Kohtuasi T‑5/17
(avaldamine väljavõtetena)
Ammar Sharif
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Üldkohtu (viies koda) 4. aprilli 2019. aasta otsus
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Süüria vastu suunatud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite külmutamine – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Ilmne hindamisviga – Omandiõigus – Proportsionaalsus – Maine kahjustamine
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Seoses olukorraga Süürias teatud isikute ja üksuste suhtes võetud piiravad erimeetmed – Otsus 2013/255/ÜVJP ja määrus nr 36/2012 – Eeldus, et Süürias tegutsevad juhtivad ettevõtjad toetavad Süüria režiimi – Lubatavus – Tingimused – Proportsionaalsus – Ümberlükatav eeldus – Kaitseõiguste tagamine
(ELL artikkel 29; nõukogu otsus 2013/255/ÜVJP, mida on muudetud otsusega (ÜVJP) 2015/1836, artikli 27 lõike 2 punkt a ja lõige 3 ning artikli 28 lõike 2 punkt a ja lõige 3; nõukogu määrus nr 36/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1828, artikli 15 lõiked 1a ja 1b)
(vt punktid 91–95, 97, 105, 106, 109 ja 110)
Kokkuvõte
Üldkohus jättis 4. aprilli 2019. aasta kohtuotsusega Sharif vs. nõukogu (T‑5/17) rahuldamata tühistamishagi, mille Süüria kodanikust ettevõtja oli esitanud aktide peale, millega tema nimi kanti selliste isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse Süüria Araabia Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (nendeks olid rakendusotsus (ÜVJP) 2016/1897(1), rakendusmäärus (EL) 2016/1893(2), otsus (ÜVJP) 2017/917(3), rakendusmäärus (EL) 2017/907(4), otsus (ÜVJP) 2018/778(5) ja rakendusmäärus (EL) 2018/774(6)). Hageja oli oma hagiavalduses palunud lisaks täiendava võimalusena tunnistada tema suhtes kohaldamatuks sätted, millega kehtestati loetellu kandmise kriteerium „Süürias tegutsevad juhtivad ettevõtjad“ (see tähendab otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836(7), artikli 28 lõike 2 punkt a ja määruse nr 36/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1828(8), artikli 15 lõike 1a punkt a). Hageja väitis, et see kriteerium on ebaproportsionaalne õiguspäraste eesmärkidega, mida vaidlustatud aktidega taotletakse, sest see võimaldab hõlmata mis tahes isiku, kes on „Süürias tegutsev juhtiv ettevõtja“, olenemata sellest, kas see isik ja Süüria režiim on seotud.
Üldkohus asus seisukohale, et institutsioonid võivad kasutada eeldusi, mis tähendab, et tõendamiskoormisega haldusvõimul on võimalus teha järeldusi asjade tavapärasest käigust tulenevatele üldise kogemuse näitajatele tuginedes. Üldkohus leidis lisaks, et eeldus, isegi kui seda on raske ümber lükata, jääb vastuvõetavuse piiridesse, kui see on proportsionaalne taotletava õiguspärase eesmärgiga, kui on olemas võimalus esitada vastupidiseid tõendeid ning kui kaitseõigused on tagatud. Sellisele eeldusele tuleb seada mõistlikud piirid, võttes arvesse küsimuse tõsidust ning tagades kaitseõigused.
Üldkohus märkis sellega seoses esiteks, et kuna majandus on Süüria režiimi põhjaliku kontrolli all, takistaks „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ kategooria rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine sel isikute kategoorial jätkata Süüria režiimi materiaalset või rahalist toetamist ning suurendaks tänu oma mõjuvõimule režiimile repressioonipoliitika muutmiseks avaldatavat survet. Võttes kõigepealt arvesse Süüria režiimi autoritaarset laadi, seejärel vastastikust sõltuvust, mis on äriringkondade ja Süüria režiimi vahel välja kujunenud B. Al Assadi algatatud majanduse liberaliseerimise protsessi tulemusel, ning lõpetuseks riigipoolset Süüria majanduse põhjalikku kontrolli, võis nõukogu lisaks põhjendatult pidada üldise kogemuse näitajaks asjaolu, et „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ kategooriasse kuuluvatel isikutel on võimalik oma staatus säilitada üksnes seetõttu, et nad on Süüria režiimiga tihedalt seotud. Seetõttu leidis Üldkohus, et on mõistlik eeldada, et sellesse kategooriasse kuuluv isik on seotud B. Al Assadi režiimiga, mistõttu tal on võimalik oma äritegevust arendada ja saada kasu selle režiimi poliitikast.
Üldkohus asus seejärel seisukohale, et nõukogu kehtestas „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ kategooriasse kuuluvate isikute Süüria režiimiga seotuse ümberlükatava eelduse. Selliste isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, jäetakse nimelt sellesse kategooriasse kuuluvate isikute nimed kandmata siis, kui on tõendatud, et nad ei ole või enam ei ole praeguse režiimiga seotud või ei mõjuta seda või ei kujuta tegelikku kõrvalehoidmise riski.
Sellest tulenevalt leidis Üldkohus, et vaidlustatud loetellu kandmise kriteerium on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ega ole meelevaldne, sest nõukogu lisas selle kriteeriumi otsusesse 2015/1836 ja määrusesse 2015/1828 õigustatult ning proportsionaalselt Süüria vastu võetud piiravaid meetmeid reguleerivate õigusnormidega taotletavate eesmärkidega, jättes asjaomastele isikutele samas võimaluse kummutada eeldus Süüria režiimiga seotuse kohta. Seetõttu lükkas Üldkohus õigusvastasuse vastuväite tagasi.