Kohtuasi T-21/05

Chalkor AE Epexergasias Metallon

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Kartellikokkulepped – Sanitaartehniliste vasktorude sektor – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Vältav ja mitmetahuline rikkumine – Trahvid – Piiratud osalemine kartellis – Asjaomase turu geograafiline ulatus – Rikkumise kestus – Koostöö

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Trahvid – Suunised konkurentsieeskirjade rikkumise korral määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta – Arvutamise meetod, mis võtab arvesse erinevaid paindlikke elemente

(EÜ artikkel 229; nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2 ja määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teadaanne 98/C 9/03)

2.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Ettevõtjatevahelised kokkulepped – Osalemine väidetava sunni tõttu

(EÜ artikli 81 lõige 1)

3.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2 ja määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3; komisjoni teadaanne 98/C 9/03, punkt 1 A)

4.      Konkurents – Kartellikokkulepped – Ettevõtjatevahelised kokkulepped – Komisjonil lasuv kohustus esitada rikkumise tõend

(EÜ artikli 81 lõige 1)

5.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise kestus – Pikaajalised rikkumised – Lähtesumma suurendamine 10% iga aasta eest

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2 ja määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teadaanne 98/C 9/03, punkt 1 B)

6.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Kergendavad asjaolud – Rikkumise lõppemine enne komisjoni sekkumist

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2 ja määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teadaanne 98/C 9/03)

7.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvisumma vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 11 ja määrus nr 1/2003, artikkel 18; komisjoni teadaanne 96/C 207/04)

8.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise kestus – Pikaajalised rikkumised – Lähtesumma suurendamine 10% iga aasta eest – Tagajärjed

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2 ja määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teadaanne 98/C 9/03)

1.      Kuigi suuniseid määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta ei saa lugeda õigusnormiks, kujutavad need endast käitumisnormi, mis sisaldab viidet järgimisele kuuluvale praktikale ning mida komisjon ei või konkreetsel juhul eirata, esitamata võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaid põhjendusi. Seega peab Üldkohus komisjoni otsusega määratud trahvide seaduslikkuse kontrollimise raames kindlaks tegema, kas viimane teostas oma kaalutlusõigust vastavalt suunistes sätestatud meetodile, ja kui kohus tuvastab, et komisjon ei ole meetodit järginud, peab kohus kontrollima, kas see kõrvalekaldumine on õigustatud ja õiguslikult piisavalt põhjendatud.

Suuniste vastuvõtmisest tulenev komisjoni kaalutlusõiguse piiramine ei ole tegelikult vastuolus komisjonile sisulise kaalutlusruumi säilitamisega. Suunistes on erinevaid paindlikke elemente, mis võimaldavad komisjonil oma kaalutlusõigust kasutada kooskõlas määruste nr 17 ja nr 1/2003 sätetega, nagu Euroopa Kohus neid on tõlgendanud. Seega, sellistes valdkondades, kus komisjonil on kaalutlusruum, piirdub nende hinnangute seaduslikkuse kontroll ilmse hindamisvea puudumise kontrollimisega. Komisjoni kaalutlusõigus ja selle piirid ei mõjuta ka põhimõtteliselt seda, kuidas kohus teostab oma täielikku pädevust, mis annab talle õiguse komisjoni määratud trahvi summa tühistada, seda vähendada või suurendada.

(vt punktid 60–64)

2.      Ettevõtjate avaldatav surve, mille eesmärk on viia teised ettevõtjad selleni, et nad osalevad konkurentsiõigusrikkumises, ei vabasta sõltumata nende tähtsusest asjaomast ettevõtjat vastutusest toimepandud rikkumise eest, ei muuda kartellikokkuleppe raskusastet ega kujuta endast kergendavat asjaolu trahvide summade arvutamisel, kuna asjaomane ettevõtja oleks võinud teatada võimalikust survest pädevatele ametivõimudele ning esitada viimastele kaebuse.

(vt punkt 72)

3.      Ettevõtja, kelle vastutus on tuvastatud kartellikokkuleppe mitme osa puhul, aitab rohkem kaasa selle kartellikokkuleppe tõhususele ja raskusele kui rikkuja, kes on seotud vaid selle kartellikokkuleppe üheainsa osaga. Seega paneb esimene ettevõtja toime raskema rikkumise kui teine ettevõtja.

Karistuste individuaalsuse ja isikliku vastutuse põhimõtte raames peab komisjon kartellikokkuleppes iga rikkuja osalemise raskuse hindamisel arvesse võtma asjaolu, et teatavaid rikkujaid võidakse mitte lugeda vastutavateks selle kartellikokkuleppe kõigi aspektide eest.

Suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta kohaldamisel tuleb see hinnang tingimata anda konkreetse lähtesumma kindlaksmääramise staadiumis, kuna kergendavate asjaolude arvessevõtmine võimaldab üksnes kohandada trahvi põhisummat lähtuvalt rikkuja poolt kartellikokkuleppe rakendamise viisidest. Rikkuja, keda ei loeta vastutavaks selle kartellikokkuleppe teatavate osade puhul, ei saa olla seotud nende osade elluviimisega. Konkurentsiõigusnormide rikkumine on rikkuja suhtes rikkumise piiratud ulatuse tõttu vähem raske kui rikkumine, mille eest vastutavad need, kes osalesid rikkumise kõigis aspektides.

Komisjon rikub seega võrdse kohtlemise põhimõtet sellega, kui ta jätab trahvide summa arvutamise käigus arvesse võtmata asjaolu, et erinevalt selle kartelli liikmeteks olevatest teistest ettevõtjatest osales ettevõtja vaid ühes kartellikokkuleppe osas, ning seega kohtleb erinevaid olukordi sarnaselt, ilma et selline kohtlemine oleks objektiivselt põhjendatud.

(vt punktid 99–101, 104)

4.      Ettevõtja kartellikokkuleppes osalemise tõendamiseks piisab õiguslikult sellest, kui komisjon tõendab, et asjaomane ettevõtja osales konkurentidevahelistel koosolekutel, millel on ilmselgelt konkurentsivastane laad. Kui osalemine sellistel koosolekutel on tõendatud, peab see ettevõtja esitama tõendeid, et ta osales neil kohtumistel ilma mingisuguse konkurentsivastase tagamõtteta, näidates, et ta oli oma konkurentidele teada andnud, et ta osaleb neil kohtumistel teisel eesmärgil kui nemad.

(vt punkt 130)

5.      Suunistest määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta tuleneb, et komisjon ei ole ette näinud rikkumise raskuse ja kestuse hindamise kattumist ega omavahelist sõltuvust. Pelk asjaolu, et komisjon jättis endale võimaluse suurendada rikkumise iga aasta eest trahvi 12‑kuuliste või pikemaajaliste rikkumiste puhul kuni 10% summast, mis määrati rikkumise raskuse eest, ei kohusta teda kuidagi kinnitama seda määra kartelli tegevuse intensiivsuse, selle tagajärgede või isegi rikkumise raskuse alusel. Komisjoni ülesanne on otsustada oma kaalutlusruumi piires, millist suurendamismäära ta kavatseb rikkumise kestuse alusel kohaldada.

(vt punktid 141, 143)

6.      Komisjon ei ole oma hindamispädevuse raames kohustatud vähendama trahvi konkurentsieeskirjade sellise rikkumise lõpetamise eest, mis lõppes juba enne komisjoni esimest sekkumist.

(vt punkt 151)

7.      Kartelliliikmete osutatud koostöö hindamise raames on komisjonil ulatuslik hindamisruum ettevõtja koostöö kvaliteedi ja kasulikkuse hindamisel, eeskätt teiste ettevõtjate panusega võrreldes. Vaidluse aluseks saab seega olla üksnes komisjoni ilmne hindamisviga. Siiski ei tohi komisjon selle hindamise raames eirata võrdse kohtlemise põhimõtet.

Seevastu teostab Üldkohus täielikku kontrolli selle üle, kas ettevõtja tehtud koostöö läheb kaugemale temal määruse nr 17 artikli 11 ja määruse nr 1/2003 artikli 18 alusel lasuvast kohustusest vastata komisjoni informatsiooninõuetele.

(vt punktid 162, 168)

8.      Suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta ülesehitusest tuleneb, et ettevõtjatele, kes osalevad kartellikokkuleppes kõige kauem, määratakse kõige väiksemad trahvid, kui summad jagada kartellikokkuleppes osaletud kuude arvuga või nende koosolekute arvuga, kus ta osales, kuna komisjonil lasub suunistes piirang ette näha, et trahvide lähtesummat suurendatakse kuni 10% rikkumise aasta kohta. Ettevõtja ei saa tugineda komisjoni enda kaalutlusõiguse piiramisele, selleks et vähendataks talle määratud trahvi summat.

(vt punktid 179 ja 180)