ÜLDKOHTU OTSUS (viies koda)
4. aprill 2019(*)
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Süüria vastu suunatud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite külmutamine – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Ilmne hindamisviga – Omandiõigus – Proportsionaalsus – Maine kahjustamine
Kohtuasjas T‑5/17,
Ammar Sharif, elukoht Damaskus (Süüria), esindajad: B. Kennelly, QC, ja barrister J. Pobjoy,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: S. Kyriakopoulou, P. Mahnič ja V. Piessevaux,
kostja,
keda toetab
Euroopa Komisjon, esindajad: L. Havas ja J. Norris,
menetlusse astuja,
mille ese on esimese võimalusena ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada nõukogu 27. oktoobri 2016. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2016/1897, millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, (ELT 2016, L 293, lk 36); nõukogu 27. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1893, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias, (ELT 2016, L 293, lk 25); nõukogu 29. mai 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/917, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, (ELT 2017, L 139, lk 62); nõukogu 29. mai 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/907, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias, (ELT 2017, L 139, lk 15); nõukogu 28. mai 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/778, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, (ELT 2018, L 131, lk 16), ja nõukogu 28. mai 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/774, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias, (ELT 2018, L 131, lk 1), osas, milles need aktid puudutavad hagejat, ning teise võimalusena ELTL artikli 277 alusel esitatud nõue tunnistada kohaldamatuks nõukogu 31. mai 2013. aasta otsus 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2013, L 147, lk 14), mida on muudetud nõukogu 12. oktoobri 2015. aasta otsusega (ÜVJP) 2015/1836 (ELT 2015, L 266, lk 75), artikli 28 lõike 2 punkt a ja nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määruse (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 442/2011 (ELT 2012, L 16, lk 1), mida on muudetud nõukogu 12. oktoobri 2015. aasta määrusega (EL) 2015/1828 (ELT 2015, L 266, lk 1), artikli 15 lõike 1a punkt a osas, milles need sätteid kohaldatakse hageja suhtes,
ÜLDKOHUS (viies koda),
koosseisus: koja president D. Gratsias, kohtunikud I. Labucka ja I. Ulloa Rubio (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik F. Oller,
arvestades menetluse kirjalikku osa ja 7. septembri 2018. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse(1)
Vaidluse taust
1 Hageja Ammar Sharif on Süüria kodanikust ettevõtja.
2 Mõistes rangelt hukka rahumeelsete meeleavalduste vägivaldse mahasurumise erinevates paikades kogu Süürias ja kutsudes Süüria võimu üles hoiduma jõu kasutamisest, võttis Euroopa Liidu Nõukogu 9. mail 2011 vastu otsuse 2011/273/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT 2011, L 121, lk 11). Olukorra tõsidust arvestades kehtestas nõukogu relvaembargo, siserepressioonideks kasutada võidava varustuse ekspordi keelu, samuti Euroopa Liitu lubamise piirangud ning nägi ette teatavate selliste isikute ja üksuste rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise, kes vastutavad Süüria tsiviilelanike vastu suunatud vägivaldsete repressioonide eest.
3 Nende isikute nimed, kes vastutavad tsiviilelanike vastu suunatud vägivaldsete repressioonide eest Süürias, ning nendega seotud füüsiliste või juriidiliste isikute ja üksuste nimed on ära toodud otsuse 2011/273 lisas. Selle otsuse artikli 5 lõike 1 kohaselt võib nõukogu liikmesriigi või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekul lisas muudatusi teha.
4 Kuna osa Süüria Araabia Vabariigi vastu suunatud piiravatest meetmetest kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse, võttis nõukogu 9. mail 2011 vastu määruse (EL) nr 442/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias (ELT 2011, L 121, lk 1). See määrus on olulises osas identne otsusega 2011/273, kuid näeb ette võimalused külmutatud rahaliste vahendite vabastamiseks. Nimetatud määruse II lisas toodud loetelu sellistest isikutest, üksustest ja asutustest, kes kas vastutavad asjaomaste repressioonide eest või on seotud nendega, kes nende eest vastutavad, on identne otsuse 2011/273 lisas toodud loeteluga. Määruse nr 442/2011 artikli 14 lõigetes 1 ja 4 on ette nähtud, et kui nõukogu otsustab füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes kohaldada asjaomaseid meetmeid, muudab ta vastavalt II lisa; lisaks sellele vaatab ta lisas sisalduva loetelu korrapäraselt ja vähemalt iga 12 kuu järel läbi.
5 Võttes arvesse Süürias valitseva olukorra tõsidust, leidis nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsuses 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/273 (ELT 2011, L 319, lk 56), et on vaja kehtestada täiendavad piiravad meetmed. Selguse huvides koondati otsusega 2011/273 kehtestatud meetmed ja täiendavad meetmed kokku ühte õigusakti. Otsuse 2011/782 artikkel 18 näeb ette liidu territooriumile lubamise piirangud ja artikkel 19 näeb ette selle otsuse I lisas nimetatud isikute ja üksuste rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise.
6 Määrus nr 442/2011 asendati nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrusega (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 442/2011 (ELT 2012, L 16, lk 1).
7 Nõukogu 29. novembri 2012. aasta otsusega 2012/739/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/782 (ELT 2012, L 330, lk 21), koondati asjaomased piiravad meetmed kokku ühte õigusakti.
8 Otsus 2012/739 asendati nõukogu 31. mai 2013. aasta otsusega 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2013, L 147, lk 14). Otsuse 2013/255 kehtivust pikendati 1. juunini 2015 nõukogu 28. mai 2014. aasta otsusega 2014/309/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2013/255 (ELT 2014, L 160, lk 37).
9 Nõukogu võttis 12. oktoobril 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/1836, millega muudetakse otsust 2013/255 (ELT 2015, L 266, lk 75). Samal päeval võttis ta vastu määruse (EL) 2015/1828, millega muudetakse määrust nr 36/2012 (ELT 2015, L 266, lk 1).
10 Otsuse 2015/1836 põhjenduses 6 on märgitud, et „[n]õukogu on teinud kindlaks, et kuna majandus on Süüria režiimi põhjaliku kontrolli all, säilitab osa Süürias tegutsevatest juhtivatest ettevõtjatest oma staatuse üksnes seetõttu, et nad on režiimiga tihedalt seotud ning neil on selles mõjuvõimu ja režiimi poolne toetus“, et „[n]õukogu leiab, et tuleks kehtestada piiravad meetmed, et kehtestada riiki lubamise piirangud ning külmutada kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad nõukogu poolt kindlaks tehtud ja nendele I lisas loetletud Süürias tegutsevatele juhtivatele ettevõtjatele või on nende omandis, valduses või kontrolli all, eesmärgiga takistada neil režiimi materiaalselt või rahaliselt toetamast, ning avaldada nende mõjuvõimu kaudu režiimile survet oma repressioonipoliitika muutmiseks“.
11 Otsuse 2013/255 artiklite 27 ja 28 sõnastust muudeti otsusega 2015/1836. Need artiklid näevad nüüd ette liikmesriikide territooriumile sisenemise ja selle läbimise piirangud ning samuti „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ rahaliste vahendite külmutamise, välja arvatud juhul, „kui on piisavalt teavet selle kohta, et nad ei ole või enam ei ole režiimiga seotud või ei mõjuta seda või ei kujuta tegelikku kõrvalehoidmise riski“.
12 Nõukogu muutis 27. oktoobri 2016. aasta rakendusotsusega (ÜVJP) 2016/1897, millega rakendatakse otsust 2013/255 (ELT 2016, L 293, lk 36), otsust 2013/255 eeskätt selleks, et kohaldada piiravaid meetmeid teiste isikute ja üksuste suhtes, kelle nimed lisati viimati nimetatud otsuse lisas sisalduvasse loetellu. Hageja nimi lisati sellesse loetellu nii, et see on viidatud lisa A tabeli real 212; sinna kanti ka tema nime loetellu kandmise kuupäev, milleks on 28. oktoober 2016, ning järgmine põhjendus:
„Süürias tegutsev Süüria suurettevõtja, tegutseb pangandus-, kindlustus- ja majutussektoris. Byblos Bank Syria asutav partner, Unlimited Hospitality Ltd suuraktsionär ning Solidarity Alliance Insurance Company ja Al-Aqueelah Takaful Insurance Company nõukogu liige.“
13 Nõukogu võttis 27. oktoobril 2016 vastu rakendusmääruse (EL) 2016/1893, millega rakendatakse määrust nr 36/2012 (ELT 2016, L 293, lk 25). Hageja nimi sisaldus selle rakendusmääruse lisa A tabelis koos samade andmete ja põhjendusega nagu rakendusotsuses 2016/1897.
14 Nõukogu avaldas 28. oktoobril 2016 Euroopa Liidu Teatajas teatise isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud otsuses 2013/255 ja määruses nr 36/2012 (ELT 2016, C 398, lk 4).
15 Nõukogu võttis 29. mail 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/917, millega muudetakse otsust 2013/255 (ELT 2017, L 139, lk 62). Otsuse 2013/255 artiklit 34 muudeti otsuse 2017/917 artikliga 1, et näha ette esimesena nimetatud otsuse lisas sätestatud piiravate meetmete kehtivuse pikendamine 1. juunini 2018. Lisaks sellele muudeti otsuse 2017/917 artikli 2 kohaselt esimesena nimetatud otsuse I lisas sisalduvat 55 kannet isikute kohta, kellest ükski ei olnud hageja. Lõpetuseks jõustus otsus 2017/917 selle artikli 3 alusel selle avaldamise päeval.
16 Samal päeval võttis nõukogu vastu rakendusmääruse (EL) 2017/907, millega rakendatakse määrust nr 36/2012 (ELT 2017, L 139, lk 15). Selle rakendusmääruse artikli 1 alusel muudeti määruse nr 36/2012 II lisa, et võtta arvesse otsusega 2017/917 otsuse 2013/255 I lisasse tehtud muudatusi. Rakendusmäärus jõustus selle artikli 2 kohaselt selle avaldamise päeval.
17 Nõukogu võttis 28. mail 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/778, millega muudetakse otsust 2013/255 (ELT 2018, L 131, lk 16). Otsuse 2013/255 artiklit 34 muudeti otsuse 2018/778 artikliga 1, et näha ette esimesena nimetatud otsuse lisas sätestatud piiravate meetmete kehtivuse pikendamine 1. juunini 2019. Lisaks sellele muudeti otsuse 2018/778 artikli 2 kohaselt esimesena nimetatud otsuse I lisas sisalduvat 34 kannet isikute kohta, kellest ükski ei olnud hageja. Lõpetuseks jõustus otsus 2018/778 selle artikli 3 alusel selle avaldamisele järgneval päeval.
18 Samal päeval võttis nõukogu vastu rakendusmääruse (EL) 2018/774, millega rakendatakse määrust nr 36/2012 (ELT 2018, L 131, lk 1). Selle rakendusmääruse artikli 1 alusel muudeti määruse nr 36/2012 II lisa, et võtta arvesse otsusega 2018/778 otsuse 2013/255 I lisasse tehtud muudatusi. Rakendusmäärus jõustus selle artikli 2 kohaselt selle avaldamisele järgneval päeval.
Menetlus ja poolte nõuded
19 Hageja esitas rakendusotsuse 2016/1897 ja rakendusmääruse 2016/1893 peale hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 4. jaanuaril 2017.
20 Nõukogu esitas 3. aprillil 2017 Üldkohtu kantseleisse kostja vastuse.
21 Euroopa Komisjon esitas Üldkohtu kantseleisse 31. märtsil 2017 käesolevas asjas nõukogu nõuete toetuseks menetlusse astumise avalduse. Üldkohtu viienda koja president andis 28. aprilli 2017. aasta otsusega talle menetlusse astumise loa. Komisjon esitas oma seisukohad 22. juunil 2017. Hageja esitas nende kohta oma seisukohad selleks ette nähtud tähtaja jooksul.
22 Hageja esitas repliigi 19. mail 2017 ja nõukogu vasturepliigi 27. juunil 2017.
23 Üldkohtu kantseleisse 3. augustil 2017 saabunud avalduses muutis hageja oma nõudeid nii, et taotles ka otsuse 2017/917 ja rakendusmääruse 2017/907 tühistamist.
24 Üldkohtu kodukorra artikli 89 lõike 3 punktis d ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames palus Üldkohus 27. veebruaril 2018 nõukogul esitada teatavate dokumentide loetava versiooni. Nõukogu täitis selle nõude 9. märtsil 2018.
25 Üldkohtu kantseleisse 11. juunil 2018 saabunud avalduses muutis hageja oma nõudeid nii, et taotles ka otsuse 2018/778 ja rakendusmääruse 2018/774 tühistamist.
26 Üldkohtu kodukorra artikli 89 lõike 3 punktis d ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames palus Üldkohus 15. juunil ja 28. septembril 2018 nõukogul esitada dokumente. Nõukogu täitis Üldkohtu nõuded 20. juunil ja 3. oktoobril 2018.
27 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada teda puudutavas osas rakendusotsus 2016/1897, rakendusmäärus 2016/1893, otsus 2017/917, rakendusmäärus 2017/907, otsus 2018/778 ja rakendusmäärus 2018/774 (edaspidi „vaidlustatud aktid“);
– teise võimalusena tunnistada ELTL artiklite 277 ja 263 alusel kohaldamatuks otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 28 lõike 2 punkt a ja määruse nr 36/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1828, artikli 15 lõike 1a punkt a osas, milles need kohalduvad hageja suhtes, ja
– mõista kohtukulud välja nõukogult.
28 Hageja esitas hagiavalduses ELTL artikli 340 teise lõigu alusel kahju hüvitamise nõuded, et talle hüvitataks tema nime vaidlustatud aktidesse kandmisega väidetavalt tekitatud kahju. Repliigis loobus hageja neist nõuetest põhjendusel, et tal on võimatu esitada üksikasjalikke tõendeid tekitatud kahju ulatuse kohta.
29 Nõukogu palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– teise võimalusena juhuks, kui vaidlustatud aktid tühistatakse hagejat puudutavas osas, määrata vaidlustatud otsuste tagajärgede jõusse jätmine hagejat puudutavas osas kuni apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõppemiseni, ja
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
30 Komisjon, kes toetab nõukogu, palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata, ja
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
31 Komisjon loobus kohtuistungil oma teisest nõudest.
Õiguslik analüüs
Muutmisavalduste vastuvõetavus osas, milles nendega soovitakse hõlmata ka rakendusmäärust 2017/907 ja rakendusmäärust 2018/774
[…]
Sisulised küsimused
35 Hageja esitas oma nõuete põhjenduseks hagiavalduses kaks väidet, millest esimese kohaselt on rikutud õigusnorme ja tehtud hindamisviga ning teise kohaselt on rikutud omandiõigust, proportsionaalsuse põhimõtet, ettevõtlusvabadust ja õigust mainele. Muutmisavaldustes esitas ta ka kolmanda väite, mis tugineb formaalselt sellele, et on rikutud kaitseõigusi, õigust heale haldusele ning õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.
36 Üldkohus on seisukohal, et kuivõrd muutmisavaldustes esitatud kolmanda väite põhjenduseks esitatud argumentide ese on tegelikult hindamisviga, mitte menetlusõiguste rikkumine, siis tuleb seda väidet pidada hindamisveale tuginevaks väiteks ning analüüsida koos esimese väitega.
37 Hageja esitas täiendavalt ka neljanda väite, mis on õigusvastasuse vastuväide, mille kohaselt otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 28 lõike 2 punktis a ette nähtud loetellu kandmise kriteerium on sarnaselt määruse nr 36/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1828, artikli 15 lõike 1a punktis a ette nähtud loetellu kandmise kriteeriumiga ebaproportsionaalne nende eesmärkide suhtes, mida vaidlustatud aktidega taotletakse, ning tuleb seega tunnistada tema suhtes kohaldamatuks.
38 Eelnevat arvestades peab Üldkohus sobivaks analüüsida kõigepealt esimest ja kolmandat väidet koos, seejärel teist väidet ning lõpetuseks neljandat väidet, mis on hageja poolt täiendava võimalusena esitatud õigusvastasuse vastuväide.
[…]
Õigusvastasuse vastuväide
86 Hageja esitas täiendava võimalusena ELTL artikli 277 alusel õigusvastasuse vastuväite seoses otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 28 lõike 2 punktis a ning määruse nr 36/2012, mida on muudetud määrusega nr 2015/1828, artikli 15 lõike 1a punktis a ette nähtud loetellu kandmise kriteeriumiga, mis käsitleb kategooriat „Süürias tegutsevad juhtivad ettevõtjad“. Hageja väidab sellega seoses, et see kriteerium on ebaproportsionaalne õiguspäraste eesmärkide suhtes, mida vaidlustatud aktidega taotletakse, ning tuleb seega tunnistada tema suhtes kohaldamatuks, kui seda tõlgendatakse nii, et see võimaldab hõlmata mis tahes isiku, kes on „Süürias tegutsev juhtiv ettevõtja“, olenemata sellest, kas see isik ja Süüria režiim on seotud.
87 Hageja vaidlustab sellega seoses esiteks vaidlustatud loetellu kandmise kriteeriumi kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega. Ta väidab, et tema poolt vaidlustatud tõlgendusest tuleneva kriteeriumi meelevaldne ulatus ja kohaldamisala läheb kaugemale sellest, mis on sobiv ja vajalik vaidlustatud aktide eesmärkide saavutamiseks. Lisaks väidab ta ühelt poolt, et tema poolt vaidlustatud kriteeriumi tuleb tõlgendada, lähtudes piiravate meetmete esemest ja eesmärgist, ja teiselt poolt, et võttes arvesse piiravate meetmete survetavaldavat laadi ja nende hävitavat mõju sellise isiku mainele ja majandustegevusele, kelle suhtes neid kohaldatakse, ei ole isikute loetellu kandmine niivõrd meelevaldsel alusel õigustatud ja veelgi vähem proportsionaalne.
88 Hageja rõhutab teiseks, et võttes arvesse otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 28 lõiget 3 ja määruse nr 36/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1828, artikli 15 lõiget 1a, eeldab see loetellu kandmise kriteerium, et Süüria režiim ja „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ kategooria on piisavalt seotud. Tema väitel ei saa nõukogu põhjendada selle kriteeriumi meelevaldsust asudes seisukohale, et isikul, kelle suhtes piiravaid meetmeid kohaldatakse, on võimalik tõendada, et ta ei ole Süüria režiimiga seotud, sest sellelt isikult ei saa nõuda selle kriteeriumi täitmatuse kohta tõendite esitamist.
89 Nõukogu vaidlustab hageja esitatud vastuvõetamatuse vastuväite ja märgib ühelt poolt, et hageja nime loetellu kandmine toimus esitatud tõendite individuaalse hindamise tulemusel, ning teiselt poolt, et 21. aprilli 2015. aasta kohtuotsuse Anbouba vs. nõukogu (C‑630/13 P, EU:C:2015:247) kohaselt on tal ulatuslik hindamisruum üldiste loetellu kandmise kriteeriumide määratlemisel. Lisaks sellele väidab nõukogu, et otsusega 2013/255 kehtestatud eeldus põhineb õiguslikul alusel ning on proportsionaalne ja ümberlükatav.
90 Esiteks tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et proportsionaalsuse põhimõte kui liidu õiguse üldpõhimõte nõuab, et liidu institutsioonide õigusaktid ei läheks kaugemale sellest, mis on sobiv ja vajalik asjaomaste õigusnormidega taotletavate eesmärkide saavutamiseks. Kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb seega valida kõige vähem piirav meede, ning põhjustatud ebameeldivused ei tohi olla seatud eesmärkide suhtes ülemäärsed (vt 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus Ezz jt vs. nõukogu, T‑256/11, EU:T:2014:93, punkt 205 ja seal viidatud kohtupraktika).
91 Järgmiseks tuleb rõhutada, et kohtupraktika kohaselt võivad institutsioonid kasutada eeldusi, mis väljendavad tõendamiskoormisega haldusvõimu võimalust teha järeldused, tuginedes asjade tavapärasest käigust tulenevatele üldise kogemuse näitajatele (vt analoogia alusel selle kohta 10. septembri 2009. aasta kohtuotsus Akzo Nobel jt vs. komisjon, C‑97/08 P, EU:C:2009:536, punktid 60–63, ja kohtujurist Kokott’i ettepanek kohtuasjas T-Mobile Netherlands jt, C‑8/08, EU:C:2009:110, punktid 87–89).
92 Lisaks nähtub kohtupraktikast, et eeldus, isegi kui seda on raske ümber lükata, jääb vastuvõetavuse piiridesse, kui see on proportsionaalne taotletava õiguspärase eesmärgi suhtes, kui on olemas võimalus esitada vastupidiseid tõendeid ning kui kaitseõigused on tagatud (vt 29. septembri 2011. aasta kohtuotsus Elf Aquitaine vs. komisjon, C‑521/09 P, EU:C:2011:620, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika). Samamoodi on Euroopa Inimõiguste Kohus leidnud, et 4. novembril 1950 Roomas alla kirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõige 2 ei ole mitte jätnud faktiliste või õiguslike eelduste kasutamist reguleerimata, vaid kohustab riike seadma sellele mõistlikud piirid, võttes arvesse küsimuse tõsidust ning tagades kaitseõigused (EIK 7. oktoobri 1988. aasta otsus Salabiaku vs. Prantsusmaa, CE:ECHR:1988:1007JUD 001051983).
93 Lõpetuseks tuleb sedastada, et otsuse 2015/1836 põhjendustest 1–6 nähtub, et kuivõrd otsuses 2011/273 kehtestatud piiravad meetmed ei võimaldanud sundida Süüria režiimi lõpetama repressioone Süüria tsiviilelanikkonna vastu, siis otsustas nõukogu Süürias valitseva olukorra tõsidust arvestades jätta ELL artikli 29 raames need piiravad meetmed kehtima ja tagada nende tõhusus, arendades neid edasi ning kohaldades samal ajal jätkuvalt oma sihipärast ja diferentseeritud lähenemisviisi ning võttes arvesse Süüria elanikkonna humanitaarolukorda.
94 Nende eesmärkide saavutamiseks ja kuna majandus on Süüria režiimi põhjaliku kontrolli all, asus nõukogu seisukohale, et ühelt poolt ei saa praegune režiim jääda võimule ettevõtjate juhtivliikmete toetuseta ning et teiselt poolt on „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ piiratud ringil võimalik oma staatus säilitada üksnes seetõttu, et nad on Süüria režiimiga tihedalt seotud ning neil on selles mõjuvõimu ja režiimi poolne toetus. Eespool punktis 56 kirjeldatud moel toimides soovis nõukogu kohaldada Süüria režiimiga seotuse eeldust „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ suhtes.
95 Nagu näevad ette otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 27 lõike 2 punkt a ja artikli 28 lõike 2 punkt a, kohaldatakse „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ kategooriasse kuuluvate isikute suhtes nüüd selles otsuses ette nähtud piiravaid meetmeid. Sama otsuse artikli 27 lõikes 3 ja artikli 28 lõikes 3 on ette nähtud, et nende isikute suhtes ei kohaldata neid meetmeid või nende suhtes lõpetatakse nende meetmete kohaldamine ainult siis, kui on piisavalt teavet selle kohta, et nad ei ole või enam ei ole režiimiga seotud või ei mõjuta seda või ei kujuta tegelikku kõrvalehoidmise riski.
96 Käesolevas kohtuasjas tuleb analüüsida, kas vaidlustatud loetellu kandmise kriteerium on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.
97 Esiteks tuleb märkida, et vaidlustatud loetellu kandmise kriteerium on vajalik ja sobiv otsusega 2013/255 ja määrusega nr 36/2012 taotletavate eesmärkide saavutamiseks; nende eesmärk on mõista selgelt hukka B. Al-Assadi ja tema režiimi poolsed vägivaldsed repressioonid Süüria tsiviilelanikkonna vastu ja sundida need lõpetama. Sellega seoses on ühelt poolt oluline märkida, et nõukogul on ulatuslik kaalutlusõigus seoses piiravate meetmete õiguslike kriteeriumide üldise ja abstraktse määraltemise ning nende kehtestamise korra kindlaks määramisega (vt selle kohta 28. novembri 2013. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Manufacturing Support & Procurement Kala Naft, C‑348/12 P, EU:C:2013:776, punkt 120). Teiselt poolt tuleb märkida, et nõukogu kehtestas vaidlustatud loetellu kandmise kriteeriumi 2015. aastal põhjendusel, et vaatamata nelja aasta vältel, see tähendab alates 2011. aasta maist piiravate meetmete kehtestamisele Süüria režiimile surve avaldamiseks, toimusid endiselt repressioonid Süüria elanikkonna vastu. Kuna majandus on Süüria režiimi põhjaliku kontrolli all, takistaks „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ kategooria rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine pealegi sel isikute kategoorial jätkata Süüria režiimi materiaalselt või rahaliselt toetamist ning suurendaks tänu oma mõjuvõimule režiimile repressioonipoliitika muutmiseks avaldatavat survet. Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ rahaliste vahendite külmutamine on vältimatult vajalik, et avaldada Süüria režiimile survet eesmärgiga sundida seda lõpetama tsiviilelanikkonna vastased repressioonid või neid leevendama, ja on seega vajalik ja sobiv selle isikute kategooria vastu võetud meetmete tõhususe tagamiseks.
98 Teiseks tuleb seoses küsimusega, kas see loetellu kandmise kriteerium on piisav sel moel taotletud eesmärkide saavutamiseks, asuda seisukohale, et kui vaidlustatud aktide sihtmärgiks ei oleks „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ kategooriasse kuuluvad isikud, võiks nende eesmärkide saavutamine osutuda võimatuks, kuna see isikute kategooria toetab materiaalselt ja rahaliselt Süüria režiimi. Selle loetellu kandmise kriteeriumi kehtestamine on nimelt tingitud Süüria tsiviilelanikkonna vastaste repressioonide jätkumisest vaatamata piiravate meetmete kehtestamisele alates 2011. aastast. Lisaks sellele on selle kriteeriumi lisamine otsuses 2015/1836 ja määruses 2015/1828 kohtupraktika arengu tagajärg; kohtupraktikas on nõukogu õhutatud täpsustama kriteeriume, mis võimaldavad tõhusalt saavutada asjaomaste õigusnormidega taotletavad eesmärgid. Nende kaalutlustega arvestades on vaidlustatud loetellu kandmise kriteerium piisav nende eesmärkide saavutamiseks.
99 Kolmandaks tuleb hagejale põhjustatud ebameeldivustega seoses märkida, et kohtupraktika kohaselt ei ole põhiõigused absoluutsed õigused ja nende teostamisele võib seada piiranguid, mida õigustavad liidu taotletavad üldise huvi eesmärgid. Nii toob iga majanduslik või rahaline piirav meede – olenemata selle kohaldamise aluseks olevast loetellu kandmise kriteeriumist – loogiliselt kaasa tagajärjed, mis kahjustavad selle isiku teatavaid põhiõigusi, kelle nimi on kantud asjaomastesse loeteludesse. Vaidlusaluste õigusnormidega taotletavate eesmärkide olulisus õigustab teatavatele ettevõtjatele põhjustatavaid negatiivseid tagajärgi, isegi kui need on märkimisväärsed.
100 Lõpetuseks tuleb analüüsida, kas nõukogu kehtestatud eeldus Süüria režiimiga seotuse kohta, mida kohaldatakse „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ kategooriasse kuuluvate isikute suhtes, ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalne.
101 Selle kohta tuleb esiteks rõhutada, et nõukogu on pädev määratlema eespool punktis 2 ja järgmistes punktides meenutatud üldise kogemuse näitajate alusel loetellu kandmise üldised kriteeriumid ja andma neile õiguslikud tagajärjed.
102 Nagu on märgitud eespool punktides 56 ja 94, asus nõukogu käesolevas kohtuasjas vaidlustatud loetellu kandmise kriteeriumi kehtestamisel seisukohale, et „Süürias tegutsevaks juhtivaks ettevõtjaks“ olemine tähendab seotust Süüria režiimiga.
103 Järgmiseks tuleb märkida, et õiguslike eelduste puhul tuleb vahet teha eeldustel, mis on ümberlükatavad, ja eeldustel, mis seda ei ole. Õiguslik eeldus on nimelt lihtne või ümberlükatav siis, kui selle saab vastupidise tõendiga kummutada, samas kui see on absoluutne või ümberlükkamatu siis, kui seda ei saa kummutada ühegi vastupidise tõendiga.
104 Sellega seoses tuleb kontrollida, kas vastavalt eespool punktis 92 viidatud kohtupraktikale on „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ kategooriasse kuuluvate isikute suhtes kehtestatud Süüria režiimiga seotuse eeldusele lisatud mõistlikke piire järgides, kas seda saab vastupidise tõendiga kummutada või mitte ja kas on tagatud kaitseõigused.
105 Esiteks tuleb märkida, et võttes kõigepealt arvesse Süüria režiimi autoritaarset laadi, seejärel vastastikust sõltuvust, mis on äriringkondade ja Süüria režiimi vahel välja kujunenud B. Al‑Assadi algatatud majanduse liberaliseerimise protsessi tulemusel, ning lõpetuseks riigipoolset Süüria majanduse põhjalikku kontrolli, võis nõukogu põhjendatult asuda seisukohale, et üldise kogemuse näitaja kujutab endast asjaolu, et „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ kategooriasse kuuluvatel isikutel on võimalik oma staatus säilitada üksnes seetõttu, et nad on Süüria režiimiga tihedalt seotud. Sellega seoses tuleb asuda seisukohale, et on mõistlik eeldada, et sellesse kategooriasse kuuluv isik on seotud B. Al‑Assadi režiimiga, mistõttu tal on võimalik oma äritegevust arendada ja saada kasu selle režiimi poliitikast.
106 Teiseks tuleb märkida, et nagu sai juba täheldatud eespool punktides 56 ja 94, kehtestas nõukogu „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ kategooriasse kuuluvate isikute suhtes Süüria režiimiga seotuse ümberlükatava eelduse. Nimelt ei kanta loetellu sellesse kategooriasse kuuluvate isikute nimesid siis, kui on tõendatud, et nad ei ole või enam ei ole praeguse režiimiga seotud või ei mõjuta seda või ei kujuta tegelikku kõrvalehoidmise riski. Nagu märgiti eespool punktis 67, tuleb aga sedastada, et hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti tõendamaks, et tema olukord vastab mõnele eespool kirjeldatutest.
107 Hageja ülesanne oli esitada vaidlusaluse eelduse kahtluse alla seadmiseks elemendid, mis võimaldaksid ühelt poolt vaidlustada selle, et tegemist on „Süürias tegutseva juhtiva ettevõtjaga“, ja teiselt poolt tuua vastupidise tõendi, see tähendab tõendada, et ta ei ole või enam ei ole B. Al-Assadi režiimiga seotud või ei mõjuta seda või ei kujuta tegelikku kõrvalehoidmise riski.
108 Kui hageja soovis seega tõendada, et ta ei ole seotud Süüria režiimiga, ning järelikult näidata, et eeldusele ei saa tugineda, ja taotleda oma nime vaidlusalustest loeteludest kustutamist, oli tal võimalik esitada vihjed või tõendid, mis võimaldavad seada kahtluse alla põhjenduse, millele tema vastu tugineti, toetudes selleks eeskätt faktilistele asjaoludele ja teabele, mis saavad olla vaid tema valduses ning mis tõendavad, et ta ei ole või enam ei ole nende äriühingute nõukogu liige, millele on viidatud nõukogu põhjendustes, et tal ei ole või enam ei ole osalust neis äriühingutes või et neil äriühingutel ei ole Süüria majanduses mõjuvõimu, ja et seega ei kujuta tema osalus neis äriühingutes endast kõrvalehoidmise riski.
109 Kolmandaks tuleb märkida, et kuivõrd sellistel meetmetel nagu vaidlustatud aktid on olulised tagajärjed asjaomaste isikute õigustele ja vabadustele, siis peab nõukogu tagama nende isikute kaitseõigused, tehes neile teatavaks nende nime loetellu kandmise põhjused otsuse vastuvõtmisega samal ajal või vahetult pärast seda, ja võimaldades neil esitada oma märkused hiljemalt enne neid puudutava teise otsuse vastuvõtmist ja nii – kui see on võimalik – ümber lükata asjaomane eeldus, tuginedes oma isikliku olukorraga seotud elementidele, mis räägivad otsuse vastuvõtmise või vastu võtmata jätmise kasuks või sellele ühe või teise sisu andmise kasuks (vt selle kohta 21. detsembri 2011. aasta kohtuotsus Prantsusmaa vs. People’s Mojahedin Organization of Iran, C‑27/09 P, EU:C:2011:853, punktid 61–67). Sellega seoses tuleb märkida, et toimikust nähtub, et nõukogu edastas 19. detsembri 2016. aasta kirjaga hagejale tõendid ja ühe liikmesriigi esitatud loetellu kandmise ettepaneku, mille alusel tema nimi kanti vaidlustatud aktidele lisatud loeteludesse. Seega oli nõukogu andnud hagejale võimaluse tõendada, et vaatamata selliste arvestatavate vihjete olemasolule, mis andsid alust arvata ta asjaomase loetellu kandmise kriteeriumiga silmas peetud isikute kategooriasse, ei olnud ta siiski Süüria režiimiga seotud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et hageja kaitseõigused olid tagatud.
110 Kõigest eelnevast nähtub, et vaidlustatud loetellu kandmise kriteerium on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning ei ole meelevaldne, sest nõukogu lisas eespool kirjeldatud konteksti arvestades selle kriteeriumi otsusesse 2015/1836 ja määrusesse 2015/1828 õigustatult ja proportsionaalselt Süüria vastu võetud piiravaid meetmeid reguleerivate õigusnormidega taotletavate eesmärkide suhtes, jättes asjaomastele isikutele samas võimaluse kummutada eeldus Süüria režiimiga seotuse kohta.
111 Seetõttu tuleb põhjendamatuna tagasi lükata hageja esitatud õigusvastasuse vastuväide, ilma et oleks vaja teha otsust selle vastuvõetavuse kohta, mille komisjon vaidlustas.
[…]
Kohtukulud
113 Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kodukorra artikli 138 lõike 1 järgi kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ja institutsioonid ise oma kohtukulud.
114 Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud ja nõukogu on nõudnud kohtukulude hüvitamist, siis tuleb käesolevas kohtuasjas mõista kohtukulud välja hagejalt. Lisaks sellele kannab komisjon kui menetlusse astunud institutsioon ise oma kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (viies koda),
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata
2. Jätta Ammar Sharifi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.
3. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.
Gratsias | Labucka | Ulloa Rubio |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 4. aprillil 2019 Luxembourgis.
Allkirjad