EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)
7. märts 2024(*)
Eelotsusetaotlus – Keskkond – Århusi konventsioon – Direktiiv 2003/4/EÜ – Õigus tutvuda keskkonnateabega – Erandid – Metsainventuuri koostamisel kasutatavate püsiproovitükkide asukoha andmed
Kohtuasjas C‑234/22,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Tallinna Halduskohtu (Eesti) 4. aprilli 2022. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 4. aprillil 2022, menetluses
Roheline Kogukond MTÜ,
Eesti Metsa Abiks MTÜ,
Päästame Eesti Metsad MTÜ,
Sihtasutus Keskkonnateabe Ühendus
versus
Keskkonnaagentuur,
EUROOPA KOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja president C. Lycourgos, kohtunikud O. Spineanu-Matei, J.‑C. Bonichot (ettekandja), S. Rodin ja L. S. Rossi,
kohtujurist: J. Kokott,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Roheline Kogukond MTÜ, Eesti Metsa Abiks MTÜ, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Sihtasutus Keskkonnateabe Ühendus, esindajad: vandeadvokaadid I. Kukk ja K. Marosov,
– Keskkonnaagentuur, esindaja: vandeadvokaat M. Triipan,
– Eesti valitsus, esindaja: M. Kriisa,
– Euroopa Komisjon, esindajad: G. Gattinara ja E. Randvere,
olles 14. septembri 2023. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab seda, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2003, L 41, lk 26; ELT eriväljaanne 15/07, lk 375) artikli 2 punkti 1 alapunkte a ja b, artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkti d ja lõike 2 esimese lõigu punkte a, b ja h ning artiklit 8.
2 Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, milles ühelt poolt Roheline Kogukond MTÜ, Eesti Metsa Abiks MTÜ, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Sihtasutus Keskkonnateabe Ühendus ja teiselt poolt Keskkonnaagentuur (Eesti) ning mille ese on viimase keeldumine rahuldada esimeste taotlust tutvuda teatavate andmetega, mida kasutatakse riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel.
Õiguslik raamistik
Rahvusvaheline õigus
3 Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni, millele kirjutati alla 25. juunil 1998 Århusis ning kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsusega 2005/370/EÜ (ELT 2005, L 124, lk 1,edaspidi „Århusi konventsioon“), artiklis 4 on sätestatud:
„1. Konventsiooniosaline tagab, et tema avaliku võimu asutused annavad üldsusele keskkonnainfot, vastates keskkonnainfo taotlusele selle artikli kohaselt siseriiklikke õigusakte järgides. See kehtib ka juhul, kui infot küsitakse ja kooskõlas punktiga b esitatakse taotletud infot sisaldava dokumendi koopiana:
[…]
3. Keskkonnainfo taotluse võib jätta rahuldamata, kui
[…]
c) taotletakse alles koostatavat materjali või avaliku võimu organi sisesuhtlust kajastavat infot ja selle andmisest keeldumine on siseriiklikus õigusaktis või õiguspraktikas ette nähtud erandina, võttes arvesse üldsuse huvi, mille rahuldamist avalikustamine täidab.
4. Keskkonnainfo taotluse võib jätta rahuldamata, kui avalikustamine võib ebasoodsalt mõjutada:
a) avaliku võimu organi menetluse konfidentsiaalsust, kui konfidentsiaalsusnõue on ette nähtud siseriikliku õigusega;
b) rahvusvahelisi suhteid, riigi julgeolekut või avalikku korda;
[…]
h) keskkonda, mille kohta infot taotletakse, näiteks haruldaste liikide elupaiku või kasvukohti.
Info avalikustamisest keeldumise põhjendusi tõlgendatakse kitsendavalt, arvestades vajadust info avalikustamisega rahuldada üldsuse huvi ja seda, kas taotletud info käsitleb heidete keskkonda viimist.
[…]“.
Liidu õigus
4 Direktiivi 2003/4 põhjendused 16, 20 ja 21 on sõnastatud järgmiselt:
„(16) Õigus teabele tähendab seda, et teabe avalikustamine peaks olema üldnõue ja et riigiasutustel oleks lubatud keskkonnateabe saamise taotlust tagasi lükata ainult teatavatel konkreetsetel ja selgelt määratletud juhtudel. Keeldumise põhjuste tõlgendamine peaks olema piiratud, nii et avalikustamisega seotud üldsuse huvi oleks võrreldav avalikustamisest keeldumise huviga. Keeldumise põhjus tuleb taotlejale teatada käesolevas direktiivis sätestatud tähtaja jooksul.
[…]
(20) Riigiasutused peaks püüdma tagada, et kui nad ise või kui nende nimel koostatakse keskkonnateavet, oleks see teave arusaadav, täpne ja võrreldav. Kuna see on tähtis tegur esitatava teabe kvaliteedi hindamisel, tuleks taotluse korral avalikustada ka selle teabe koostamisel kasutatud metoodika.
(21) Selleks, et tõsta üldsuse teadlikkust keskkonnaasjades ja parandada keskkonnakaitset, peaksid riigiasutused tegema vajadusel kättesaadavaks sellise keskkonnateabe ja seda levitama, mis on seotud nende ülesannetega, eelkõige arvutikaugside kaudu ja/või selle olemasolul elektroonilise tehnoloogia abil.“
5 Direktiivi artiklis 1 on sätestatud:
„Käesoleva direktiivi eesmärgid on:
a) tagada juurdepääsu õigus riigiasutuste valduses või nende nimel mõne muu asutuse valduses olevale keskkonnateabele ning sätestada põhitingimused ja tegutsemiskord selle õiguse teostamiseks ning
b) tagada ühtlasi, et keskkonnateave oleks üldsusele üha enam kättesaadav ja et seda levitataks üha laiemalt, et saavutada keskkonnateabe võimalikult laialdane süstemaatiline kättesaadavus ja levik elanikkonna hulgas. Selleks soodustatakse eelkõige arvutikaugside ja/või selle olemasolul elektroonilise tehnoloogia kasutamist.“
6 Direktiivi artiklis 2 „Mõisted“ on sätestatud:
„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. Keskkonnateave – kirjalikus, nähtavas, kuuldavas, elektroonilises või mis tahes muus materiaalses vormis olev teave, mis käsitleb:
a) keskkonnaosade seisundit, nt õhk ja atmosfäär, vesi, mullastik, maa, maastik, ning looduslikud kooslused nagu märgalad, ranna- ja merealad; bioloogiline mitmekesisus ja selle koostisosad, sealhulgas geneetiliselt muundatud organismid, ning nende elementide omavahelised seosed;
b) eri tegureid, nt ained, energia, müra, kiirgus või jäätmed, sealhulgas radioaktiivsed jäätmed, heitmed ja muud ainete keskkonda sattumise juhud, mis mõjutavad või võivad mõjutada punktis a nimetatud keskkonnaosasid;
[…]“.
7 Direktiivi artikkel 4 „Erandid“ on sõnastatud järgmiselt:
„1. Liikmesriigid võivad sätestada, et keskkonnateabe nõude võib tagasi lükata, kui:
[…]
d) taotlus käsitleb koostamisel olevaid materjale või lõpetamata dokumente või andmeid;
[…]
2. Liikmesriigid võivad sätestada keskkonnateabe taotluse tagasilükkamise, kui teabe avalikustamine võib kahjustada:
a) riigiasutuste töö [mõiste „töö“ asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet „nõupidamine“] konfidentsiaalsust, kui niisugune konfidentsiaalsus on seadusega sätestatud;
b) rahvusvahelisi suhteid, avalikku julgeolekut ja riigikaitset;
[…]
h) selle teabega seotud keskkonna kaitset, nagu näiteks haruldaste liikide asukohta.
Lõikes 1 ja 2 mainitud tagasilükkamise põhjuste tõlgendamine peaks olema piiratud, võttes arvesse, kas avalikustamine teeniks konkreetsel üksikjuhul üldsuse huvisid. Igal üksikjuhul tuleb avalikustamisega teenitavaid üldsuse huvisid võrrelda tagasilükkamisega teenitavate huvidega. Liikmesriigid ei või lõike 2 punktide a, d, f, g ja h alusel sätestada taotluse tagasilükkamist, kui see on seotud keskkonda sattuvaid heitmeid käsitleva teabega.
[…]“.
8 Direktiivi 2003/4 artikli 8 „Keskkonnateabe kvaliteet“ kohaselt:
„1. Liikmesriigid tagavad oma võimaluste piires, et kogu nende poolt või nende nimel koostatud teave on ajakohane, täpne ja võrreldav.
2. Taotluse korral vastavad liikmesriigid artikli 2 lõike 1 punkti b kohase teabe taotlusele, andes taotlejale teada, kust ta võib olemasolu korral leida teavet mõõtmismenetluste kohta, sealhulgas teavet analüüsimeetodite, proovivõtmise ja proovide eeltöötlemise kohta, mida on kasutatud teabe koostamisel, või viidates kasutatud standardmenetlusele.“
Eesti õigus
9 10. juunil 2010 vastu võetud riikliku statistika seaduse § 34 lõikes 1 on ette nähtud, et andmed, mis võimaldavad statistilise üksuse otsest või kaudset tuvastamist ja seeläbi üksikandmete avalikustamist, on konfidentsiaalsed andmed.
10 15. novembril 2000 vastu võetud avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktides 3 ja 19 ning lõike 2 punktis 2 on sätestatud:
„(1) Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks:
[…]
3) teabe, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist;
[…]
19) seaduses sätestatud muu teabe.
(2) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku juht võib asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada:
[…]
2) dokumendi kavand[i] ja selle juurde kuuluvad dokumendid enne nende vastuvõtmist või allakirjutamist“.
11 Direktiiv 2003/4 võeti Eesti õigusesse üle 16. veebruaril 2011 vastu võetud keskkonnaseadustiku üldosa seadusega.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
12 Põhikohtuasja kaebajad, kes on neli Eestis keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevat mittetulunduslikku ühingut, palusid Keskkonnaagentuuril väljastada neile riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel kasutatavate püsiproovitükkide andmed, sealhulgas nende asukoha koordinaadid, ning väitsid sisuliselt, et ilma viimasteta ei ole püsiproovitükkidel teostatud mõõtmiste tulemusi võimalik õigesti tõlgendada ega teha mingeid järeldusi metsa seisundi kohta.
13 Keskkonnaagentuur rahuldas selle taotluse osaliselt, kuid ei väljastanud põhikohtuasja kaebajatest ühingule püsiproovitükkide asukoha andmeid, sest nende puhul on tema sõnul tegemist juurdepääsupiiranguga andmetega riikliku statistika seaduse § 34 lõike 1 ja avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 punkti 2 järgi. Vastustaja jättis muutmata asukoha andmete avalikustamisest keeldumise ka pärast seda, kui Andmekaitseinspektsioon (Eesti) oli teinud talle 7. detsembril 2020 ettekirjutuse teabenõue uuesti üle vaadata ja lubada põhikohtuasja kaebajatel soovitud teabega tutvuda.
14 Põhikohtuasja kaebajad esitasid Keskkonnaagentuuri keeldumise peale need asukoha andmed avalikustada 19. aprillil 2021 kaebuse Tallinna Halduskohtule (Eesti), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus, et viimane kohustaks Keskkonnaagentuuri kaebajatele neid andmeid väljastama.
15 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib ühelt poolt, et Keskkonnaagentuur väidab, et nende andmete avalikustamine mõjutaks riikliku statistilise metsainventuuri usaldusväärsust ja kahjustaks seega Eesti Vabariigi võimalusi esitada usaldusväärset ja rahvusvaheliselt tunnustatud statistikat. Teiselt poolt väidavad põhikohtuasja kaebajad , et statistika usaldusväärsust on võimatu kontrollida, kui neid andmeid ei avaldata. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et keskkonnateabega tutvumist reguleerivad direktiiv 2003/4 ja Århusi konventsioon, mis on siduv, mistõttu on talle esitatud kaebuse lahendamiseks vaja tõlgendada liidu õigust.
16 Neil asjaoludel otsustas Tallinna Halduskohus menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas sellised andmed nagu põhikohtuasjas statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide asukoha andmed on käsitatavad keskkonnateabena [direktiivi 2003/4] artikli 2 [punkti] 1 [ala]punkti a või b tähenduses?
2) Kui esimesele küsimusele antud vastuse kohaselt on tegemist keskkonnateabega siis,
a) kas [direktiivi 2003/4] artikli 4 lõike 1 [esimese lõigu] punkti d tuleb tõlgendada selliselt, et koostamisel olevate materjalide või lõpetamata dokumentide või andmete alla paigutuvad ka statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide asukoha andmed?
b) Kas [direktiivi 2003/4] artikli 4 lõike 2 [esimese lõigu] punkti a tuleb tõlgendada selliselt, et nimetatud sätte tingimus – niisugune konfidentsiaalsus on seadusega sätestatud – on täidetud, kui konfidentsiaalsuse nõue ei ole seadusega sätestatud konkreetse teabe liigi kohta, vaid on tuletatav tõlgendamise teel üldise iseloomuga õigusakti sättest, näiteks avaliku teabe seadusest või riikliku statistika seadusest?
c) Kas [direktiivi 2003/4] artikli 4 lõike 2 [esimese lõigu] punkti b kohaldamisel tuleb tuvastada reaalne kahju riigi rahvusvahelistele suhetele, mis saab võimalikuks taotletava teabe avaldamise tõttu või piisab vastava ohu tuvastamisest?
d) Kas [direktiivi 2003/4] artikli 4 lõike 2 [esimese lõigu] punktis h sätestatud alus „keskkonna kaitse kohaldamiseks“ õigustab keskkonnateabele juurdepääsu piiramist riikliku statistika usaldusväärsuse tagamiseks?
3. Juhul, kui esimesele küsimusele antud vastuse kohaselt ei ole sellised andmed nagu põhikohtuasjas statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide asukoha andmed keskkonnateave, kas selliseid andmeid puudutav teabenõue on käsitletav [direktiivi 2003/4] artikli 2 [punkti 1] punktis b sätestatud teabe taotlusena, mida tuleb menetleda artikli 8 lõike 2 kohaselt?
4. Juhul, kui kolmandale küsimusele on vastus jaatav, kas sellised andmed nagu põhikohtuasjas statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide asukoha andmed on käsitatavad teabena analüüsimeetodite, proovivõtmise ja proovide eeltöötlemise kohta, mida on kasutatud teabe koostamisel, nagu seda määratleb [direktiivi 2003/4] artikli 8 lõige 2?
5. a) Kui neljandale küsimusele on vastus jaatav, kas sellisele teabele [direktiivi 2003/4] artikli 8 lõike 2 järgset juurdepääsu võib piirata igasugusel siseriikliku[st] õigusest tuleneval kaalukal põhjusel?
b) Kas teabe väljastamata jätmist [direktiivi 2003/4] [artikli] 8 [lõike] 2 alusel võib leevendada muude meetmetega, näiteks võimaldatakse juurdepääs taotletavale teabele teadus- ja arendusasutustele või Riigikontrollile auditi läbiviimiseks?
6. Kas selliste andmete nagu põhikohtuasjas statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide asukoha andmed väljastamisest keeldumise aluseks võib olla eesmärk tagada keskkonnateabe kvaliteet, nagu seda määratleb [direktiivi 2003/4] [artikli] 8 lõige 1?
7. Kas õiguslik alus statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide asukoha andmete väljastamiseks tuleneb [direktiivi 2003/4] põhjenduspunktis[t] 21?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
Esimene küsimus
17 Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2003/4 artikli 2 punkti 1 alapunkti a või b tuleb tõlgendada nii, et riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel kasutatavate püsiproovitükkide asukoha koordinaadid kujutavad endast keskkonnateavet ühe või teise nimetatud sätte tähenduses.
18 Direktiivi 2003/4 artikli 2 punkti 1 alapunkti a kohaselt on keskkonnateave teave, mis käsitleb „keskkonnaosade seisundit, nt õhk ja atmosfäär, vesi, mullastik, maa, maastik, ning looduslikud kooslused […]; bioloogiline mitmekesisus ja selle koostisosad, […] ning nende elementide omavahelised seosed“.
19 Eelotsusetaotlusest nähtub, et püsiproovitükid, mille asukoha koordinaate põhikohtuasja kaebajad taotlevad, on proovivõtu kohad, kust kogutakse perioodiliselt andmeid selleks, et koostada üldistamise abil statistilisi ülevaateid, mis kirjeldavad Eesti metsavarusid ning maakasutust ja nende mõlema arengut. Proovitükid asuvad selliste 64 hektari suurusega ruudukujuliste traktide külgedel, mis on valitud seetõttu, et need esindavad metsa ja maapinna seisundit.
20 Nagu selgitasid käesolevas menetluses oma seisukohad esitanud huvitatud isikud, tuleb märkida, et püsiproovitükkidelt kogutud andmed kujutavad endast keskkonnateavet direktiivi 2003/4 artikli 2 punkti 1 alapunkti a tähenduses, sest need puudutavad keskkonnaseisundit ja täpsemalt maapinna seisundit, looduslikke kooslusi ja bioloogilist mitmekesisust selle sätte tähenduses.
21 Vastupidi sellele, mida väidavad Eesti valitsus ja Keskkonnaagentuur, kehtib sama ka püsiproovitükkide asukoha koordinaatide kohta, mis on kindlasti vajalikud nendelt proovitükkidelt pärinevate andmete tõlgendamiseks ja on järelikult nendest lahutamatud.
22 Kuigi nimetatud asukoha koordinaatide puhul on tegemist keskkonnateabega direktiivi 2003/4 artikli 2 punkti 1 alapunkti a tähenduses, ei saa neid seevastu pidada hõlmatuks ka selle direktiivi artikli 2 punkti 1 alapunktiga b, mis puudutab tegureid, mis mõjutavad või võivad mõjutada artikli 2 punkti 1 alapunktis a nimetatud keskkonnaosasid, kuna need kaks sätet on teineteist välistavad.
23 Eeltoodust järeldub, et esimesele küsimusele tuleb vastata, et direktiivi 2003/4 artikli 2 punkti 1 alapunkti a tuleb tõlgendada nii, et riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel kasutatavate püsiproovitükkide asukoha koordinaadid kujutavad endast koos nendelt proovitükkidelt pärinevate andmetega, millega need on lahutamatult seotud, keskkonnateavet nimetatud sätte tähenduses.
Teine küsimus
24 Teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2003/4 artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkti d ja lõike 2 esimese lõigu punkte a, b ja h tuleb tõlgendada nii, et haldusasutus võib ühe või teise selles sättes ette nähtud erandi alusel keelduda üldsusele avalikustamast riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel kasutatavate püsiproovitükkide asukoha koordinaate.
25 Euroopa Komisjon väidab, et eelotsusetaotluse teise küsimuse raames sõnastatud alaküsimused on vastuvõetamatud osas, milles need puudutavad seda, kuidas tõlgendada direktiivi 2003/4 artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktides a ja b ette nähtud erandeid seoses keskkonnateabega, mille avalikustamine võib kahjustada vastavalt riigiasutuste nõupidamise konfidentsiaalsust ja liikmesriikide rahvusvahelisi suhteid.
26 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldatakse Euroopa Kohtule esitatud eelotsusetaotluste asjakohasust. Euroopa Kohus võib keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamast vaid siis, kui on ilmne, et taotletaval liidu õiguse tõlgendusel puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke õiguslikke või faktilisi asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (vt selle kohta 24. juuli 2023. aasta kohtuotsus Lin, C‑107/23 PPU, EU:C:2023:606, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika).
27 Samuti tuleb märkida, et kui ei ole ilmne, et liidu õigusnormi tõlgendus ei ole põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega üldse seotud, ei puuduta vastuväide, et see säte ei ole põhikohtuasjas kohaldatav, eelotsusetaotluse vastuvõetavust, vaid esitatud küsimuste sisu (vt selle kohta 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus BMW Bank jt, C‑38/21, C‑47/21 ja C‑232/21, EU:C:2023:1014, punkt 114 ja seal viidatud kohtupraktika).
28 Eelotsusetaotlusest nähtub, et põhikohtuasja vaidlus puudutab seda, et mitmel keskkonnakaitse valdkonnas tegutseval ühingul ei võimaldatud tutvuda Eestis riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel kasutatavate püsiproovitükkide asukoha koordinaatidega, ning et selle vaidluse raames arutatakse eelkõige mitme erandi ulatust direktiivis 2003/4 ette nähtud keskkonnateabega tutvumise õigusest.
29 Selles kontekstis ei saa asjaolu, et asukoha koordinaadid, mille väljastamine on põhikohtuasjas vaidluse all, ei kuulu komisjoni arvates ilmselgelt direktiivi 2003/4 artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktides a ja b ette nähtud erandite alla, ümber lükata eeldust, et esitatud küsimus on asjakohane, vaid on seotud esitatud argumentide põhjendatuse analüüsiga.
30 Järelikult on teine küsimus tervikuna vastuvõetav.
31 Mis puudutab sellele küsimusele antavat vastust, siis tuleb kõigepealt meelde tuletada, et direktiivi 2003/4 vastu võttes soovis seadusandja tagada liidu õiguse kooskõla Århusi konventsiooniga, nähes ette üldise korra, mille eesmärk on tagada, et igal taotlejal selle direktiivi artikli 2 punkti 5 tähenduses oleks õigus tutvuda riigiasutuste valduses oleva või nende nimel hoitava keskkonnateabega, ilma et ta peaks tõendama oma huvi (vt selle kohta 14. veebruari 2012. aasta kohtuotsus Flachglas Torgau, C‑204/09, EU:C:2012:71, punkt 31, ja 20. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus Land Baden-Württemberg (asutusesisene teabevahetus), C‑619/19, EU:C:2021:35, punkt 28).
32 Direktiivi 2003/4 artiklis 1 on eelkõige täpsustatud, et direktiivi eesmärk on tagada õigus tutvuda riigiasutuste valduses oleva keskkonnateabega ning et keskkonnateave oleks asutuste omal algatusel üldsusele üha enam kättesaadav (14. veebruari 2012. aasta kohtuotsus Flachglas Torgau, C‑204/09, EU:C:2012:71, punkt 39).
33 Liidu seadusandja nägi siiski ette, et liikmesriigid võivad kehtestada erandeid keskkonnateabega tutvumise õigusest direktiivi artiklis 4 ammendavalt loetletud juhtudel, nagu näitab direktiivi põhjendus 16. Kui niisugused erandid on liikmesriigi õigusesse tegelikult üle võetud, võivad riigiasutused neile tugineda, et keelduda teatava teabega tutvumise õiguse andmisest (vt selle kohta 20. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus Land Baden-Württemberg (asutusesisene teabevahetus), C‑619/19, EU:C:2021:35, punkt 31).
34 Nagu nähtub direktiivi 2003/4 ülesehitusest ning eelkõige selle artikli 4 lõike 2 teisest lõigust, tähendab õigus teabele seda, et teabe avalikustamine peaks olema üldreegel ja et riigiasutustel oleks lubatud keskkonnateabe taotlust tagasi lükata ainult teatavatel konkreetsetel ja selgelt määratletud juhtudel. Erandeid dokumentidega tutvumise õigusest tuleb seega tõlgendada kitsalt ning avalikustamisega taotletav avalik huvi peab igal konkreetsel juhul olema tasakaalus avalikustamisest keeldumise huviga, välja arvatud direktiivi 2003/4 artikli 4 lõike 2 teise lõigu kolmandas lauses ette nähtud juhtudel, mis puudutavad keskkonda sattuvaid heitmeid käsitlevat teavet (vt selle kohta 20. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus Land Baden-Württemberg (asutusesisene teabevahetus), C‑619/19, EU:C:2021:35, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).
35 Direktiivi 2003/4 artikli 4 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud erandite rakendamine eeldab muu hulgas, et taotletud teabe avalikustamine kahjustaks konkreetselt ja tegelikult direktiiviga kaitstud huve, kusjuures kahjustamise riski peab saama mõistlikult ette näha ja see ei tohi olla ainult hüpoteetiline (vt selle kohta 20. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus Land Baden-Württemberg (asutusesisene teabevahetus), C‑619/19, EU:C:2021:35, punkt 69).
36 Esitatud küsimusele, mis jaguneb omakorda neljaks alaküsimuseks, tuleb vastata neid kaalutlusi arvesse võttes.
37 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on esimesena tekkinud küsimus selle kohta, kas riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel vajalike, perioodiliseks andmete kogumiseks kasutatavate püsiproovitükkide asukoha koordinaatide avalikustamisest võib keelduda direktiivi 2003/4 artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punkti d alusel, mis võimaldab liikmesriikidel tagasi lükata keskkonnateabe taotluse, kui see käsitleb koostamisel olevaid materjale või lõpetamata dokumente või andmeid.
38 Kuigi mõisteid „koostamisel olevad materjalid“ ja „lõpetamata dokumendid või andmed“ ei ole selles direktiivis määratletud, nähtub selgitustest, mis puudutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi, mis käsitleb keskkonnateabele avalikku juurdepääsu (COM(2000) 402 (final)) (EÜT 2000, C 337 E, lk 156), eelnõu artiklit 4, et selle erandi eesmärk on vastata riigiasutuste vajadusele omada kaitstud ruumi, viimaks läbi arutelusid ja asutusesiseseid debatte (vt selle kohta 20. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus Land Baden-Württemberg (asutusesisene teabevahetus), C‑619/19, EU:C:2021:35, punkt 44). Lisaks on Euroopa Kohus otsustanud, et erinevalt direktiivi 2003/4 artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punktis e ette nähtud alusest teabenõude tagasilükkamiseks, mis on seotud asutusesisese teabevahetusega, on selle direktiivi artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punktis d ette nähtud erand seotud dokumentide väljatöötamise või koostamisega ning on seetõttu ajutine (vt selle kohta 20. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus Land Baden-Württemberg (asutusesisene teabevahetus), C‑619/19, EU:C:2021:35, punkt 56).
39 Seda tõlgendust toetab Århusi konventsiooni artikli 4 lõike 3 punkt c, mis näeb keskkonnateabega tutvumise õigusest ette erandi koostamisel olevate materjalide puhul, ning selgitused, mis sisalduvad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni avaldatud dokumendis „Århusi konventsioon, rakendusjuhend“ (teine väljaanne, 2014), mis on küll normatiivse väärtuseta, kuid kuuluvad selle konventsiooni tõlgendamise suuniste hulka (vt selle kohta 16. veebruari 2012. aasta kohtuotsus Solvay jt, C‑182/10, EU:C:2012:82, punkt 27).
40 Ent riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel andmete kogumiseks kasutatavate püsiproovitükkide asukoha koordinaate ei saa pidada koostamisel olevateks materjalideks või lõpetamata dokumentideks või andmeteks, sest need puudutavad metsa seisundit konkreetsel kuupäeval.
41 Seda järeldust ei sea kahtluse alla asjaolu, et metsaressursside ja maapinna seisundi muutumise mõõtmiseks kasutatakse neid proovitükke järjestikuste statistiliste metsainventuuride või muude aruannete koostamisel. Vastupidine tõlgendus tähendaks direktiivi 2003/4 artikli 4 lõike 1 esimese lõigu punktis d ette nähtud erandi ajaliste piiranguteta kohaldamist, kuigi – nagu eespool märgitud – see on oma laadilt ajutine.
42 Mis puudutab teisena riigiasutuste nõupidamise konfidentsiaalsuse säilitamisel põhinevat teabetaotluse tagasilükkamise alust, mis on sätestatud direktiivi 2003/4 artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis a, siis soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas tingimus, mille kohaselt peab selline konfidentsiaalsus olema seadusega sätestatud, on täidetud, kui konfidentsiaalsus ei tulene mitte erisätetest, vaid sellisest üldaktist nagu avaliku teabe seadus või statistikaseadus.
43 Eelotsusetaotlusest nähtub, et seejuures lähtub eelotsusetaotluse esitanud kohus eeldusest, et seda keeldumise alust võib kohaldada sellise teabe suhtes nagu asjaomaste püsiproovitükkide asukoha koordinaadid, mida kasutatakse andmete kogumiseks riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel.
44 Sellega seoses tuleb aga meenutada, et direktiivi 2003/4 artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis a kasutatud mõiste „nõupidamine“ viitab riigiasutuste otsustusprotsessi viimastele etappidele, mis on riigisiseses õiguses selgelt määratletud kui nõupidamine, mille konfidentsiaalsus peab olema seadusega sätestatud (vt selle kohta 14. veebruari 2012. aasta kohtuotsus Flachglas Torgau, C‑204/09, EU:C:2012:71, punktid 63 ja 64, ning 23. novembri 2023. aasta kohtuotsus Right to Know, C‑84/22, EU:C:2023:910, punkt 43).
45 Kuigi käesoleval juhul puudutavad põhikohtuasja kaebajate taotletud asukoha koordinaadid riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel andmete kogumiseks kasutatavaid proovitükke ja neil on seega kaudne seos keskkonnaasjades avaliku otsuse tegemisega, ei puuduta need asukoha koordinaadid iseenesest selle valdkonna otsustusprotsessi lõppetappe ega seega „nõupidamist“ direktiivi 2003/4 artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkti a tähenduses.
46 Sellest järeldub, et selliste asukoha koordinaatidega tutvumise taotlus ei saa mingil juhul kuuluda selles sättes ette nähtud erandi alla, ilma et oleks vaja analüüsida küsimust, kas nimetatud teabe konfidentsiaalsust võib pidada selle sätte tähenduses seadusega sätestatuks, kui see tuleneb sellisest üldkohaldatavast õigusaktist nagu avaliku teabe seadus või statistikaseadus.
47 Kolmandana soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, milline ulatus on direktiivi 2003/4 artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktil b, mille kohaselt võivad liikmesriigid jätta rahuldamata keskkonnateabe taotluse, kui teabe avalikustamine võib kahjustada rahvusvahelisi suhteid, avalikku julgeolekut või riigikaitset. Sellega seoses soovib ta sisuliselt teada, kas metsainventuuri koostamisel aluseks olevate andmete usaldusväärsuse vähenemine, mis tuleneb nimetatud koordinaatide avalikustamisest, võib kahjustada liikmesriigi rahvusvahelisi suhteid selle sätte tähenduses.
48 Direktiivi 2003/4 artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkti b eesmärk on tagada, et liidu õigus oleks kooskõlas Århusi konventsiooni artikli 4 lõike 4 punktiga b, mille kohaselt võib keskkonnainfo taotluse jätta rahuldamata, kui avalikustamine võib „ebasoodsalt mõjutada“ asjaomase riigi rahvusvahelisi suhteid, riigi julgeolekut või avalikku korda.
49 Direktiivi 2003/4 artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkti b ega Århusi konventsiooni artikli 4 lõike 4 punkti b sõnastusest ei nähtu, et selle erandi kohaldamine eeldab igal juhul, et keskkonnateabe avalikustamine oleks iseenesest vastuolus rahvusvaheliste kohustustega.
50 Nagu on meelde tuletatud käesoleva kohtuotsuse punktides 34 ja 35, sõltub selle erandi kohaldamine seevastu asjaomase keskkonnateabe avalikustamist põhjendava avaliku huvi ja avalikustamisest keeldumisega teenitava huvi tasakaalu viimisest ning tuvastamisest, et avalikustamine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada direktiiviga 2003/4 kaitstud huve, kusjuures kahjustamise riski peab saama mõistlikult ette näha ja see ei tohi olla ainult hüpoteetiline.
51 Käesolevas asjas on selle hinnangu andmine eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne. Sellega seoses tuleb tal eelkõige kontrollida, kas Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste võimalikul rikkumisel, mis tuleneks põhikohtuasjas kõne all olevate asukoha koordinaatide avalikustamisest, oleks piisavalt konkreetsed ja ettenähtavad ebasoodsad tagajärjed, et tegelikult kahjustada tema huve või rahvusvahelist metsanduskoostööd, või on sellised tagajärjed käesoleval juhul vaid hüpoteetilised, nagu võib arvata Euroopa Kohtule esitatud materjalide põhjal.
52 Neljandana soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas püsiproovitükkide asukoha koordinaatide avalikustamine võib kuuluda direktiivi 2003/4 artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis h ette nähtud erandi alla, mis käsitleb olukorda, kus taotletud teabe avalikustamine kahjustaks selle keskkonna kaitset, mida teave puudutab. Täpsemalt soovib ta teada, kas sellise metsainventuuri koostamisel aluseks olevate andmete usaldusväärsuse vähenemine, mis tuleneb nende koordinaatide avalikustamisest, võib kahjustada keskkonnakaitset selle sätte tähenduses.
53 Direktiivi 2003/4 artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkti h sõnastusest endast nähtub, et seda erandit kehtestades lubas liidu seadusandja liikmesriikidel hoiduda sellise keskkonnateabe avalikustamisest, mille levitamine kujutaks endast riski keskkonnale – näiteks andmed, mis võimaldavad kindlaks teha haruldaste liikide asukoha.
54 Sama õigus tuleneb Århusi konventsiooni artikli 4 lõike 4 punktist h, milles on selle konventsiooni osalisriikidele ette nähtud võimalus jätta rahuldamata keskkonnainfo taotlused, kui avalikustamine võib ebasoodsalt mõjutada keskkonda, mille kohta infot taotletakse, näiteks haruldaste liikide elupaiku või kasvukohti.
55 Käesolevas kohtuasjas väidavad Eesti valitsus ja Keskkonnaagentuur, et püsiproovitükkide asukoha koordinaatide avalikustamine võib kahjustada riikliku statistilise metsainventuuri esinduslikkust ja usaldusväärsust ning seega ka keskkonnaalaste otsuste tegemise kvaliteeti. Eelkõige annaks selline avalikustamine nende sõnul statistiliste andmetega manipuleerimise võimaluse erinevatele metsamajandamises osalejatele, kes võiksid oma tegevuses näiteks piirduda teiste maatükkidega kui need, millelt andmeid kogutakse, aidates niiviisi kaasa väära pildi kujundamisele metsade seisundist.
56 Kuna selline risk võib kahjustada riikliku statistilise metsainventuuri koostamise kvaliteeti ja seega selle keskkonna kaitset, millega taotletav teave on seotud, saab selle riskiga põhjendada direktiivi 2003/4 artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis h ette nähtud erandi kohaldamist.
57 Asjaolu, et tegemist ei ole haruldaste liikide asukoha kindlaksmääramisega, ei sea seda järeldust kahtluse alla, kuna direktiivi 2003/4 artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis h on üldiselt silmas peetud kõiki juhtumeid, mil keskkonnateabe avalikustamine võib kahjustada keskkonnakaitset, ja haruldaste liikide asukoha kaitset nimetatakse vaid näitena.
58 Tuleb siiski meelde tuletada, et nagu kõik direktiivi 2003/4 artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus ja lõike 2 esimeses lõigus ette nähtud keeldumise alused, välja arvatud sama direktiivi artikli 4 lõike 2 teise lõigu kolmandas lauses sätestatud alus, mis puudutab keskkonda sattuvaid heitmeid käsitlevat teavet, on selle erandi kohaldamise selliseks tingimuseks, et riigiasutused viivad tasakaalu avalikustamisega taotletava avaliku huvi ja avalikustamisest keeldumise huvi, olles sellega seoses allutatud kohtulikule kontrollile, ning et on tuvastatud, et selline avalikustamine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada direktiiviga kaitstud huve, kusjuures kahjustamise riski peab saama mõistlikult ette näha ja see ei tohi olla ainult hüpoteetiline.
59 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et direktiivi 2003/4 artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et:
– püsiproovitükkide asukoha koordinaadid, mida kasutatakse riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel andmete perioodiliseks kogumiseks, ei ole koostamisel olevad materjalid või lõpetamata dokumendid või andmed selle artikli lõike 1 esimese lõigu punkti d tähenduses, ega igal juhul ka keskkonnateave, mille avalikustamine võib kahjustada riigiasutuste nõupidamise konfidentsiaalsust selle artikli lõike 2 esimese lõigu punkti a tähenduses;
– niisuguse metsainventuuri koostamisel aluseks olevate andmete usaldusväärsuse vähenemine, mis tuleneb nende koordinaatide avalikustamisest, võib kahjustada rahvusvahelisi suhteid selle artikli lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses või selle keskkonna kaitset, millega teave on seotud, nimetatud artikli lõike 2 esimese lõigu punkti h tähenduses, kui selline risk on mõistlikult ettenähtav ja mitte ainult hüpoteetiline.
Kuues küsimus
60 Kuuenda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2003/4 artikli 8 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et haldusasutus võib selle sätte alusel keelduda avalikustamast riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel kasutatavate püsiproovitükkide asukoha koordinaate.
61 Direktiivi 2003/4 artikli 8 lõikes 1 on ette nähtud, et „[l]iikmesriigid tagavad oma võimaluste piires, et kogu nende poolt või nende nimel koostatud teave on ajakohane, täpne ja võrreldav“.
62 Juba selle sätte sõnastusest nähtub, et selles on ette nähtud üksnes keskkonnateabe kvaliteedi nõue. See ei saa iseseisvalt olla aluseks keskkonnateabe taotluse rahuldamata jätmisele, kuna – nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 33 – erandid niisuguse teabega tutvumise õigusest on ammendavalt loetletud selle direktiivi artiklis 4.
63 Direktiivi 2003/4 artikli 8 lõikes 1 ei ole seega ette nähtud täiendavat alust keskkonnateabega tutvumise õigusest erandi tegemiseks võrreldes selle direktiivi artiklis 4 sätestatutega.
64 Riigiasutuste ülesanne on siiski võtta arvesse direktiivi 2003/4 artikli 8 lõikes 1 sätestatud keskkonnateabe kvaliteedi nõuet, et teha kindlaks, kas keskkonnateabe avalikustamine võib kahjustada üht või teist direktiivi 2003/4 artikli 4 lõikes 2 nimetatud huvi ja täpsemalt selle teabega seotud keskkonna kaitset direktiivi artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkti h tähenduses.
65 Eeltoodust tuleneb, et kuuendale küsimusele tuleb vastata, et direktiivi 2003/4 artikli 8 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et haldusasutus ei või üksnes selle sätte alusel keelduda avalikustamast riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel kasutatavate püsiproovitükkide asukoha koordinaate.
Kolmas kuni viies küsimus
66 Kolmanda kuni viienda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on eitav, kuuluvad riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel kasutatavate püsiproovitükkide asukoha koordinaadid direktiivi 2003/4 artikli 2 punkti 1 alapunktis b nimetatud teabe hulka, mille taotlusi tuleb käsitleda vastavalt selle direktiivi artikli 8 lõikele 2. Jaatava vastuse korral küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult ka seda, kas sellised andmed kujutavad endast mõõtmismenetlusi puudutavat teavet artikli 8 lõike 2 tähenduses, ning kui see on nii, siis kas riigisiseses õiguses ette nähtud kaalukad põhjused võimaldavad välistada üldsuse õiguse nendega tutvuda ja kas muud meetmed, nagu nende andmete kättesaadavaks tegemine uurimis- ja järelevalveasutustele, võivad leevendada andmete väljastamisest keeldumist.
67 Esimesele küsimusele antud vastusest nähtub, et riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel andmete kogumiseks kasutatavate püsiproovitükkide asukoha koordinaadid on keskkonnateave direktiivi 2003/4 artikli 2 punkti 1 alapunkti a tähenduses ega kuulu selle direktiivi artikli 2 punkti 1 alapunkti b kohaldamisalasse, millele viitab sama direktiivi artikli 8 lõige 2. Seda vastust arvestades ei ole kolmandale kuni viiendale küsimusele vaja vastata.
Seitsmes küsimus
68 Seitsmenda ja viimase küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult sisuliselt teada, kas direktiivi 2003/4 põhjendus 21 võib olla iseseisev õiguslik alus, mille põhjal väljastatakse üldsusele nende püsiproovitükkide asukoha koordinaadid, mida kasutatakse andmete kogumiseks riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel.
69 Direktiivi 2003/4 põhjenduse 21 kohaselt peaksid keskkonnakaitsealase teadlikkuse tõstmiseks „riigiasutused tegema vajadusel kättesaadavaks sellise keskkonnateabe ja seda levitama, mis on seotud nende ülesannetega“.
70 Kuna direktiivi põhjendused omavad direktiivi sätete suhtes üksnes tõlgenduslikku väärtust (vt selle kohta 19. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Puppinck jt vs. komisjon, C‑418/18 P, EU:C:2019:1113, punkt 76), ei saa direktiivi 2003/4 põhjendus 21 olla iseseisev õiguslik alus keskkonnateabega tutvumise võimaldamise kohustusele või sellise teabe üldsusele levitamise kohustusele, mis on eraldiseisev selle direktiivi artiklites 3 ja 7 sätestatust.
71 Eeltoodust tuleneb, et seitsmendale küsimusele tuleb vastata, et direktiivi 2003/4 põhjendus 21 ei või olla iseseisev õiguslik alus, mille põhjal väljastatakse üldsusele nende püsiproovitükkide asukoha koordinaadid, mida kasutatakse andmete kogumiseks riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel.
Kohtukulud
72 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta artikli 2 punkti 1 alapunkti a
tuleb tõlgendada nii, et
riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel kasutatavate püsiproovitükkide asukoha koordinaadid kujutavad endast koos nendelt proovitükkidelt pärinevate andmetega, millega need on lahutamatult seotud, keskkonnateavet nimetatud sätte tähenduses.
2. Direktiivi 2003/4 artiklit 4
tuleb tõlgendada nii, et
– püsiproovitükkide asukoha koordinaadid, mida kasutatakse riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel andmete perioodiliseks kogumiseks, ei ole koostamisel olevad materjalid või lõpetamata dokumendid või andmed selle artikli lõike 1 esimese lõigu punkti d tähenduses, ega igal juhul ka keskkonnateave, mille avalikustamine võib kahjustada riigiasutuste nõupidamise konfidentsiaalsust selle artikli lõike 2 esimese lõigu punkti a tähenduses;
– niisuguse metsainventuuri koostamisel aluseks olevate andmete usaldusväärsuse vähenemine, mis tuleneb nende koordinaatide avalikustamisest, võib kahjustada rahvusvahelisi suhteid selle artikli lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses või selle keskkonna kaitset, millega teave on seotud, nimetatud artikli lõike 2 esimese lõigu punkti h tähenduses, kui selline risk on mõistlikult ettenähtav ja mitte ainult hüpoteetiline.
3. Direktiivi 2003/4 artikli 8 lõiget 1
tuleb tõlgendada nii, et
haldusasutus ei või üksnes selle sätte alusel keelduda avalikustamast riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel kasutatavate püsiproovitükkide asukoha koordinaate.
4. Direktiivi 2003/4 põhjendust 21
tuleb tõlgendada nii, et
see ei või olla iseseisev õiguslik alus, mille põhjal väljastatakse üldsusele nende püsiproovitükkide asukoha koordinaadid, mida kasutatakse andmete kogumiseks riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel.
Lycourgos | Spineanu-Matei | Bonichot |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 7. märtsil 2024 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja president |
A. Calot Escobar | | C. Lycourgos |