Kohtuasi T-364/05

Saint-Gobain Pam SA

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi PAM PLUVIAL taotlus – Varasemad siseriiklikud kujutismärgid PAM – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Kasutamise tõendamine – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikkel 43

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause menetlemine – Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 43 lõiked 2 ja 3)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade ja teenuste jaoks registreeritud identse või sarnase varasema kaubamärgi omaniku vastulause

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade ja teenuste jaoks registreeritud identse või sarnase varasema kaubamärgi omaniku vastulause

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

4.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade ja teenuste jaoks registreeritud identse või sarnase varasema kaubamärgi omaniku vastulause

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

1.      Vastavalt määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 43 lõigetele 2 ja 3 eeldatakse sama määruse artikli 42 alusel esitatud vastulause menetlemisel varasema kaubamärgi tegelikku kasutamist seni, kuni kaubamärgi taotleja nõuab sellise kasutamise tõendamist Siseturu Ühtlustamise Ametis (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused).

2.      Sellist taotlust, mis tuleb esitada selgelt sõnastatuna ja õigeaegselt, ei saa esitada esmakordselt apellatsioonikojale.

See taotlus, mille eesmärk on panna oma kaubamärgi tegeliku kasutamise (või kasutamata jätmist õigustavate põhjuste) tõendamise kohustus vastulause esitajale, kuna vastasel juhul lükatakse tema vastulause tagasi, muudab vastulausemenetluse sisu, lisades sellesse spetsiifilise eelküsimuse, mis tuleb lahendada enne, kui tehakse otsus vastulause enda suhtes. Vastulausete osakonna pädevuses on teha esimeses astmes otsus vastulause kohta, nii nagu see on määratud poolte erinevate menetlustoimingute ja -taotlustega, sh vajadusel varasema kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamise taotlusega. Kui oleks võimalik esitada selline taotlus esmakordselt apellatsioonikojale, mille pädevuses on üksnes vastulausete osakondade otsuste peale esitatud kaebuste arutamine, mitte esimeses astmes otsuse tegemine uue vastulause kohta, tähendaks see seda, et apellatsioonikoda peaks menetlema täiesti eriomast taotlust, mis on seotud uute juriidiliste ja faktiliste asjaoludega ning mis väljub selle vastulause menetluse raamest, mis esitati vastulausete osakonnale ja mida viimane menetles.

Tegevuse järjepidevus ühtlustamisameti erinevate instantside vahel ei saa õigustada sellise taotluse esitamist esmakordselt apellatsioonikojas, kuna sellest ei tulene, et apellatsioonikoda võiks menetleda teistsugust asja kui vastulausete osakonnale esitatu, nimelt asja, mille ulatust on laiendatud varasema kaubamärgi tegeliku kasutamise eelküsimuse lisamisega.

(vt punktid 32, 34–37, 39–41)

3.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamisel tuleb vastandatud kaubamärkidega tähistatavate kaupade vahelise sarnasuse hindamisel arvesse võtta kõiki nende kaupade vahelisi suhteid iseloomustavaid olulisi tegureid, kusjuures need tegurid hõlmavad eelkõige nende olemust, otstarvet, kasutamisviisi, asjaolu, et neid kaupu müüakse enamasti samades müügipunktides, ning samuti seda, kas need on üksteisega konkureerivad või üksteist täiendavad kaubad. Üksteist täiendavad kaubad on omavahel vahetult seotud kaubad, nii et üks on teise kasutamiseks möödapääsmatult vajalik või oluline ning tarbijad võivad mõelda, et mõlemaid kaupu valmistab üks ja seesama ettevõtja.

(vt punktid 92, 94, 95)

4.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamisel võib kombineeritud kaubamärki pidada sarnaseks teise kaubamärgiga, mis on identne või sarnane kombineeritud kaubamärgi ühe osaga, kui viimane on kombineeritud kaubamärgist jäävas tervikmuljes domineeriv osa. Sellise juhuga on tegemist siis, kui kaubamärgi nimetatud koostisosa võib kaubamärgi kujutises, mida asjaomane avalikkus meeles peab, domineerida iseseisvalt ja selliselt, et kaubamärgi teised koostisosad on kaubamärgist jäävas tervikmuljes ebaolulised. Kombineeritud kaubamärgi ühe või mitme kindlaksmääratud koostisosa domineeriva iseloomu hindamisel tuleb arvesse võtta eeskätt iga koostisosa põhiomadusi, võrreldes neid teiste koostisosadega. Peale selle võib täiendavalt arvesse võtta erinevate koostisosade suhtelist asetust kombineeritud kaubamärgi konfiguratsioonis.

(vt punkt 97)

5.      Hispaania keskmise tarbija jaoks esineb segiajamise tõenäosus sõnamärgi PAM PLUVIAL, mille registreerimist ühenduse kaubamärgina taotleti kaupadele „metallist torud ja voolikud” ning „liitmikud (v.a metallist) jäikade mittemetallist torude ja voolikute jaoks”, mis kuuluvad vastavalt klassidesse 6 ja 17 Nizza kokkuleppe tähenduses, ning varem Hispaanias klassi 19 kuuluvatele kaupadele „ehitusmaterjalid” registreeritud kujutismärgi vahel, mille sõnaline osa „PAM” on keskne ja domineeriv element.

Kuna esiteks on vastandatud kaubamärgid nimelt visuaalselt ja foneetiliselt sarnased, kusjuures varasema kaubamärgi domineeriv element „PAM” – kuna see on lühike ja kergesti meeldejääv, sellel puudub hispaania keeles konkreetne tähendus ning see asub taotletava kaubamärgi alguses – on ka taotletava kaubamärgi PAM PLUVIAL domineeriv osa, ning teiseks on vastandatud kaubamärkidega tähistatavad kaubad sarnased ja üksteist täiendavad, siis sõna „pluvial” esinemine taotletavas kaubamärgis ei välista segiajamise tõenäosust, kuna see element võib tekitada keskmises tarbijas arvamuse, et taotletav kaubamärk on tuletis põhikaubamärgist „pam” ja see tähistab teatud kaubarühma, mis kuulub „kaubamärkide PAM perekonda”.

(vt punktid 98–100, 105)