 2019. aasta menetlusdokumendiga.
23 Tuleb aga meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse kodukorra artikli 140 punktis b „menetluse“ all silmas üksnes menetlust Üldkohtus (24. jaanuari 2002. aasta kohtumäärus Groupe Origny vs. komisjon, T‑38/95 DEP, EU:T:2002:13, punkt 29; 7. detsembri 2004. aasta kohtumäärus Lagardère ja Canal+ vs. komisjon, T‑251/00 DEP, EU:T:2004:353, punkt 22, ja 21. detsembri 2010. aasta kohtumäärus Le Levant 015 jt vs. komisjon, T‑34/02 DEP, EU:T:2010:559, punkt 31). Seega ei saa mõiste „hüvitamisele kuuluvad kulud“ Üldkohtu menetluses kodukorra artikli 140 punkti b tähenduses – kui ei ole sätestatud teisiti, näiteks vastavalt kodukorra artikli 190 lõikele 2 – hõlmata muude kohtu- või haldusmenetlustega seotud kulusid, mis toimuvad teistes riigisisestes või rahvusvahelistes kohtutes või asutustes (vt selle kohta 21. detsembri 2010. aasta kohtumäärus Le Levant 015 jt vs. komisjon, T‑34/02 DEP, EU:T:2010:559, punktid 35 ja 50), isegi kui selliste menetluste eesmärk on sarnaselt siinse asjaga saada teavet või dokumente, millega huvitatud pool kavatseb põhjendada Üldkohtule esitatud hagi väiteid.
24 Kõiki küsimusi, mis on seotud teistes riigisisestes või rahvusvahelistes kohtutes või asutustes toimunud menetlustega seotud kulude hüvitamisega, reguleerivad vajaduse korral neid menetlusi käsitlevad normid ning nende hüvitamist ei saa Üldkohtus „menetlusega seotud“ kuludena nõuda.
25 Järelikult tuleb nõue hüvitada advokaadibüroo Cravath osutatud õigusnõustamise teenuste eest tasutud 302 658,10 eurot rahuldamata jätta.
Advokaadibüroo Quinn Emanuel tasu
26 Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et liidu kohus ei ole pädev määrama kindlaks tasusid, mida pooled maksavad oma advokaatidele, küll aga võib ta kindlaks määrata nende tasude selle osa, mida peab tasuma pool, kellelt kohtukulud võidakse välja mõista. Üldkohus ei pea kohtukulude kindlaksmääramise taotluse üle otsustamisel arvestama riigisiseselt kehtestatud advokaadi tasumäära ega mis tahes selle kohta sõlmitud kokkulepet huvitatud poole ja tema esindajate või nõustajate vahel (vt 26. jaanuari 2017. aasta kohtumäärus Nurburgring vs. EUIPO – Biedermann (Nordschleife), T‑181/14 DEP, EU:T:2017:41, punkt 10 ja seal viidatud kohtupraktika).
27 Olgu ka meenutatud, et tasumäärasid või vajaminevat tööaega reguleerivate liidu õigusnormide puudumisel peab Üldkohus vabalt hindama juhtumi asjaolusid, arvestades kohtuvaidluse eset ja olemust, selle olulisust liidu õiguse seisukohalt, selle keerukust, töömahtu, mida kohtumenetlus võis eeldada menetluses osalenud esindajatelt või nõustajatelt, ja majanduslikke huve, mis pooltel selles kohtuasjas olid (vt 26. jaanuari 2017. aasta kohtumäärus Nordschleife, T‑181/14 DEP, EU:T:2017:41, punkt 11 ja seal viidatud kohtupraktika).
28 Nende kaalutluste alusel tuleb hinnata hüvitamisele kuuluvate kulude summat, mida hageja käesolevas asjas taotleb advokaadibüroo Quinn Emanuel tasu alusel.
29 Taotlusest nähtub, et hageja arvutatud 11 234 578,85 euro suurune summa vastab advokaadibüroo Quinn Emanuel 19 isiku tasule – kelleks on neli partnerit, kaks vanemadvokaati (of counsel), kümme advokaati, kaks praktikanti ja üks juriidiline vanemassistent – ajavahemikul 24. jaanuarist 2018 kuni 15. juunini 2022.
30 Selle summa põhjendamiseks esitas hageja teatud arvutuselemendid. Kõigepealt esitas hageja taotluse lisas T.5 koondtabeli (mille ta ise koostas), milles on välja toodud tunnitasud (Ameerika Ühendriikide (USA) dollarites), iga isiku poolt aastatel 2018–2021 kord aastas esitatud arvetel märgitud töötundide arv ning advokaadibüroo Quinn Emanuel poolt iga aasta kohta esitatud arvete kogusummad (eurodes) (edaspidi „QE koondtabel“). Seejärel esitas hageja taotluse põhiosas tabeli, milles oli nõutud summa (eurodes) jagatud advokaadibüroo Quinn Emanuel, advokaadibüroo Cravath ja äriühingu Compass Lexecon/FTI koondtasudeks kaheksal perioodil, mis vastavad tema sõnul Üldkohtu menetluse eri etappidele (edaspidi „perioodide tabel“). Lõpuks esitas hageja taotluse lisas T.8 34 järjestikust arvet – mis hõlmasid 2. jaanuarist 2018 kuni 30. juunini 2021 osutatud teenuseid –, mille saatis talle advokaadibüroo Quinn Emanuel (kokku 613 lehekülge lisade nimekirjas), milles oli muu hulgas märgitud iga viidatud 19 isiku registreeritud töötunnid ja nende tunnitasud (USA dollarites) (edaspidi „QE arved“).
31 Lisaks tõi hageja taotluse põhiosas välja põhjused, miks taotletav summa oli tema arvates põhjendatud ja mõistlik. Peale kohtuasja laadi, tähtsuse ja keerukuse tugines hageja eelkõige ka oma esindajate tehtud töö mahule, viidates läbiviidud analüüsidele ja uuringutele ning Üldkohtu menetluses esitatud lisade arvule, st 73 lisale (kokku 7900 lehekülge), millest 23 lisa olid tema esindajad Üldkohtu menetluse jaoks koostanud.
32 Esiteks, mis puudutab vaidluse eset ja laadi, selle olulisust liidu õiguse seisukohalt ja kohtuasja keerukust, siis tuleb märkida, et kohtuasi T‑235/18 tõstatas liidu konkurentsiõiguses keerulisi küsimusi, mille tõttu otsustas Üldkohus kodukorra artikli 28 lõike 1 alusel lahendada kohtuasja laiendatud koosseisus. Täpsemalt puudutas see kohtuasi komisjoni otsust ELTL artikli 102 kohaldamise menetluses, mis võeti vastu pärast 6. septembri 2017. aasta kohtuotsust Intel vs. komisjon (C‑413/14 P, EU:C:2017:632), milles Euroopa Kohus täpsustas varasemat kohtupraktikat. Lisaks puudutas see kohtuasi väga tehnilist valdkonda, milleks oli LTE-standardile, UMTS-standardile ja GSM-standardile vastavate põhiriba kiibistike tarnimine Apple Inc-le iPhone’ide ja iPadide tarvis, ning see tekitas palju keerukaid sisulisi ja menetluslikke küsimusi.
33 Teiseks, seotud majanduslike huvide puhul puudutas põhimenetlus komisjoni otsust, millega määrati hagejale trahv ELTL artikli 102 väidetava rikkumise eest. Tegemist oli tõesti absoluutväärtuses suure trahviga, mille summa oli ligikaudu miljard eurot. Siiski ei sisalda hageja taotlus käesolevas asjas ühtegi asjaolu, mis võimaldaks hinnata nimetatud trahvi suurust tema majandusliku olukorraga võrreldes. Lisaks ei võimalda ka oletus, millele hageja oma taotluses viitab ja mille kohaselt vaidlustatud otsus oleks võinud olla õiguslik alus selle vastu hiljem esitatavatele hagidele, kui muud täpsustused puuduvad, hinnata majanduslikke huve, mida põhimenetlus hageja jaoks sel alusel endast kujutas. Sama kehtib ka põhjendamata väite kohta, et hagejal tekkinud üldised rahalised tagajärjed olid oluliselt suuremad kui kohtukulud, mille hüvitamist ta taotleb. Seega, kuigi on võimalik asuda seisukohale, et kõnealust trahvi arvestades oli sellel asjal hageja jaoks märkimisväärne majanduslik tähtsus, ei võimalda ükski Üldkohtule esitatud asjaolu asuda seisukohale, et see huvi oleks olnud „hiiglaslik“, nagu ta väidab.
34 Kolmandaks, mis puudutab töömahtu, mida menetlus võis hageja esindajatele tekitada, siis tuleb meenutada, et liidu kohus peab eelkõige arvesse võtma töötundide koguarvu, mida saab pidada objektiivselt vältimatuks Üldkohtu menetluses, sõltumata advokaatide arvust, kes võisid neid teenuseid osutada (vt 28. juuni 2004. aasta kohtumäärus Airtours vs. komisjon, T‑342/99 DEP, EU:T:2004:192, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).
35 Tuleb meenutada, et kuigi põhimõtteliselt on ainult ühe advokaadi tasu sissenõutav, võib sõltuvalt iga kohtuasja eripärast, mille hulgas on esmajoones kohtuasja keerukus, järeldada, et kodukorra artikli 140 punkti b tähenduses kuuluvad mõiste „vältimatud kulud“ alla mitme advokaadi tasud (vt 15. septembri 2004. aasta kohtumäärus Fresh Marine vs. komisjon, T‑178/98 DEP, EU:T:2004:265, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).
36 Neil asjaoludel peab Üldkohus kohtukulude kindlaksmääramiseks hindama, mil määral olid kõigi asjaomaste advokaatide osutatavad teenused kohtumenetluse läbiviimiseks vajalikud, ning tagama, et mitme advokaadi kaasamine ei toonud kaasa kulude tarbetut dubleerimist (vt analoogia alusel 28. juuni 2004. aasta kohtumäärus Airtours vs. komisjon, T‑342/99 DEP, EU:T:2004:192, punkt 44, ja 27. novembri 2020. aasta kohtumäärus Flabeg Deutschland vs. komisjon, T‑103/15 DEP, ei avaldata, EU:T:2020:585, punkt 47).
37 Siiski on oluline rõhutada, et ühe poole advokaatide töö koordineerimise kulusid ei saa pidada vältimatuteks kuludeks, mida tuleb hüvitamisele kuuluvate kulude summa arvutamisel arvesse võtta (vt 13. jaanuari 2017. aasta kohtumäärus Idromacchine jt vs. komisjon, T‑88/09 DEP, EU:T:2017:5, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).
38 Samuti, kui ühe poole advokaadid on seda poolt vaidlusele eelnenud ja sellega seotud menetluste või toimingute käigus juba abistanud, tuleb arvesse võtta asjaolu, et kõnealustel advokaatidel on olemas teadmised vaidluse oluliste üksikasjade kohta, mis lihtsustavad nende tööd ja vähendavad kohtumenetluse ettevalmistamise jaoks vajalikku aega (vt 13. jaanuari 2006. aasta kohtumäärus IPK-München vs. komisjon, T‑331/94 DEP, EU:T:2006:11, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika).
39 Sellega seoses tuleb tõdeda, et kuigi käesoleval juhul võis põhimenetlus tõepoolest nõuda hageja advokaatidelt olulist tööd, arvestades eespool punktides 32 ja 33 välja toodud asjaolusid, ei võimalda tema taotlus ja selle lisad, eelkõige QE arved, perioodide tabel ja QE koondtabel hinnata töö mahtu, mis vastab advokaadibüroo Quinn Emanuel tasu alusel nõutud summadele.
40 Esimesena, 34 QE arvet, mille hageja Üldkohtule esitas, ei sisalda täidetud ülesannete kirjeldust. Nimelt otsustas hageja kustutada kogu selle teabe Üldkohtule esitatud dokumentidest väidetava „advokaadi ja kliendi vahelise“ konfidentsiaalsuse alusel (vt eespool punkt 16), mille kohta Üldkohus ei pea käesolevas menetluses otsust tegema. Hageja selline valik tähendab siiski, et need arved ei võimalda kindlaks määrata näiteks tundide arvu, mis kulus hagiavalduse, repliigi, hageja poolt Üldkohtu menetluses esitatud kõigi teiste menetlusdokumentide või kohtuistungi ettevalmistamiseks. Pealegi ei esitanud hageja ka taotluse põhiosas selle kohta mingeid andmeid ega hinnanguid.
41 Lisaks ei puuduta enamik hageja esitatud QE arveid üksnes advokaaditasu, vaid ka kulusid, ilma et hageja oleks selles osas oma taotluses neid eristanud. Peale selle jääb mulje, et hageja esitatud esimene QE arve puudutab ka teenuseid, mida osutati enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist. Lõpuks on viimane QE arve, mille hageja esitas, koostatud 30. juunil 2021, samas kui hageja esitas Üldkohtule oma märkused 20. juulil 2021.
42 Teisena käsitleb taotluse põhiosas esitatud perioodide tabel nii advokaadibüroo Quinn Emanuel tasu kui ka advokaadibüroode Cravath ja Compass Lexecon/FTI tasusid (vt eespool punkt 30), ja ühtlasi ei võimalda see tabel hinnata konkreetselt iga perioodiga seoses tehtud tööd ning eelkõige töötundide arvu, mis kulus Üldkohtule esitatud dokumentide või kohtuistungi ettevalmistamiseks.
43 Selliste andmete puudumisel on hageja selles tabelis välja pakutud summade jaotamine mitte üksnes põhjendamata, vaid näib ka olevat käesoleva menetluse seisukohast ilmselgelt liialdatud, nagu ligikaudu 3 400 000 euro suurune summa ainuüksi hagiavalduse ettevalmistamiseks. Selline summa, mille hüpoteetiline keskmine tunnitasu on 500 eurot, vastab ainuüksi hagiavalduse puhul 6800 töötunnile, st 850 kaheksatunnisele tööpäevale. Sama kehtib eelkõige ligikaudu 2 900 000 euro suuruse summa kohta repliigi ettevalmistamiseks ja ligikaudu 2 350 000 euro suuruse summa kohta kohtuistungi ettevalmistamiseks.
44 Kolmandana ei nähtu konkreetselt tehtud tööd ja nendega seotud tundide arvu käsitlev teave ka taotlusele lisatud QE koondtabelist. See tabel võimaldab Üldkohtul üksnes tuvastada – kuigi tema ülesanne ei ole otsida ja tuvastada esitatud dokumentidest asjaolusid, mis võiksid heastada selle, et taotluses endas puuduvad täpsed andmed ja üksikasjalikud selgitused (vt selle kohta 13. veebruari 2008. aasta kohtumäärus Verizon Business Global vs. komisjon, T‑310/00 DEP, ei avaldata, EU:T:2008:32, punkt 50) –, et advokaadibüroo Quinn Emanuel esitas hagejale aastatel 2018–2021 arve kokku 16 422,6 töötunni eest, mis teeb tunnitasuks 315–1515 USA dollarit.
45 Seega, vaatamata hageja esitatud arvukatele dokumentide ja andmetele, ei võimalda ükski neist kindlaks teha seda, millistele ülesannetele need kogutunnid vastavad, eelkõige seda, mis oli töötundide arv, mis olenevalt olukorrast vastas dubleeritud ülesannetele või koordineerimisülesannetele arvetes märgitud 19 isiku vahel, seda, kas need töötunnid tehti Üldkohtu menetluse huvides, või seda, kas need olid selleks vältimatud. Lisaks ei võimalda need dokumendid täpselt kindlaks määrata advokaatide täidetud erinevatele ülesannetele vastavat tunnitasu, teades, et igal juhul on käesoleva menetluse seisukohast sellised tunnitasud, mis jäävad vahemikku 1005–1515 USA dollarit, nagu QE arvetel ja QE koondtabelis märgitud tunnitasud, ilmselgelt liiga suured, et määrata kindlaks kõnealuse tasu alusel hüvitamisele kuuluvad kulud. Kuigi poolel on tõepoolest vabadus kasutada advokaate, kes küsivad niivõrd suurt tunnitasu, ei saa nende teenuste ostmist pidada vältimatuks eespool punktis 12 viidatud kohtupraktika tähenduses (vt selle kohta 20. jaanuari 2014. aasta kohtumäärus Charron Inox ja Almet vs. nõukogu, T‑88/12 DEP, ei avaldata, EU:T:2014:43, punkt 24, ja 8. juuli 2020. aasta kohtumäärus Fastweb vs. komisjon, T‑19/17 DEP, ei avaldata, EU:T:2020:331, punkt 51), eriti kui sarnaselt siinse asjaga ei ole need tunnitasud taotluses esitatud nii, et need on seostatud täpselt määratletud ülesannetega.
46 Neljandana ei ole hageja viide sellele, et tema esindajad viisid läbi arvukaid uuringuid ja analüüse või esitasid Üldkohtule palju dokumente, piisav tõendamaks nõutud summasid ja sellega seotud töö vältimatut laadi. Nimelt tuleb märkida, et kulude vältimatu laadi hindamiseks peab taotleja esitama täpsed andmed (8. juuli 2020. aasta kohtumäärus Fastweb vs. komisjon, T‑19/17 DEP, ei avaldata, EU:T:2020:331, punkt 44). Lisaks, kuigi hageja tugineb esitatud dokumentide pikkusele ning nendega seotud lisade arvule ja pikkusele, tuleb märkida, et pelk asjaolu, et hageja esindajad esitasid Üldkohtus arvukate lehekülgede ja lisadega dokumente, ei tõenda seda, et töötunnid ja seega nendega seotud taotletud summad olid Üldkohtu menetluse seisukohast vältimatud.
47 Sellest tuleneb, et hageja taotlus ei võimalda kindlaks määrata nende töötundide arvu, mis vastavad advokaadibüroo Quinn Emanuel advokaatide ülesannetele Üldkohtu menetluses, ega nendele ülesannetele vastavat tunnitasu.
48 Kuigi see, et puudub igasugune teave menetlusega seotud tegelike kulude kohta, sealhulgas eelkõige tunnitasu ja eri ülesannete täitmiseks kulunud aja kohta, ei takista Üldkohtul määrata õiglase hinnangu alusel kindlaks hüvitamisele kuuluvate kulude summat, nõuab selline olukord kohtult tingimata hageja nõuete ranget hindamist (8. juuli 2020. aasta kohtumäärus Fastweb vs. komisjon, T‑19/17 DEP, ei avaldata, EU:T:2020:331, punktid 44, 46 ja 47).
49 Lisaks, mis puudutab tunnitasu, siis tuleb meenutada, et kuna liidu kehtivas õiguses puudub vastav skaala, siis võib Üldkohus üksnes juhul, kui keskmine tunnitasu on ilmselgelt liiga suur, sellest kõrvale kalduda ja määrata hüvitamisele kuuluvate advokaaditasude ja majandusekspertide tasude suuruse kindlaks ex æquo et bono (vt 19. jaanuari 2021. aasta kohtumäärus Romańska vs. Frontex, T‑212/18 DEP, ei avaldata, EU:T:2021:30, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).
50 Kuigi hageja ei ole käesolevas asjas esitanud mingit teavet ega isegi hinnangut selle kohta, kui palju tööaega menetluse eri etappidele vastas ja mis oli sellega seotud keskmine tunnitasu, esitas komisjon oma märkustes taotluse kohta järgmise hinnangu tööaja kohta, mis advokaadibüroos Quinn Emanuel oleks nende etappide peale kulunud:
– 500 töötundi hagiavaldusele (88 lehekülge ja 4000 lehekülge lisasid);
– 200 töötundi repliigile (66 lehekülge ja 600 lehekülge lisasid);
– 8 töötundi 20. juuni 2019. aasta märkustele (3 lehekülge);
– 260 töötundi 26. juuli 2019. aasta menetlusdokumendile (46 lehekülge ja 3300 lehekülge lisasid);
– 12 töötundi 25. augusti 2020. aasta menetlusdokumendile (4,5 lehekülge);
– 4 töötundi 9. novembri 2020. aasta menetlusdokumendile (2 lehekülge);
– 50 töötundi 20. novembri 2020. aasta vastusele (18 lehekülge);
– 2 töötundi 15. detsembri 2020. aasta märkustele (millega edastati allkirjastatud konfidentsiaalsuskohustus);
– 4 töötundi 18. detsembri 2020. aasta märkustele (2 lehekülge);
– 15 töötundi 26. jaanuari 2021. aasta märkustele (6 lehekülge);
– 6 töötundi 15. aprilli 2021. aasta mitteametlikul koosolekul osalemiseks (45 minutit);
– 250 töötundi 4.–6. mai 2021. aasta kohtuistungil osalemiseks (3 päeva);
– 8 töötundi 19. mai 2021. aasta märkustele (4 lehekülge);
– ja 20 töötundi 20. juuli 2021. aasta märkustele (32 lehekülge).
51 Komisjon leidis oma märkustes, et menetluse eri etappideks oli vaja maksimaalselt 1339 töötundi. Tehes ettepaneku kohaldada keskmist tunnitasu 300 eurot, järeldas komisjon sisuliselt, et advokaadibüroo Quinn Emanuel tasu alusel oli võimalik tagasi nõuda 401 700 eurot.
52 Kuigi hageja taotlus on ebapiisavalt põhjendatud ja ilmselgelt ülemäärane nii taotletud summade kui ka sellega seotud töötundide arvu ja tunnitasude osas, võttes ühtlasi arvesse asjaolu, et hagejat Üldkohtus esindanud advokaadid abistasid teda ka komisjonis toimunud haldusmenetluses, mille tulemusel võeti vastu vaidlustatud otsus, näib komisjoni ettepanek – mis on küll kasulik hinnang – siiski jäävat allapoole adekvaatsest hinnangust.
53 Eelkõige tooks komisjoni hinnang kaasa selle, et hagiavalduse (500 töötundi), repliigi (200 töötundi) ja 26. juuli 2019. aasta dokumendi (260 töötundi) ettevalmistamiseks on ette nähtud 960 töötundi. Võttes aga arvesse esitatud väidete arvu, esitatud õiguslike ja faktiliste küsimuste keerukust, nende dokumentide arvu ja järgnevust, nende lisades esitatud ja Üldkohtus esitatud tõendeid ning esitatud argumentide järk-järgult fokusseeritumat ja üksikasjalikumat laadi, ei näi selline hinnang vastavat nende kolme menetlusdokumendi ettevalmistamiseks objektiivselt vältimatu tööaja adekvaatsele hindamisele, kuigi selline nõuetekohane hindamine ei saa siiski ületada menetlusdokumentide osas 1400 töötundi.
54 Peale selle tundide arvu tuleb ühest küljest samuti arvesse võtta 150 töötundi, et valmistada ette muid kirjalikke menetlusdokumente, mille hageja Üldkohtule esitas, nimelt neid, mida on juba mainitud eespool punktis 50, ning teisi dokumente, mida selles punktis ei ole mainitud (16. jaanuari 2019. aasta taotlus, 10. detsembri 2020. aasta taotlus ja selle 18. detsembri 2020. aasta lisa, 21. jaanuari 2021. aasta taotlus, 29. märtsi 2021. aasta märkused ja 3. mai 2021. aasta märkused). Teiselt poolt tuleb 15. aprilli 2021. aasta mitteametliku koosoleku ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks ning 4.–6. mai 2021. aasta kohtuistungi ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks arvesse võtta 250 töötundi.
55 Võttes neil asjaoludel arvesse kõiki käesoleva kohtuasja asjaolusid – kuna 1800 töötundi loetakse õiglaseks terveks menetluseks Üldkohtus põhimenetluses ja seda sõltumata asjaomaste advokaatide arvust –, on ex æquo et bono õiglane hinnang, et selleks summaks, mille hüvitamist saab advokaadibüroo Quinn Emanuel tasu alusel komisjonilt nõuda, tuleb määrata 750 000 eurot.
56 Eeltoodut arvestades tuleb advokaadibüroo Quinn Emanuel tasuna hüvitamisele kuuluvate kulude summaks määrata 750 000 eurot.
Compass Lexecon/FTI majanduskonsultantide osalemisega seotud kulud
57 Hageja taotleb, et Compass Lexecon/FTI osutatud majandusnõustamise teenuste eest hüvitataks 480 611,64 eurot.
58 Tuleb meenutada, et arvestades teatavate kohtuasjade peamiselt majanduslikku laadi, võib majandusekspertide kaasamine lisaks õigusnõustajate tööle osutuda mõnikord vältimatuks sellistes vaidlustes, mis puudutavad nende valdkondadega seotud otsuseid, ning see võib järelikult kaasa tuua kohtukulusid, mis võivad kodukorra artikli 140 punkti b alusel kuuluda hüvitamisele (vt riigiabi menetluse kohta 19. detsembri 2006. aasta kohtumäärus WestLB vs. komisjon, T‑228/99 DEP, ei avaldata, EU:T:2006:405, punkt 78 ja seal viidatud kohtupraktika, ning koondumistehingu kohta 17. augusti 2020. aasta kohtumäärus United Parcel Service vs. komisjon, T‑194/13 DEP II, ei avaldata, EU:T:2020:372, punkt 66 ja seal viidatud kohtupraktika).
59 Sellele vaatamata peab niisugune majandusnõustajate osalemine olema menetluse jaoks objektiivselt vajalik (vt 17. augusti 2020. aasta kohtumäärus United Parcel Service vs. komisjon, T‑194/13 DEP II, ei avaldata, EU:T:2020:372, punkt 67 ja seal viidatud kohtupraktika).
60 Taotlusest nähtub, et hageja arvutatud 480 611,64 euro suurune summa vastab Compass Lexecon/FTI üheksa majanduskonsultandi tasudele ajavahemikul 24. jaanuarist 2018 kuni 15. juunini 2022.
61 Selle summa põhjendamiseks esitas hageja arvutuselemendid, mis on sarnased eespool punktis 30 mainitutega, st kõigepealt taotluse lisas T.6 koondtabeli (mille ta ise koostas) ja milles on välja toodud tunnitasud (USA dollarites) ja nende konsultantide poolt aastatel 2018–2021 kord aastas esitatud arvetele märgitud töötundide arv, ning kogusummad (eurodes), mille kohta Compass Lexecon/FTI igal aastal arve esitas (edaspidi „CL koondtabel“). Seejärel tugines hageja taotluse põhiosas samale perioodide tabelile, mida on mainitud eespool punktides 30, 42 ja 43. Taotluse lisas T.9 esitas hageja lõpuks kümme arvet – mis hõlmavad ajavahemikku 16. jaanuarist 2018 kuni 6. maini 2021 –, mille Compass Lexecon/FTI talle saatis, esitades iga asjaomase konsultandi registreeritud tunnid ja nende tunnitasud (USA dollarites) (edaspidi „CL arved“).
62 Lisaks märkis hageja taotluse põhiosas, et tema majanduskonsultandid olid koostanud aruandeid või majandusdokumente, mis olid integreeritud hagiavaldusse ja repliiki või lisatud neile, ning et üks tema konsultantidest andis kohtuistungil selgitusi. Hageja viitas ka majandusanalüüsidele, mille ta oli komisjonile esitanud.
63 Tuleb aga tõdeda, et kuigi käesolevas asjas tuleb tõepoolest asuda seisukohale, et majanduskonsultantide osalemine oli Üldkohtu menetluses objektiivselt vajalik, ei võimalda hageja taotlus ja selle lisad, eelkõige CL arved, perioodide tabel ja CL koondtabel hinnata töömahtu, mis vastab summale, mida taotleti Compass Lexecon/FTI tasude alusel selle menetluse eest Üldkohtus.
64 Kõigepealt tuleb märkida, et hageja poolt taotluse lisas esitatud CL arved ei sisalda täidetud ülesannete kirjeldust, kuna hageja otsustas kustutada kogu selle teabe, varjates selle Üldkohtule esitatud dokumentides (vt eespool punkt 16 ja analoogia alusel punkt 40). Järgmiseks ei võimalda taotluse põhiosas esitatud perioodide tabel anda mingit konkreetset hinnangut (vt analoogia alusel eespool punkt 42). Lõpuks võimaldab taotlusele lisatud CL koondtabel Üldkohtul üksnes tuvastada – kuigi tema ülesanne ei ole lisadest otsida ja tuvastada andmeid, et korvata teabe ja selgituste puudumist taotluses (vt selle kohta eespool punkt 44) –, et Compass Lexecon/FTI esitas hagejale aastatel 2018–2021 arve kokku 853,7 töötunni eest, mille tunnitasu oli 242–1055 USA dollarit.
65 Seega, vaatamata hageja esitatud arvukatele dokumentidele ja andmetele, ei võimalda ükski neist kindlaks teha seda, millistele ülesannetele need töötunnid vastavad, eelkõige seda, mis oli töötundide arv, mis olenevalt olukorrast vastab dubleeritud ülesannetele või koordineerimisülesannetele arvetel märgitud üheksa isiku vahel, seda, kas need töötunnid tehti Üldkohtu menetluse huvides või kas need olid selleks vältimatud. Lisaks, vastupidi sellele, mida näib väitvat hageja, ei ole komisjonile esitatud majandusanalüüsidega seotud töö asjakohane käesolevas kohtuasjas, kuna vastavalt eespool punktis 23 meenutatud kohtupraktikale puudutab käesolev kohtuasi ainult Üldkohtu menetlusega seotud kohtukulusid.
66 Sellest tuleneb, et hageja taotlus ei võimalda kindlaks määrata töötundide arvu, mis vastavad ülesannetele, mida Compass Lexecon/FTI majanduskonsultandid konkreetselt Üldkohtu menetluse tarvis täitsid, ega nendele ülesannetele vastavat tunnitasu.
67 Kuigi vastupidi komisjoni väidetule ei saa Compass Lexecon/FTI majanduskonsultantide tegevusega seotud kulusid täielikult tagasi lükata, peab Üldkohtu hinnang neil asjaoludel olema tingimata range vastavalt eespool punktis 48 meenutatud kohtupraktikale.
68 Ühest küljest, kuna hageja ei esitanud ühtegi konkreetset viidet selle töö mahu kohta, mida tema majanduskonsultandid tegid hagiavalduses ja repliigis sisalduvate või neile lisatud aruannete ja menetlusdokumentide koostamiseks, on selle töömahu ex æquo et bono õiglaseks hinnanguks 50 töötundi. Teisest küljest, nagu nähtub kohtuistungi protokollist, lubati hageja majanduskonsultandil kolmel kohtuistungi päeval hageja esindajate juuresolekul ja vastutusel selgituste andmiseks sõna võtta. Nende ülesannete täitmiseks kulunud töömahuks on 24 tundi. Sellest tulenevalt on 74 töötundi õiglane kogus kogu Üldkohtus toimunud põhimenetluses.
69 Mis puudutab tunnitasu, siis kuna taotlus ei võimalda täpselt kindlaks määrata majanduskonsultantide ülesannetele vastavat tunnitasu ning kuna 1055 USA dollari suurune tunnitasu, mis on üks tunnitasudest, mida mainiti CL arvetel ja CL koondtabelis, on igal juhul ilmselgelt ülemäärane, et teha kindlaks kõnealuse tasu alusel hüvitamisele kuuluvad kulud, siis on ex aequo et bono õiglane hinnang, et selleks summaks, mille hüvitamist saab Compass Lexecon/FTI tasu alusel komisjonilt nõuda, tuleb määrata 30 000 eurot.
70 Eeltoodut arvestades tuleb Compass Lexecon/FTI tasuna hüvitamisele kuuluvate kulude summaks määrata 30 000 eurot.
Järeldused tasude kohta
71 Seega tuleb põhimenetluse õigus- ja majandusnõustamise teenuste eest makstud tasude alusel hüvitamisele kuuluvaks kogusummaks määrata 780 000 eurot.
Kulud
72 Kuludena palub hageja hüvitada 23 907,21 eurot, mis on seotud advokaadibüroo Quinn Emanuel advokaatide, Compass Lexecon/FTI majanduskonsultandi ja ühe tema töötaja sõidu- ja elamiskuludega, et osaleda kohtuistungil.
73 Taotleja peab esitama tõendid, mis näitavad, et need sõidu- ja elamiskulud, mille hüvitamist ta taotleb, on tegelikult vastavas summas tekkinud (26. jaanuari 2017. aasta kohtumäärus Nordschleife, T‑181/14 DEP, EU:T:2017:41, punkt 34).
74 Olgu meenutatud, et sõidu- ja elamiskulud, mis pole seotud hageja advokaadiga, vaid teiste isikutega, on hüvitamisele kuuluvad vaid juhul, kui nende isikute kohalolek oli menetluse huvides vältimatu (vt 17. septembri 1998. aasta kohtumäärus Branco vs. komisjon, T‑271/94 (92) EU:T:1998:222, punkt 20 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 27. oktoobri 2017. aasta kohtumäärus Heli-Flight vs. EASA, T‑102/13 DEP, ei avaldata, EU:T:2017:769, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika).
75 Vaid ühe nõustaja kulud võib tunnistada hüvitamisele kuuluvaks, kui ei esine eriasjaolusid (vt selle kohta 8. oktoobri 2014. aasta kohtumäärus Coop Nord vs. komisjon, T‑244/08 DEP, ei avaldata, EU:T:2014:899, punkt 33).
Advokaadibüroo Quinn Emanuel advokaatide sõidu- ja elamiskulud
76 Hageja palub hüvitada 12 632,95 eurot, mis on seotud advokaadibüroo Quinn Emanuel advokaatide sõidu- ja elamiskuludega, et osaleda kohtuistungil.
77 Tuleb siiski tõdeda, et taotlus ise ei sisalda ühtegi viidet taotletud kulude laadi kohta ega kulude kategooriatesse jaotamise kohta. Siiski viitab hageja taotluses selle summa põhjendamiseks ühele arvele, mille talle saatis advokaadibüroo Quinn Emanuel (esitatud lisas T.8), ning arvetele, mille alusel tema advokaadid on need kulud tasunud (esitatud lisas T.11).
78 Advokaadibüroo Quinn Emanuel 33. arvest, mille hageja esitas lisas T.8, nähtub, et kõnealune summa puudutab sisuliselt hotellis ööbimise kulusid, sõidukulusid ja ruumi üürimise kulusid. Nimelt on need kulud üksikasjalikult esitatud kahes teisel arvel (eurodes), mille hageja esitas lisas T.11, st Luxembourgis asuva hotelli arve ja Brüsseli transporditeenuste osutaja arve, kusjuures samas lisas on esitatud raamatupidamistabelid, milles on need kulud erinevas vormis ära toodud, ja neli lehekülge, mille sisu on täielikult kustutatud. Üldkohus saab seega neid sõidu- ja elamiskulusid hinnata üksnes nende kahe hotelli- ja transpordiarve alusel. Seevastu teatud muid kulusid, mida on mainitud advokaadibüroo Quinn Emanuel 33. arvel, mis käsitleb dokumentide paljundamise kulusid ja kohtulõive, ei saa arvesse võtta, kuna hageja ei ole neid täpsustatud ega esitanud ühtegi tõendit nende kohta.
79 Esimesena nähtub hotelli arvel (summas 8513 eurot) nimetatud teenuste loetelust, et see hõlmab ööbimise, einete, koosolekuruumi ja seadmete üürimise ning „transfeeride“ kulusid.
80 Esiteks, mis puudutab ööbimist, siis hotelli arvest nähtub, et viie advokaadi kulud nelja öö eest (3.–7. mai) olid kokku 5630 eurot. Ühest küljest tuleb aga märkida, et kohtuistung põhikohtuasjas toimus 4.–6. mail 2021. Nagu nähtub kohtuistungi protokollist, lõpetati kohtuistung 6. mail 2021 ligikaudu kell 16.00. Järelikult ei saa ööbimist 6. maist 7. maini 2021 pidada Üldkohtu menetluses vältimatuks. Lisaks nähtub transporditeenuste osutaja arvest, et 6. mail 2021 toimus kaks autoreisi kuuele inimesele Luxembourgist Brüsselisse. Teisest küljest, kuna käesoleva kohtuasja konkreetsetel asjaoludel toimus kolme päeva pikkune kohtuistung, võib ööbimiskulusid, mis tekkisid hagejat Üldkohtus esindanud kolmel advokaadil, kellest kõik kolm sellel kohtuistungil sõna võtsid, pidada vastavalt eespool punktis 75 viidatud kohtupraktikale hüvitamisele kuuluvateks, kuid sama ei kehti kahe teise advokaadi kohta, kes hagejat Üldkohtus ei esindanud. Sellest tuleneb, et kolme advokaadi kolme öö hotellimajutuse (289 eurot öö kohta) eest hüvitamisele kuuluv summa on 2601 eurot.
81 Teiseks, mis puudutab eineid, siis nähtub hotelliarvest kokku 79 eurot, mis tuleb lugeda hüvitatavaks, kuna see summa on nõuetekohaselt põhjendatud ja mõistlik.
82 Kolmandaks, koosolekuruumi ja seadmete üürimise kohta nähtub hotelli arvest kogusumma 2250 eurot. On tõsi, et taotlusest ja esitatud dokumentidest ei nähtu ei nende üürikulude täpne laad ega see, mil määral olid need teenused Üldkohtu menetluses vältimatud. Kuigi seadmete üürimisega seotud kulud (750 eurot „printeri“ eest) tuleb tagasi lükata, kuna hageja ei ole esitanud mingeid täpsustusi, siis koosolekuruumi üürikulude puhul (1500 eurot kolmeks päevaks) tuleb asuda seisukohale, et kuna käesolevas kohtuasjas toimus kolmepäevane kohtuistung ja hagejat esindasid kolm advokaati (vt eespool punkt 80), võib koosolekuruumi kasutamist nende advokaatide hotellis pidada tõepoolest vältimatuks. Samas ei ole hageja täpsustanud sellise koosolekuruumi kasutamise ulatust ning selle üürimine kolmeks täispäevaks näib olevat ülemäärane, sest hageja ei ole esitanud täpsustusi. Kuigi selliste andmete puudumine ei takista Üldkohtul määrata õiglase hinnangu alusel kindlaks taoliselt hüvitamisele kuuluvate kulude summat, peab kohus andmete puudumisel taotleja väiteid hindama ilmtingimata rangelt (vt selle kohta 21. märtsi 2018. aasta kohtumäärus K&K Group vs. EUIPO – Pret A Manger (Europe) (Pret A Diner), T‑2/16 DEP, ei avaldata, EU:T:2018:175, punkt 37). Seega on sel alusel ex æquo et bono kehtestatud hüvitamisele kuuluv summa 750 eurot.
83 Neljandaks, mis puudutab „transfeere“, siis on arvel seoses ühe teise hotelliga märgitud kogusumma 554 eurot. Kuna hageja esitatud teave ei võimalda kindlaks teha ei nende kulude eset ega ammugi nende vältimatut laadi Üldkohtu menetluses, tuleb need tagasi lükata.
84 Teisena nähtub Brüsseli transporditeenuste osutaja esitatud arvest summas 2106,22 eurot, et see hõlmab kolme autoreisi Brüsselist Luxembourgi 3. mail 2021 (üks reis neljale inimesele, üks reis kahele inimesele ja üks reis ühe eseme transportimiseks) ja kahte autoreisi Luxembourgist Brüsselisse 6. mail 2021 (üks reis neljale inimesele ja üks reis kahele inimesele).
85 Sellega seoses piisab, kui märkida, et nagu nähtub eespool punktist 80, võib üksnes nende kolme advokaadi kohalolekut, kes esindasid hagejat Üldkohtus ja kohtuistungil sõna võtsid, pidada menetluse jaoks vältimatuks seoses nimetatud kohtuistungil osalemisega seotud kuludega. Järelikult saab hüvitatavaks pidada üksnes summat, mis vastab nende kolme advokaadi reisile. Käesoleval juhul tuleb hageja esitatud arvet silmas pidades asuda seisukohale, et see summa vastab sisuliselt edasireisi (380 eurot) ja tagasireisi (380 eurot) maksumusele nelja isiku puhul (ilma ooteaja eest esitatud lisatasudeta) kogusummas 760 eurot.
86 Eeltoodut arvestades tuleb advokaadibüroo Quinn Emanuel hüvitamisele kuuluvate kulude summaks määrata 4190 eurot.
Compass Lexecon/FTI majanduskonsultandi sõidu- ja elamiskulud
87 Hageja palub hüvitada 2 749,08 eurot, mis on seotud Compass Lexecon/FTI majanduskonsultandi sõidu- ja elamiskuludega, et osaleda kohtuistungil.
88 Tuleb siiski tõdeda, et taotlus ise ei sisalda ühtegi viidet taotletud kulude laadi ega nende kategooriatesse jaotamise kohta. Siiski viitab hageja selle summa põhjendamiseks taotluses lisale T.12, mis sisaldab arveid ja kviitungeid.
89 Hageja esitatud lisas T.12 on tabelis välja toodud järgmised kulukategooriad:
– kolme taksoreisi kulud summades 30 eurot, 42,09 eurot ja 30 eurot ehk kokku 102,09 eurot;
– kahe COVID-19-testi kulud summades 180 eurot ja 169 eurot, kokku 349 eurot;
– lennureisid summas 948,45 eurot;
– hotellikulud 1220 eurot.
90 Lisaks sisaldab hageja esitatud lisa T.12 ka kolme lehekülge, mille sisu on täielikult kustutatud, ühte reisibüroo arvet ja ühte lehekülge, mis sisaldab mitme kviitungi ja kassatšeki koopiat. Seega saab Üldkohus neid kulusid hinnata üksnes nimetatud arve ning kviitungite ja kassatšekkide alusel.
91 Esiteks, mis puudutab taksoreise, siis esitas hageja koopia kolmest kviitungist, mis puudutasid 3. mai 2021. aasta taksosõitu Madridis (30 eurot), 3. mai 2021. aasta taksosõitu Luxembourgis (42,09 eurot) ja 7. mai 2021. aasta taksosõitu Madridis (30 eurot). Selliseid kulusid, mis näivad olevat seotud hageja majanduskonsultandi reisiga Madridist Luxembourgi, et osaleda 4.–6. mail 2021 toimunud kohtuistungil, võib pidada Üldkohtu menetlusega seotud vältimatuteks kuludeks. Seega on taksoreiside eest hüvitamisele kuuluv summa 102,09 eurot.
92 Teiseks tuleb kahe COVID-19-testi kulude kohta märkida, et hageja esitas üksnes koopia pangakaardi kviitungist, mis näis olevat väljastatud Madridis 2. mail 2021 (180 eurot). Samas ei ole sellel kviitungil märgitud ei asjaomast teenust ega isikut, kuna selles osas ei piisa pelgalt asjaolust, et kviitungil on hispaaniakeelne sõna clinica. Seevastu ei ole esitatud ühtegi tõendit samal alusel nõutava teise summa (169 eurot) kohta. Nende kulude hüvitamine tuleb seega tagasi lükata.
93 Kolmandaks, lennureiside kohta esitas hageja ühe reisibüroo arve, mis vastas hageja majanduskonsultandi edasi-tagasireisile Madridist Luxembourgi summas 948,45 eurot. Täpsemalt näib sellest arvest ilmnevat, et nõutud summa hõlmab edasi-tagasilennupiletit kuupäevadel 3.–5. mai 2021 hinnaga 672 eurot, maksu 26,45 eurot ja lisakulu 250 eurot tagasilennu kuupäeva muutmiseks 5. mailt 7. maile 2021.
94 Kuna ükski selgitus ei põhjenda tagasilennu kuupäeva muutmise lisakulu, sest kohtuistungi kuupäevad tehti pooltele teatavaks 29. jaanuaril 2021 ja neid ei muudetud, tuleb pileti muutmiskulude hüvitamise nõue tagasi lükata. Seega on lennureiside eest hüvitamisele kuuluv summa 698,45 eurot.
95 Neljandaks, mis puudutab hotelli, siis esitas hageja koopia pangakaardi kviitungist ühes Luxembourgi hotellis, millel oli 3. mai 2021. aasta kuupäev ja märge „réservation“ summas 1220 eurot. Sellel kviitungil ei ole siiski märgitud osutatud teenust ega isikut, kellele seda osutati. Pealegi ei võimalda esitatud teave kindlaks teha, kas tegemist on maksekviitungiga või kviitungiga, mille eesmärk on blokeerida rahasumma, näiteks tagatis. Kuna tegemist on sama hotelliga, mis on märgitud eespool punktis 80 nimetatud arvel, siis tuleb neil asjaoludel analoogia alusel määrata ühele isikule kolmeks ööks hüvitamisele kuuluvate kulude summaks 867 eurot (289 eurot öö eest), kuna majanduskonsultandi tagasilennu kuupäeva kindlaksmääramise ja muutmise kohta ei ole esitatud ühtegi täpsustust (eespool punkt 94).
96 Eeltoodut arvestades tuleb Compass Lexecon/FTI majanduskonsultandi kulude hüvitamisele kuuluvaks summaks määrata 1667,54 eurot.
Hageja töötaja sõidu- ja elamiskulud
97 Hageja palub hüvitada 8525,18 eurot, mis on seotud ühe tema töötaja sõidu- ja elamiskuludega, et osaleda kohtuistungil.
98 Hageja ei ole aga esitanud ühtegi tõendit, mis põhjendaks, miks tema töötaja kohalolek oli menetluse jaoks vältimatu vastavalt eespool punktis 74 meenutatud kohtupraktikale, ning selles osas on ilmselgelt ebapiisav pelk asjaolu, et see töötaja tegeles kohtuasjaga äriühingu sees. Pealegi ei nähtu toimikust, et Üldkohus oleks nõudnud tema kohalolekut, ning kohtuistungi protokollist ei ilmne, et Üldkohus oleks palunud sellel töötajal kohtuistungil sõna võtta. Nende kulude hüvitamine tuleb seega tagasi lükata.
Kokkuvõte sõidu- ja elamiskulude kohta
99 Seega tuleb põhimenetluse sõidu- ja elamiskulude alusel hüvitamisele kuuluvaks summaks määrata 5857,54 eurot.
Kokkuvõte hüvitamisele kuuluvate kulude kohta
100 Kõiki eespool toodud kaalutlusi arvestades leiab Üldkohus, et õiglase hinnangu põhjal tuleb hageja hüvitamisele kuuluvad kulud Üldkohtus toimunud põhimenetluses kindlaks määrata summas 785 857,54 eurot; selles summas võetakse arvesse kõiki kohtuasja asjaolusid kuni käesoleva kohtumääruse tegemiseni.
101 Kuna hageja ei ole käesoleva kohtukulude kindlaksmääramise menetluse raames kohtukulude hüvitamist nõudnud, ei pea Üldkohus selle kohta summat määrama.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (teine koda laiendatud koosseisus)
määrab:
Euroopa Komisjoni poolt hagejale hüvitatavate kohtukulude suuruseks määrata 785 857,54 eurot.
Luxembourg, 29. veebruar 2024