Language of document : ECLI:EU:T:2011:503

Kohtuasi T‑141/05 RENV

Internationaler Hilfsfonds eV

versus

Euroopa Komisjon

Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Lepinguga LIEN 97‑2011 seotud dokumendid – Juurdepääsu keelamine – Uuesti läbivaatamine menetluse käigus – Eraldi hagi esitamine – Põhjendatud huvi kadumine – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine

Kohtumääruse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Huvi äralangemine pärast hagi esitamist tekkinud asjaolu tõttu

(ELTL artikkel 263; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)

2.      Menetlus – Otsus, millega kohtumenetluse käigus asendatakse vaidlustatud otsus – Uus asjaolu – Esialgsete nõuete ja väidete laiendamine

1.      Hagi vastuvõetavuse tingimuste hindamisel on määrav hagi esitamise aeg, välja arvatud juhul, kui tegemist on põhjendatud huvi äralangemise eriküsimusega. Siiski on korrakohase õigusemõistmise huvides, et see hagi vastuvõetavuse hindamise aega puudutav kaalutlus ei saaks takistada Üldkohut tuvastamast, et hagi üle ei ole enam vaja otsustada, juhul kui hageja, kellel oli algselt põhjendatud huvi, on kaotanud igasuguse isikliku huvi vaidlustatud otsuse tühistamise suhtes sündmuse tõttu, mis leidis aset pärast nimetatud hagi esitamist. Selleks et saaks toimuda teatud otsuse tühistamist taotleva hagi menetlemine, peab hagejal säilima isiklik huvi vaidlustatud otsuse tühistamise suhtes. Vastasel juhul ei saa Üldkohtu otsus sisulistes küsimustes talle anda mingit eelist.

Nii on see siis, kui komisjon – otsustamata sõnaselgelt vaidlustatud otsust tagasi võtta – teeb uue otsuse, millel on sama ese ja millega ta ajakohastab põhjuseid või isegi loobub põhjustest, millele ta tugines esimese otsuse põhjendamiseks, nii et selle uue otsusega asendatakse vaidlustatud otsus ning hageja otsustab mitte ajakohastada oma nõudeid ja esimese hagi raames esitatud väiteid, et võtta arvesse seda uut otsust, vaid esitada selle otsuse peale uus hagi.

Neil asjaoludel tuleb kooskõlas korrakohase õigusemõistmise ja menetlusökonoomia nõuetega tõdeda, et hageja kaotab igasuguse isikliku huvi esimese vaidlustatud otsuse tühistamise vastu. Esimesel hagil ei ole niisiis enam eset.

(vt punktid 24, 28, 35, 38)

2.      Kui otsus asendatakse menetluse käigus otsusega, millel on sama ese, tuleb seda viimast pidada uueks asjaoluks, mis võimaldab hagejal oma nõudeid ja väiteid kohandada. Selline kohandamine võimaldab hagejal säilitada oma põhjendatud huvi hagi puhul, mille ta esitas enne uue sündmuse toimumist. See, kui hagejalt nõutaks uue hagi esitamist, oleks vastuolus korrakohase õigusemõistmise põhimõtte ja menetlusökonoomia põhimõttega. Peale selle oleks ebaõiglane, kui asjaomane institutsioon saaks mõne otsuse peale liidu kohtule esitatud hagiavalduses sisalduvale kriitikale vastata, muutes vaidlustatud otsust või asendades selle teise otsusega, ning tugineda sellele muutmisele või asendamisele kohtumenetluse käigus, et võtta teiselt poolelt võimalus laiendada oma esialgseid nõudeid ja väiteid hilisemale otsusele või esitada selle vastu täiendavaid nõudeid ja väiteid.

(vt punkt 34)