Kohtuasi T‑427/08

Confédération européenne des associations d’horlogers-réparateurs (CEAHR)

versus

Euroopa Komisjon

Kartellikokkulepped – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Kaebuse rahuldamata jätmise otsus – Šveitsi kellatootjate keeldumine sõltumatutele kellasseppadele varuosasid edasi tarnimast – Ühenduse huvi – Asjaomane turg – Esmane turg ja järelturg – Põhjendamiskohustus – Ilmne hindamisviga

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaebuste läbivaatamine – Komisjoni poolt prioriteetide kindlaksmääramine

(EÜ artiklid 81, 82 ja 85)

2.      Konkurents – Turgu valitsev seisund – Asjaomane turg – Piiritlemine – Kriteeriumid – Esmane turg ja järelturg

(EÜ artikkel 82)

3.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaebuste läbivaatamine – Juhtumi uurimisega seotud ühenduse huvi arvestamine – Hindamiskriteeriumid

(EÜ artiklid 81 ja 82)

4.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaebuste läbivaatamine – Otsus asi lõpetada põhjusel, et kaebajal on võimalus pöörduda siseriiklikku kohtusse – Õiguspärasus – Tingimus

(EÜ artiklid 81 ja 82)

1.      Tulenevalt EÜ artikli 85 lõikes 1 sätestatud ülesandest järgida EÜ artiklite 81 ja 82 täitmist peab komisjon määratlema ja rakendama liidu konkurentsipoliitikat, milleks tal on kaebuste menetlemisel kaalutlusõigus.

Kui komisjon otsustab selle kaalutlusõiguse teostamisel anda talle esitatud kaebustele erineva tähtsuse, võib ta mitte üksnes määrata järjekorra, mille alusel kaebusi uuritakse, vaid samuti jätta rahuldamata kaebuse, kui ühendusel puudub piisav huvi asja uurimise jätkamiseks.

Komisjoni kaalutlusõigus ei ole siiski piiramatu. Ta peab arvesse võtma kõiki asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, et otsustada, kuidas kaebus läbi vaadata. Eelkõige on ta kohustatud uurima tähelepanelikult kõiki talle kaebaja esitatud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Ka lasub komisjonil põhjendamiskohustus, kui ta keeldub kaebuse uurimist jätkamast, kusjuures põhjendused peavad olema piisavalt täpsed ja üksikasjalikud, et võimaldada Üldkohtul tõhusalt kontrollida seda, kuidas komisjon oma kaalutlusõigust teostades määratles prioriteedid.

Kaebuste läbivaatamisel ei tohi liidu kohtu teostatav kontroll komisjoni kaalutlusõiguse üle tuua kaasa ühenduse huvi suhtes komisjoni antud hinnangu asendamist kohtu hinnanguga, vaid kontrollimise käigus tuleb välja selgitada, kas vaidlusalune otsus ei põhine sisuliselt ebatäpsetel asjaoludel ning kas otsuse tegemisel ei ole rikutud õigusnormi, tehtud ilmne hindamisviga või kuritarvitatud võimu.

(vt punktid 26–28, 65)

2.      Turgu valitseva seisundi kuritarvitamist puudutavas menetluses sisaldab asjaomase turu määratlus seda, et selle turu toodete või teenuste vahel võib valitseda tõhus konkurents, mis arvestades turu kõigi toodete või teenuste sama kasutusotstarvet eeldab nende piisavas ulatuses omavahel vahetatavust. Omavahel vahetatavust või asendatavust ei hinnata üksnes kõnealuseid tooteid ja teenuseid iseloomustavate objektiivsete tunnuste alusel, vaid arvesse tuleb võtta ka konkurentsitingimusi ning nõudluse ja pakkumise vahekorda sellel turul.

Samuti tuleneb komisjoni teatisest asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses, et asjaomane tooteturg hõlmab kõiki neid tooteid ja/või teenuseid, mis tarbijate seisukohast on oma iseloomulike tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel vahetatavad ja asendatavad.

Selle teatise kohaselt tuleb nõudluse asendatavuse hindamisel kindlaks teha nende toodete hulk, mida tarbija käsitab asendustoodetena. Üks võimalus seda kindlaks teha võiks olla spekulatiivne katse, mille puhul võetakse hüpoteetiline väike püsiv muudatus suhtelistes hindades ning hinnatakse tarbijate eeldatavaid reaktsioone sellele hinnatõusule. Selle teatise lõikes 17 on täpsustatud, et vastust vajab küsimus, kas poolte kliendid võtaksid vaadeldavate toodete või piirkondade osas hüpoteetiliselt toimuva väikese (5–10%), kuid püsiva hinnatõusu tõttu kasutusele olemasolevad mujal asuvad asendustooted. Kui asendatavusest piisaks, et muuta hinnatõus kahjulikuks, kuna müük seeläbi väheneks, lisatakse asjaomasele turule täiendavaid asendusvõimalusi.

Lisaks on selle teatise lõikes 56 täpsustatud, et on teatavaid valdkondi, kus eespool esitatud põhimõtete rakendamisel tuleb olla hoolikas. See kehtib esmaste ja teiseste turgude vaatlemisel, eelkõige juhul, kui ettevõtjate tegevust teataval ajahetkel tuleb analüüsida vastavalt EÜ artiklile 82. Turgude määratlemise meetod on neil juhtudel sama, st klientide reaktsiooni hindamine lähtuvalt nende ostuotsustest seoses suhteliste hinnamuutustega, võttes aga arvesse ka asendusepiiranguid, mis tulenevad tingimustest seonduvatel turgudel. Teiseste toodete, näiteks varuosade turu kitsas määratlus võib olla vajalik, kui on oluline ühilduvus esmase tootega. Probleemid ühilduvate teiseste toodete leidmisel koos kõrgete hindade ning esmaste toodete pika elueaga võivad muuta teiseste toodete suhtelise hinnatõusu kasulikuks. Turu määratlus on erinev, kui on võimalik teiseste toodete märkimisväärne asendamine või kui esmaste toodete omadused muudavad kasulikuks tarbijate reaktsiooni teiseste toodete suhtelisele hinnatõusule.

Eespool toodut arvestades võis komisjon õigesti leida, et teatavat marki esmaste toodete varuosade turg ei saa kujutada endast eraldiseisvat asjaomast turgu kahel juhtumil: esiteks juhul, kui tarbijal on võimalik hakata kasutama teise tootja toodetud varuosasid, ning teiseks juhul, kui tarbija võib hakata kasutama mõnda teist esmast toodet, et vältida varuosade turul hinnatõusu. See järeldus kehtib siiski tingimusel, et tõendatakse, et teiseste toodete hindade mõõdukal ja püsival tõstmisel hakkab piisav arv tarbijaid kasutama teisi, olgu siis esmaseid või teiseseid tooteid, nii et selline hinnatõus ei osutu kasumlikuks. Järelikult ei ole puhtalt teoreetiline võimalus minna üle mõnele teisele esmasele tootele piisav tõend asjaomase turu määratlemiseks.

Lisaks tuleneb eespool toodust samuti, et tarbija ainus võimalus esmaste toodete suure hulga markide vahel valida ei ole piisav, et lugeda esmane turg ja järelturud üheks turuks, kui ei ole tõendatud, et see valik tehakse nimelt konkurentsitingimuste alusel teisesel turul. Peale selle, kui teatavad ettevõtjad on spetsialiseerunud ning tegutsevad üksnes esmase turu järelturul, kujutab see endast tõsist märki, et tegemist on eraldiseisva turuga.

(vt punktid 67–70, 79, 80, 102, 105 ja 108)

3.      Hinnates ühenduse huvi juhtumi uurimise jätkamiseks, peab komisjon arvesse võtma käesoleva juhtumi asjaolusid, eeskätt faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis on talle kaebuses esitatud. Ta peab eelkõige kaaluma väidetava rikkumise tähtsust ühisturu toimimisele, selle olemasolu tuvastamise tõenäosust ja vajalike uurimismeetmete ulatust, et ta saaks parimatel tingimustel täita oma ülesannet jälgida EÜ artiklite 81 ja 82 täitmist.

(vt punkt 158)

4.      Kui kaebuses etteheidetavate rikkumiste tagajärjed väljenduvad peamiselt ainult ühe liikmesriigi territooriumil ning kui kaebuse esitaja on neid rikkumisi puudutavate vaidluste osas pöördunud selle liikmesriigi kohtute ja pädeva haldusvõimu poole, on komisjonil õigus jätta kaebus rahuldamata ühenduse huvi puudumise tõttu, mille tingimuseks on siiski see, et kaebuse esitaja õigusi saavad siseriiklikud asutused rahuldavalt kaitsta, mis eeldab, et viimased suudavad faktiliste asjaolude põhjal jõuda järeldusele, kas kõnealune tegevus kujutab endast asutamislepingu eespool nimetatud sätete rikkumist.

Pelk järeldus, et siseriiklikud ametivõimud ja kohtud on sobilikud kaebuse esemeks olevate võimalike rikkumiste menetlemiseks, ei ole siiski piisav, et tõdeda, et puudub ühenduse piisav huvi, kui kritiseeritav tegevus esineb nimelt vähemalt viies liikmesriigis, tõenäoliselt isegi kõigis liikmesriikides, ning on süükspandav ettevõtjatele, kelle juhatuse asukoht ning tootmiskoht asub väljaspool liitu, mis on märk sellest, et tegevus liidu tasandil võib olla tõhusam kui erinevad tegevused siseriiklikul tasandil.

(vt punktid 173, 176)