ÜLDKOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS
11. märts 2013(*)
Ajutiste meetmete kohaldamine – Teenuste hanked – Hankemenetlus –Keelekoolitusteenused – Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine – Kohaldamise peatamise ja ajutiste meetmete kohaldamise taotlus – Võimaluse kaotamine – Suure ja korvamatu kahju puudumine – Kiireloomulisuse puudumine
Kohtuasjas T‑4/13 R,
Communicaid Group Ltd, asukoht London (Ühendkuningriik), keda esindas solicitor C. Brennan, F. Randolph, QC, ja barrister M. Gray,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: S. Delaude ja S. Lejeune, keda abistas advokaat P. Wytinck,
kostja,
mille ese on ajutiste meetmete kohaldamise taotlus, milles palutakse esiteks peatada nende komisjoni otsuste täitmine, millega lükati tagasi hageja pakkumused mitmele hankeosale hankemenetluses, mis puudutas raamlepinguid Brüsselis (Belgia) asuvate Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja agentuuride töötajatele keelekursuste korraldamiseks, ning teiseks keelata komisjonil sõlmida edukaks tunnistatud pakkujaga kõnealuste hankeosade suhtes lepingud,
ÜLDKOHTU PRESIDENT
on andnud järgmise
määruse
Vaidluse asjaolud ja poolte nõuded
1 Hageja, Communicaid Group Ltd on Inglise õiguse alusel asutatud äriühing, kes juba aastaid osutab mitmetele Euroopa Liidu institutsioonidele, organitele ja agentuuridele keelekoolituse teenust (keeleõpetajate ja keeleõppe materjalide pakkumine) ning teeb seda hetkel raamlepingu alusel, mis kehtib 2013. aasta juulini.
2 Euroopa Komisjon kuulutas 6. märtsil 2012 avaldatud hanketeatega välja hanke, et sõlmida raamlepingud Brüsselis (Belgia) asuvate liidu institutsioonide, organite ja agentuuride töötajatele keelekursuste korraldamiseks (viitenumber: HR/R3/PR/2012/002). Hange oli jaotatud mitmeks osaks ning iga pakkuja võis esitada pakkumusi ühele või mitmele osale. Hankeosad 1–9 puudutasid tundides või keeleõppetunnistustes hinnatud mahte kõigile märgitud teenustele, osa 10 puudutas aga võrgupõhist keeleõpet (e‑õpe). Hanketeade nägi ette, et iga osa jaoks sõlmitakse paralleelne mitmeastmeline kuni nelja‑aastane raamleping maksimaalselt kolme ettevõtja või ettevõtjate ühendusega.
3 Kõnealuseks hankeks korraldati piiratud hankemenetlus ning leping pidi sõlmitama majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, mida pidi hinnatama hankedokumentides toodud kriteeriumidest lähtudes; eesmärk oli valida välja pakkujad, kellele saadetakse hankedokumendid ja tehakse ettepanek esitada pakkumus. Vastavalt hanketeatele ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 145), artikli 136 lõikele 2 pidid taotlejad selleks, et neile võidaks teha pakkumuse esitamise ettepanek, esitama tõendi oma majandusliku ja finantsseisundi nõuetele vastavuse kohta, vastasel juhul pidi nad menetlusest kõrvaldatama.
4 Hagejale tehti 30. mai 2012. aasta kirjas ettepanek esitada pakkumus hankeosadele 1, 2, 4, 5, 7, 8, 9 ja 10. Oma vastuses esitas hageja eraldi pakkumused kõigile osadele, välja arvatud osa 10. Seejärel saatis komisjon 30. oktoobril 2012 hagejale eraldi kirjadega seitse otsust, millest igaüks puudutas vastavat osa, millele ta oli pakkumuse teinud; otsustest selgus, et hageja oli iga kord – välja arvatud osa 5, milles ta oli tunnistatud edukaks – asetatud teiseks pärast pakkujat CLL-Allingua, kes oli seega tunnistatud edukaks kuue kõnealuse osa puhul (edaspidi „vaidlustatud otsused”).
5 Olles otsused kätte saanud, palus hageja komisjonilt esiteks CLL-Allingua pakkumuste omaduste ja eeliste ning tema enese pakkumuse hindamise kohta teavet ja teiseks detailset kirjeldust vastustest, mille CLL-Allingua oli maksumuse osas andnud. Lisaks tõi ta esile mõned keerukused. Muu hulgas kinnitas ta, et üks endine komisjoni teenistuja, kes oli vaidlusaluse hanke kohta teate avaldamisele eelnenud kuudel töötanud personaliosakonnas ning oli sarnastes hankemenetlustes, mis puudutasid keeleteenuste lepinguid liidu institutsioonidele Luxembourgis (Luksemburg), osalenud hindamiskomisjonides, töötas nüüd CLL‑Allinguas ja on kaasa aidanud selle ettevõtja pakkumuste ettevalmistamisele. Neil asjaoludel palus hageja komisjonilt selgitusi selle isiku seotuse kohta hankemenetlusega enne ja pärast tema lahkumist komisjonist. Komisjon märkis oma vastuses, et kõnealune isik lahkus personaliosakonnast enne hankemenetlust ning et ta ei olnud püüdnud temaga ühendust võtta, mistõttu ei ole tekkinud mingisugust huvide konflikti.
6 Hageja seadis kahtluse alla ka selle, kas CLL-Allingual on kõnealuse hankelepingu täitmiseks vajalik majanduslik ja finantsseisund. Hageja leidis, et kuna edukas pakkuja on järjepidevalt kandnud märkimisväärset rahalist kahju, siis ei vasta ta hanketeate esialgsetele tingimustele. Hindamiskomisjoni koostatud hindamismetoodikat ja ‑skaalat arvestades on hageja arvates selge, et vaidlustatud otsustes on esitatud pakkumuste kvalitatiivse hindamise iga kriteeriumi osas tehtud mitu ilmset hindamisviga.
7 Kuna hageja ei olnud komisjoni vastusega rahul, siis esitas ta Üldkohtule vaidlustatud otsuste peale tühistamishagi, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 9. jaanuaril 2013. Hageja esitab oma hagi põhjenduseks kolm väidet, millest esimene käsitleb läbipaistvuse, diskrimineerimiskeelu ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumist seoses komisjoni selle endise teenistuja rolliga, keda eespool nimetati (vt eespool punkt 5); teine väide pakkujate majandusliku ja finantsseisundi vastavust puudutavate reeglite järgimata jätmist seoses CLL‑Allinguaga (vt eespool punkt 6) ja kolmas väide hindamiskomisjoni tehtud mitut hindamisviga (vt eespool punkt 6).
8 Üldkohtu kantseleisse 10. jaanuaril 2013 esitatud eraldiseisva dokumendiga esitas hageja käsitletava ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles ta palub Üldkohtu presidendil sisuliselt:
– peatada vaidlustatud otsuste täitmine kuni põhikohtuasjas Üldkohtu otsuse kuulutamiseni;
– keelata komisjonil sõlmida CLL-Allinguaga lepingud hankeosade 1, 2, 4, 7, 8 ja 9 kohta või neid täita, kui need on juba sõlmitud.
9 Üldkohtu kantseleisse 1. veebruaril 2013 saabunud kirjalikus seisukohas palub komisjon Üldkohtu presidendil sisuliselt:
– jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
10 Ta väidab eelkõige, et kõik vaidlusaluses hankemenetluses ette nähtud lepingud sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujatega, sealhulgas osa 5 kohta hagejaga, 2012. aasta detsembris.
11 Hageja esitas 8. veebruaril 2013 komisjoni seisukoha suhtes oma märkused, millele komisjon reageeris oma märkustega 15. veebruaril 2013.
Õiguslik käsitlus
12 ELTL artiklite 278 ja 279 ning ELTL artikli 256 lõike 1 koostoimes tõlgendamisest tuleneb, et ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik võib juhul, kui tema arvates asjaolud seda nõuavad, määrata, et tuleb peatada selle akti kohaldamine, mille peale Üldkohtule on esitatud hagi, või kirjutada ette vajalikke ajutisi meetmeid. Samas kehtestab ELTL artikkel 278 põhimõtte, et hagi esitamine ei peata õigusakti toimet, kuna liidu institutsioonide võetud aktide suhtes kehtib õiguspärasuse eeldus. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik võib seega ainult erandkorras määrata asja arutavas kohtus vaidlustatud akti kohaldamise peatamise või kohaldada ajutisi meetmeid (vt selle kohta 17. detsembri 2009. aasta otsus kohtuasjas T‑396/09 R: Vereniging Milieudefensie ja Stichting Stop Luchtverontreiniging Utrecht vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).
13 Üldkohtu kodukorra artikli 104 lõige 2 sätestab, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluses tuleb nimetada hagi ese, kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti- ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist. Niisiis võib ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik määrata täitmise peatamise ja kohaldada ajutisi meetmeid juhul, kui see on esmapilgul nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud (fumus boni iuris) ja kiireloomuline selles mõttes, et hageja huvidele tekkida võiva suure ja korvamatu kahju vältimiseks on vajalik, et meetmed võetaks ja nende mõju avalduks juba enne otsuse langetamist põhimenetluses. Kuna need tingimused on kumulatiivsed, tuleb jätta ajutiste meetmete taotlus rahuldamata, kui üks neist ei ole täidetud (Euroopa Kohtu presidendi 14. oktoobri 1996. aasta määrus kohtuasjas C‑268/96 P(R): SCK ja FNK vs. komisjon, EKL 1996, lk I‑4971, punkt 30).
14 Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul on sellise tervikanalüüsi raames suur kaalutlusõigus ning ta võib konkreetse kohtuasja erilisi asjaolusid arvestades otsustada, mil viisil ja millises järjekorras nende erinevate tingimuste täidetust kontrollitakse, sest ükski õigusnorm ei näe ette kindlaksmääratud analüüsi skeemi, mille alusel ajutiste meetmete võtmise vajaduse üle otsustada (Euroopa Kohtu presidendi 19. juuli 1995. aasta määrus kohtuasjas C‑149/95 P(R): komisjon vs. Atlantic Container Line jt, EKL 1995, lk I‑2165, punkt 23, ja Euroopa Kohtu presidendi 3. aprilli 2007. aasta määrus kohtuasjas C‑459/06 P(R): Vischim vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 25). Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kaalub vajaduse korral ka asjaomaseid huve (Euroopa Kohtu presidendi 23. veebruari 2001. aasta määrus kohtuasjas C‑445/00 R: Austria vs. nõukogu, EKL 2001, lk I‑1461, punkt 73).
15 Arvestades toimikus esitatud asjaolusid, leiab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik, et tema käsutuses on kõik vajalikud üksikasjad kõnesoleva ajutiste meetmete kohaldamise taotluse lahendamiseks, ilma et eelnevalt oleks vaja ära kuulata poolte suulised selgitused.
16 Käesolevas asjas tuleb kõigepealt hinnata, kas kireloomulisuse tingimus on täidetud.
17 Hageja väidab, et on tegelik ja otsene oht, et kui taotletud ajutisi meetmeid ei võeta, kannab ta suurt ja korvamatut kahju. Tema sõnul on väga tõenäoline, et CLL-Allinguaga vaidlusaluste hankeosade suhtes sõlmitud lepingud täidetakse enne kohtuasjas sisulise otsuse tegemist. Lisaks on üsna ebatõenäoline, et komisjon korraldab uue hanke, kui vaidlustatud otsused tühistatakse, mistõttu ei ole hageja kahju võimalik sel viisil heastada. Hageja lisab, viidates Üldkohtu 20. juuli 2006. aasta määrusele kohtuasjas T‑114/06 R: Globe vs. komisjon (EKL 2006, lk II‑2627, punkt 117), et rahas määratleda võimalust kõnealune leping saada ning hinnata selle võimaluse kaotusest tulenevat kahju nõutava täpsusega on väga raske, kui mitte võimatu.
18 Mis puutub hagejal vaidlustatud otsuste tõttu saamata jäävasse tulusse, siis väidab ta, et tema ning liidu institutsioonide, organite ja agentuuride vahel sõlmitud lepingud võimaldavad tal juba pikka aega saavutada [konfidentsiaalne](1)% oma käibest ning moodustavad selliselt tema kontserni üldkulude katmisel suurema osa. Kui kõnealune hankeleping olek sõlmitud temaga, oleks sellest tulenevalt sõlmitud lepingud taganud [konfidentsiaalne] % tema kontserni käibest. Vaidlustatud otsuste otseseks tagajärjeks on see, et tema kontserni kolme järgmise aasta kavandatav kasum väheneb [konfidentsiaalne] eurolt [konfidentsiaalne] eurole, mis tähendab [konfidentsiaalne] % rentaabluse kahanemist ning umbes aastase keskmise kasumi kahanemist ligikaudu [konfidentsiaalne] euro võrra aastas ([konfidentsiaalne] jagatud 3‑ga), mis ei ole piisav, et tagada pangateenuste jätkumine ja täita lepingulised kohustused. Tema kontserni tegevuse jätkumine on seega tõsiselt ohustatud.
19 Hageja täpsustab, et [konfidentsiaalne].
20 Hageja kardab ka oma maine olulist ja korvamatut kahjustamist. Brüsselis asuvate liidu institutsioonide, organite ja agentuuride keelekoolituste korraldamist puudutavaid raamlepinguid peetakse kõige olulisemateks ja prestiižikamateks seda tüüpi lepinguteks Euroopa tasandil. Kui hageja koostab pakkumusi teistele hangetele, viitab ta suures ulatuses sellele kogemusele ja oskustele, mille ta on liidu institutsioonidele korraldatud koolituste raames omandanud, kuna tema kontsern osutab juba aastaid võrreldavate lepingute alusel kvaliteetseid keelekoolitusteenuseid. Lõpuks on hageja CLL-Allinguaga võrreldes ebasoodsas konkurentsiolukorras, kuna viimane tunnistati kõnealuses hankes edukaks ja võib konkurentsis sellele tugineda, kuigi on kaalukaid põhjusi, mis võimaldavad järeldada, et seda lepingut ei oleks tulnud sõlmida temaga.
21 Sellega seoses tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb ajutiste meetmete kohaldamise kiireloomulisust hinnata selle järgi, kas asjas on vajalik ajutise lahendi tegemine, et hoida ära olulise ja korvamatu kahju tekkimine ajutiste meetmete kohaldamist taotlevale poolele (Euroopa Kohtu presidendi 18. oktoobri 1991. aasta määrus kohtuasjas C‑213/91 R: Abertal jt vs. komisjon, EKL 1991, lk I‑5109, punkt 18; Üldkohtu presidendi 19. detsembri 2001. aasta määrus liidetud kohtuasjades T‑195/01 R ja T‑207/01 R: Government of Gibraltar vs. komisjon, EKL 2001, lk II‑3915, punkt 95, ja Üldkohtu presidendi 3. detsembri 2002. aasta määrus kohtuasjas T‑181/02 R: Neue Erba Lautex vs. komisjon, EKL 2002, lk II‑5081, punkt 82). Samas ei ole piisav, kui väita, et seda akti, mille täitmise kohaldamine palutakse peatada, asutakse kohe täitma, vaid kohaldamise peatamist taotleval poolel tuleb tõendada, et ta ei saa oodata põhimenetluses tehtavat otsust sellist laadi kahju kandmata (Üldkohtu presidendi 25. juuni 2002. aasta määrus kohtuasjas T‑34/02 R: B vs. komisjon, EKL 2002, lk II‑2803, punkt 85). Kuigi kahju tekkimist ei pea olema võimalik näidata täieliku kindlusega, peab selle tekkimine siiski olema ettenähtav piisavalt suure tõenäosusega (Euroopa Kohtu presidendi 14. detsembri 1999. aasta määrus kohtuasjas C‑335/99 P(R), HFB jt vs. komisjon, EKL 1999, lk I‑8705, punkt 67, ja eespool viidatud kohtumäärus Neue Erba Lautex vs. komisjon, punkt 83).
22 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei saa varalist kahju, välja arvatud erandjuhtudel, pidada korvamatuks ega ka raskesti korvatavaks, kuna üldreeglina saab seda hiljem rahaliselt hüvitada. Niisugusel juhul on taotletud ajutiste meetmete kohaldamine õigustatud üksnes siis, kui hageja satuks ilma selleta olukorda, mis ohustaks tema majanduslikku jätkusuutlikkust enne põhimenetlust lõpetava otsuse langetamist või et tema turuosad muutuksid eelkõige tema ettevõtte suurusega võrreldes pöördumatult ja oluliselt (vt Üldkohtu presidendi 28. aprilli 2009. aasta määrus kohtuasjas T‑95/09 R: United Phosporus vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 33–35, ja seal viidatud kohtupraktika).
23 Mis puutub väidetavasse varalisse kahjusse käesolevas asjas, siis kuigi hageja väidab, et ta on CLL-Allinguaga võrreldes ebasoodsas konkurentsiolukorras selle tõttu, et viimane sai kõnealuse hankelepingu, ei viita hageja samas sellele, et tema turuosad keelekoolitusteenuse sektoris oleksid vähenenud. Igal juhul ei esita hageja selle kohta mingisuguseid arvandmeid ega tõenda, et struktuurilised või õiguslikud takistused ei laseks tal neid turuosasid tagasi võita, mille ta olevat kaotanud (vt selle kohta Euroopa Kohtu presidendi 24. märtsi 2009. aasta määrus kohtuasjas C‑60/08 P(R): Cheminova jt vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 64). Seega ei saa kahju, mis võib olla tekkinud, käsitada korvamatuna.
24 Seoses hageja kinnitusega, et kui tema ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata jäetakse, siis satub ta olukorda, [konfidentsiaalne], tuleb meenutada, et selle hindamiseks, kas väidetav kahju on oluline ja korvamatu ning õigustab seega erandkorras nende ajutiste meetmete kohaldamist, mida taotletakse, peavad taotluse üle otsustava kohtuniku valduses olema konkreetsed ja täpsed tõendid, mida kinnitavad detailsed dokumendid, mis tõendavad hageja majanduslikku olukorda ja võimaldavad hinnata täpseid tagajärgi, mis taotletud meetmete kohaldamata jätmisega tõenäoliselt kaasnevad. Seega peab hageja esitama tõenditega kinnitatud teabe, mis loob tema majanduslikust olukorrast tõetruu ülevaate (vt selle kohta Üldkohtu presidendi 7. mai 2010. aasta määrus kohtuasjas T‑410/09 R: Almamet vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 32, 57 ja 61, kinnitatud apellatsiooni korras Euroopa Kohtu presidendi 16. detsembri 2010. aasta määrusega kohtuasjas C‑373/10 P(R): Almamet vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 24).
25 See tõetruu ülevaade tuleb esitada juba ajutiste meetmete kohaldamise taotluse tekstis. Taotlus peab olema piisavalt selge ja täpne, et võimaldada kostjal esitada oma seisukoht ja ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul langetada vastav otsus üksnes selle alusel, täiendavat informatsiooni kasutamata, kusjuures põhilised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele taotlus tugineb, peavad selguma üheselt ja arusaadavalt ajutiste meetmete kohaldamise taotluse tekstist endast (Üldkohtu presidendi 31. augusti 2010. aasta määrus kohtuasjas T‑299/10 R: Babcock Noell vs. Entreprise commune Fusion for Energy, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 17; vt ka Euroopa Kohtu presidendi 30. aprilli 2010. aasta määrus kohtuasjas C‑113/09 P(R): Ziegler vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 13). Lisaks peavad seda tõetruud ülevaadet toetama detailsed dokumendid, mille on kinnitanud hagejast sõltumatu väline ekspert ning mis võimaldavad hinnata nimetatud tõendite tõelevastavust (vt selle kohta Üldkohtu presidendi 15. jaanuari 2001. aasta määrus kohtuasjas T‑241/00 R: Le Canne vs. komisjon, EKL 2001, lk II‑37, punkt 35; Üldkohtu presidendi 13. oktoobri 2006. aasta määrus kohtuasjas T‑420/05 R II: Vischim vs. komisjon, EKL 2006, lk II‑4085, punkt 83, ja Üldkohtu presidendi 15. märtsi 2010. aasta määrus kohtuasjas T‑435/09 R: GL2006 Europe vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 34).
26 Käesoleval juhul esitas hageja tõesti hulga arvandmeid, et tõendada oma käibe languse ulatust ja oma saamata jäänud tulu kõnealuse turuosa kaotuse korral. Kuid ta jättis ajutiste meetmete kohaldamise taotluses esitamata täiemahulise teabe oma ettevõtte struktuuri kohta. Nii ei täpsustanud ta neid tagajärgi, mis tulenesid tema majanduslikule olukorrale komisjoni rõhutatud asjaolust – mida hageja ei ole vaidlustanud –, et ta kasutas peaaegu eranditult vabakutselisi keeleõpetajaid mitte tähtajatu töölepinguga palgatöötajaid. Esmapilgul näib selline struktuur aga hagejal võimaldavat nõudmise langusele kohanduda ilma suurte kulutusteta, loobudes pelgalt vabakutseliste töövõtjate teenustest väiksema tegevusemahuga perioodidel. Järelikult ei peaks kõnealuse turuosa kaotus talle tekitama personalikulusid, mis tema majanduslikku jätkusuutlikkust ohustaksid. Igal juhul oleks hageja pidanud selgitama, sõltumatu välise eksperdi kinnitatud raamatupidamisdokumentidele tuginedes, mis põhjustel on [konfidentsiaalne] tema ettevõtte struktuurile vaatamata [konfidentsiaalne].
27 Lisaks möönab hageja sõnaselgelt, [konfidentsiaalne].
28 Igal juhul tuleb meenutada, et hageja väidab, et talle tekkis kahju hankemenetluse tulemusena. Sellises menetluses on aga asjaomasel ametiasutusel õigus valida mitme konkureeriva pakkumuse hulgast see, mis tema hinnangul vastab varem kindlaks määratud hindamiskriteeriumidele kõige enam, ning kõnealusel ametiasutusel on selleks laiaulatuslik kaalutlusõigus. Seega ei ole sellises menetluses osaleval ettevõtjal kunagi absoluutset tagatist, et leping sõlmitakse temaga, vaid ta peab alati arvestama võimalusega, et leping sõlmitakse mõne teise pakkujaga. Neil asjaoludel kujutavad negatiivsed tagajärjed kõnealusele ettevõtjale endast põhimõtteliselt tavapärast äririski, millega puutub kokku iga turul tegutsev ettevõtja (vt Üldkohtu presidendi 25. jaanuari 2012. aasta määrus kohtuasjas T‑637/11 R: Euris Consult vs. parlament, punkt 19, ja seal viidatud kohtupraktika).
29 Sellest järeldub, et hankelepingu sõlmimise ja selle täitmise võimaluse kaotus on kõnealuses hankemenetluses väljajäämise lahutamatu osa ja seda ei saa iseenesest lugeda suureks kahjuks, kuna isegi pakkuja, kelle pakkumus tunnistatakse edukaks, peab arvestama võimalusega, et hankija nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74), artikli 101 esimese lõigu alusel enne lepingu allkirjastamist kas loobub hankest või tunnistab hankemenetluse kehtetuks, ilma et pakkujal oleks põhimõtteliselt õigus mis tahes hüvitist nõuda (eespool viidatud kohtumäärus Euris Consult vs. parlament, punkt 20). Enne edukaks tunnistatud pakkujaga lepingu allkirjastamist ei ole hankija kohustust võtnud ja võib niisiis, täites oma avalikul huvil põhinevat ülesannet, hankest vabalt loobuda või hankemenetluse kehtetuks tunnistada, ilma et ta peaks nimetatud pakkujale hüvitist maksma (vt selle kohta Üldkohtu presidendi 14. mai 2008. aasta määrus liidetud kohtuasjades T‑383/06 ja T‑71/07: Icuna.Com vs. parlament, Euroopa Liidu Kohus 2008, lk II‑727, punkt 59), välja arvatud juhul, kui ta on lasknud pakkujal tekkida veendumuse leping sõlmida ja õhutanud teda tegema eelnevalt pöördumatuid investeeringuid (vt selle kohta Üldkohus 17. detsembri 1998. aasta otsus kohtuasjas T‑203/96: Embassy Limousines & Services vs. parlament, EKL 1998, lk II‑4239, punktid 76 ja 80).
30 Seega välistab määruse nr 1605/2002 artikli 101 esimene lõik selle, et ka edukaks tunnistatud pakkuja võiks kohustada hankijat vastavat lepingut sõlmima, kinnitades, et tema majanduslik heaolu, või isegi tegevuse jätkamine sõltub selle lepingu täitmisest, mis temaga sõlmitakse. Selle edukaks tunnistatud ettevõtja õigusliku ja majandusliku olukorra ebakindlus, kes vaatamata kõnealuse lepingu allkirjastamisele peab arvestama võimalusega see leping ilma hüvitiseta kaotada, on üks nendest asjaoludest, mida ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik peab arvesse võtma, kui ta hindab niisuguse pakkuja esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlust, kelle pakkumus on tagasi lükatud: nagu ka edukaks tunnistatud pakkuja puhul ei saa pelk asjaolu, et pakkumuse tagasilükkamisega võivad hankemenetlusest kõrvaldatud pakkuja jaoks kaasneda negatiivsed majanduslikud tagajärjed –, isegi rasked – seega iseenesest õigustada tema taotletud ajutisi meetmeid.
31 Lisaks võib hankija määruse nr 2342/2002 artikli 136 kohaselt tunnistada ettevõtja pakkumuse edukaks vaid tingimusel, et ettevõtja enne kõnealuse lepingu sõlmimist tõendab oma majandus- ja finantssuutlikkust leping nõuetekohaselt täita. Eeldades, et hageja sellele kriteeriumile käesoleval juhul vastab, ei näi sugugi tõenäoline, et kuivõrd ta kasutab peaaegu eranditult vabakutselisi keeleõpetajaid, võiks vaid kõnealune turuosa tema majanduslikku ja finantsseisundit järsku sellisel määral kahjustada, et [konfidentsiaalne], arvestades, et temaga sõlmiti leping hanke osa 5 suhtes, et tal on sõlmitud veel mitu keelekoolituse lepingut selliste liidu organitega, nagu [konfidentsiaalne] ja [konfidentsiaalne], ning et tal on lepingulised suhted klientidega väljaspool institutsioone, muu hulgas Londonis (Ühendkuningriik), [konfidentsiaalne] (Ühendkuningriik) ja Pariisis (Prantsusmaa).
32 Sellest järeldub, et hageja ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud, et taotletud ajutiste meetmeteta satub ta olukorda, mis seab ohtu isegi tema tegevuse jätkumise.
33 Mis puutub küsimusse, kas hageja väidetavat kahju võib hiljem rahaliselt hüvitada, siis väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kui liidu kohus mõistab hankelepingu alusel välja kahjuhüvitise nii, et omistab saamata jäänud tulu tõttu kantud kahjule majandusliku väärtuse, vastab see hüvitis põhimõtteliselt praktikas sedastatud nõudele tagada huvitatud isiku selle kahju täielik hüvitamine, mida ta tema vastu suunatud konkreetse õigusrikkumise tagajärjel isiklikult ja reaalselt kandis (Euroopa Kohtu 21. veebruari 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑348/06 P: komisjon vs. Girardot, EKL 2008, lk I‑833, punkt 76, ja Üldkohtu presidendi 25. aprilli 2008. aasta määrus kohtuasjas T‑41/08 R: Vakakis vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 66).
34 Sellest järeldub, et kui hageja hagi põhiküsimuses rahuldataks, võidaks tema poolt selle tõttu kantud kahjule, et ta kaotas võimaluse sõlmida vaidlusalused lepingud, omistada majanduslik väärtus, mis võimaldaks tal saada hüvitist kogu tegelikult kantud varalise kahju eest. Järelikult ei saa nõustuda hageja argumendiga, mille kohaselt on tema kahju korvamatu, kuna olevat võimatu rahas määratleda võimaluse kaotust sõlmida hankeleping (vt selle kohta eespool viidatud Üldkohtu presidendi määrus Vakakis vs. komisjon, punktid 67 ja 68, ning Üldkohtu presidendi 15. juuli 2008. aasta määrus kohtuasjas T‑202/08 R: CLL Centres de langues vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 79 ja 80).
35 Seega tuleb hageja osundatud eespool viidatud kohtumäärus Globe vs. komisjon (punktid 117 ja 127) jätta tähelepanuta – osas, milles selles määruses oli sedastatud, et määratleda rahas võimaluse kaotust sõlmida hankeleping on väga raske, kui mitte võimatu, mistõttu võis nimetatud kahju käsitada korvamatuna – ning lähtuda hilisemast kohtupraktikast.
36 Sellest tuleneb, et hageja ei ole tõendanud, et väidetavat varalist kahju on väga raske määratleda.
37 Hageja ei ole tõendanud ka seda, et ta ei saa hiljem võimaliku kahju hüvitamise hagi esitamisega rahalist hüvitist nõuda (vt selle kohta Üldkohtu presidendi 10. novembri 2004. aasta määrus kohtuasjas T‑303/04 R: European Dynamics vs. komisjon, EKL 2004, lk II‑3889, punkt 72, ja seal viidatud kohtupraktika). Kuna seda kahju ei saaks korvata lihtsalt kohtuotsuse täitmisega, siis võib seda korvata ELTL artiklites 268 ja 340 ette nähtud õiguskaitsevahendeid kasutades (vt selle kohta Üldkohtu presidendi 16. jaanuari 2004. aasta määrus kohtuasjas T‑369/03 R: Arizona Chemical jt vs. komisjon, EKL 2004, lk II‑205, punkt 75, ja seal viidatud kohtupraktika), lähtudes sellest, et pelk võimalus kahju hüvitamise hagi esitada on piisav, et tõendada niisuguse kahju põhimõttelist hüvitatavust, ning seda vaatamata vaidluse lahendiga seonduvale ebakindlusele (vt selle kohta Euroopa Kohtu presidendi 14. detsembri 2001. aasta määrus kohtuasjas C‑404/01 P(R): komisjon vs. Euroalliages jt, EKL 2001, lk I‑10367, punktid 70-75, ja Üldkohtu presidendi 27. veebruari 2002. aasta määrus kohtuasjas T‑132/01 R: Euroalliages jt vs. komisjon, EKL 2002, lk II‑777, punkt 52).
38 Järelikult ei võimalda hageja esitatud argumentatsioon asuda seisukohale, et väidetav varaline kahju on korvamatu.
39 Sellest tuleneb, et hageja ei ole suutnud tõendada väidetava varalise kahjuga seonduvat kiireloomulisust.
40 Hageja väite kohta, et kahjustatud on ka tema mainet, piisab, kui märkida, et osalemine avalikus hankemenetluses, mis on oma iseloomult eriti võistluslik, sisaldab vältimatult riski kõigi osalejate jaoks ja ühe pakkuja kõrvaldamine hankemenetluse reeglite kohaselt ei tekita iseenesest mingit kahju. Kui ettevõtja on hankemenetlusest õigusvastaselt kõrvaldatud, siis on veelgi vähem põhjust arvata, et tema maine kahjustub oluliselt ja korvamatult, kuna ühelt poolt ei ole tema kõrvaldamine seotud tema pädevusega ja teiselt poolt võimaldab sellele järgnev tühistav kohtuotsus põhimõtteliselt taastada tema võimalikult kahjustatud maine (vt Üldkohtu presidendi 23. jaanuari 2009. aasta määrus kohtuasjas T‑511/08 R: Unity OSG FZE/Conseil, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 39, ja seal viidatud kohtupraktika).
41 Käesolevas asjas väljendab hankelepingust ilmajäämise vähest tähtsust pakkuja mainele see, et äriühing CLL Centres de langues ja hageja osalesid alates 2004. aastast erinevates hankemenetlustes, mis puudutasid keelekoolitusi liidu institutsioonidele, ja kõnealuseid lepinguid sõlmiti kord ühe, kord teisega, ning nad on ka nimetatud hangete osasid jaganud, ilma et ühe või teise kaotus oleks tema mainet kahjustanud sellisel määral, et järgmist hankelepingut ei oleks temaga sõlmitud. Seega ei vasta hageja maine kahjustamist käsitelev argument kiireloomulisuse tingimustele.
42 Sama kehtib argumendi kohta, et vaidlustatud otsused takistavad tal konkurentsi eesmärgil tuginemast kogemustele ja oskustele, mille ta kõnealuse lepingu täitmisel omandaks, CLL-Allingua aga, kellega leping sõlmiti, võib nendele tugineda. Piisab, kui meenutada, et hagejaga sõlmiti leping kõnealuse hanke osa 5 suhtes ning et tal veel mitu keelekoolituse lepingut, mis on sõlmitud liidu organitega, nagu [konfidentsiaalne] ja [konfidentsiaalne]. Järelikult kaugel sellest, et olla kõnealusest majandussektorist täielikult välja jäetud, saab ta tugineda oma kogemustele ja oskustele, mille ta on neid lepinguid täites omandanud. Kuna ükski muu hageja väidetud kahju ei vasta ühelgi juhul kiireloomulisuse tingimustele, ei saa konkurentsieelise kaotust, mis piirdub ühe hanke mõne osaga, iseenesest käsitada suure ja korvamatu kahjuna, mis õigustaks taotletud ajutiste meetmete kohaldamist.
43 Seega ei ole hageja suutnud ka väidetava mittevaralise kahju puhul kiireloomulisust tõendada.
44 Kõigest eeltoodust tuleneb, et käesolevas asjas ei ole kiireloomulisuse tingimus täidetud.
45 Veel tuleb lisada, et isegi kui kiireloomulisus saaks – konkreetselt hankemenetlusi puudutavates ajutiste meetmete kohaldamise küsimust käsitlevates vaidlustes – tuleneda tungivast vajadusest sekkuda võimalikult kiiresti olukordades, kus näib esmapilgul olevat tegemist olulise ja eriti raske õigusrikkumisega ning seetõttu eriti tõsise fumus boni juris’ega (vt selle kohta eespool viidatud kohtumäärus Austria vs. nõukogu, punkt 110), ei ilmne toimikust prima facie, et vaidlustatud otsustega oleks seotud mõni niisugune õigusrikkumine.
46 Mis puutub väitesse, et rikutud on läbipaistvuse, diskrimineerimiskeelu ja võrdse kohtlemise põhimõtteid (vt eespool punktid 5–7), mis on esmapilgul ainus, mis selles osas kõne alla tuleb, siis võiks sellise raske ja olulise õigusrikkumise olemasolu tunnistada juhul, kui hageja oleks tõendeid esitades väitnud, et CLL‑Allinguaga sõlmiti leping tänu komisjoni teenistuja abile, kes vaidlusaluste pakkumuste hindamiseks loodud komisjoni aktiivse liikmena oli avaldanud otsustavat mõju selle pakkuja valimisel või kes enne komisjonist töölt lahkumist ja CLL-Allinguasse tööle asumist oli vaidlusaluse hanke ise ette valmistanud, andes nii oma uuele tööandjale siseteavet valdava isikuna hageja ees määrava tähtsusega eelise.
47 Samas on hageja kinnitused selles kontekstis hulga ebamäärasemad, kuna ta piirdub väitega, et kõnealune endine teenistuja töötas komisjoni personaliosakonnas enne vaidlusaluse hanke kohta teate avaldamist ning et ta on osalenud sarnaste hankemenetluste hindamiskomisjonides, mis puudutasid keelekoolitusteenuste lepinguid liidu institutsioonidele. Kuna hageja viitab lisaks mõne oma töötaja tunnistustele, mille kohaselt oli komisjoni endine teenistuja nendega peetud kõnelustes rõhutanud seda olulist rolli, mis tal vaidlusaluseid hankeid ette valmistades oli olnud, ja oma suhteid CLL-Allinguaga, siis ajutiste meetmete kohaldamise vajaduse seisukohast lähtudes piisab, kui märkida, et need tunnistused iseenesest ei võimalda rasket ja olulist õigusrikkumist tõendada. Esiteks on nende tõendiväärtus nõrgenenud, kuna hageja töötajatel on ilmne huvi, et kõnealune hankeleping sõlmitaks hagejaga ning seega saavutada ajutiste meetmete üle otsustava kohtuniku juures edu. Teiseks tuleneb toimikust, et asjaomane endine teenistuja oli võtnud ühendust hagejaga, et tema juurde tööle kandideerida, mistõttu võis ta soovitud töökoha saamise eesmärgil oma olulisusega liialdada, ning seega tuleb selle teenistuja kinnitusi kõnealuses kontekstis käsitleda ettevaatusega.
48 Lõpuks tuleb sellega seoses, et hageja nõuab ajutiste meetmete kohaldamist, tuginedes üldpõhimõttele, mis seisneb õiguses täielikule ja tõhusale kohtulikule kaitsele, tõdeda, et hageja ei ole oma põhiküsimuses esitatud hagile kodukorra artikli 76a kohaselt lisanud taotlust, et asi lahendataks kiirendatud menetluses. Kuna hageja on loobunud võimalusest, et põhikohtuasi lahendataks kiirendatud menetluses, ja seega kiireloomulisest kohtulikust kaitsest, siis ei ole tal alust kinnitada, et tema esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata jätmine kujutaks endast tema õiguse kohtulikule kaitsele rikkumist.
49 Kõigist eeltoodud põhjendustest lähtudes tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata jätta.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHTU PRESIDENT
määrab:
1. Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.
2. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.
11. märtsil 2013 Luxembourgis.