Kohtuasi T-116/04

Wieland-Werke AG

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Konkurents – Kartellikokkulepped – Tööstuslike vasktorude turg – Otsus, milles tuvastatakse EÜ artikli 81 rikkumine – Hindade kindlaksmääramine ja turgude jagamine – Trahvid – Karistuste seaduslikkuse põhimõte – Asjaomase turu suurus – Hoiatav mõju – Rikkumise kestus – Koostöö

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Õiguslik raamistik – Komisjoni kehtestatud suunised

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03)

2.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Asjaomase kaubaturu suurus

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 1 A)

3.      Konkurents – Trahvid – Otsus trahvide määramise kohta – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(EÜ artikkel 253; nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03)

4.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Vajadus võtta arvesse asjaomaste ettevõtjate käivet ja tagada trahvide proportsionaalsus nende käivetega – Puudumine

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03)

5.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Hoiatav mõju – Karistatud ettevõtja suuruse ja koguvahendite arvessevõtmine

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 1 A)

6.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise kestus – Pikaajalised rikkumised – Lähtesumma suurendamine 10% võrra aasta kohta

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 1B)

7.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Haldusmenetluse ajal iga ettevõtja koostöö ulatuse hindamine

(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 15; komisjoni teatis 96/C 207/04, peatükk D)

8.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatised 96/C 207/04 ja 2002/C 45/03)

1.      Ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumiste eest määratud trahvide seaduslikkuse kontrollimise raames peab Esimese Astme Kohus kontrollima, kas komisjon teostas oma kaalutlusõigust vastavalt suunistes määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta sätestatud meetodile, ja kui kohus tuvastab, et komisjon ei ole meetodit järginud, peab kohus kontrollima, kas see kõrvalekaldumine on õiguslikult piisavalt õigustatud ja põhjendatud.

Suuniste vastuvõtmisest tulenev komisjoni kaalutlusõiguse piiramine ei ole tegelikult vastuolus komisjonile sisulise kaalutlusruumi jätmisega. Suunistes on erinevaid paindlikke elemente, mis võimaldavad tal oma kaalutlusõigust kasutada kooskõlas määruse nr 17 sätetega, nagu Euroopa Kohus neid on tõlgendanud.

Lisaks, sellistes valdkondades nagu trahvisumma kindlaksmääramine, kus komisjonil on kaalutlusruum näiteks osas, mis puudutab korduvuse tõttu trahvi suurendamise määra, piirdub nende hinnangute seaduslikkuse kontroll ilmse hindamisvea puudumise kontrollimisega.

Lisaks ei mõjuta komisjoni kaalutlusõigus ja selle piirid põhimõtteliselt seda, kuidas ühenduste kohus teostab oma täielikku pädevust, mis annab talle õiguse komisjoni määratud trahvi summa tühistada, seda vähendada või suurendada.

(vt punktid 29–33)

2.      Ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise raskuse hindamisel võib komisjon, olemata selleks siiski kohustatud, võtta ettevõtjale määratud trahvi lähtesumma kindlaksmääramisel arvesse kahjustatud turu suurust. Selleks võib ta arvesse võtta asjaomase turu käivet. Ühestki mõistlikust põhjendusest ei tulene, et see käive tuleks arvutada teatud tootmiskulusid välja jättes. Kõikides tööstussektorites esinevad lõpptootega lahutamatult seotud kulud, mida tootja ei saa kontrolli all hoida, kuid mis moodustavad siiski olulise osa kogu tema tegevusest ja mida seega ei saa trahvi lähtesumma kindlaksmääramisel tema käibest välja jätta. Seda järeldust ei kõiguta asjaolu, et tooraine hind moodustab valmistoote lõpphinnast olulise osa või et ühe tooraine puhul on hinna kõikumiste oht suurem kui muude toorainete puhul.

(vt punktid 63, 66, 69)

3.      Mis puudutab komisjoni otsust, millega määratakse konkurentsieeskirjade rikkumise eest trahv, siis on põhjendamiskohustus täidetud, kui komisjon toob välja hindamise alused, mis võimaldasid tal mõõta toimepandud rikkumise raskust ja kestust. EÜ artiklit 253 ei saa tõlgendada selliselt, et see kohustab komisjoni selgitama põhjusi, miks ta trahvisumma arvutamisel ei tuginenud lähenemisviisile, mis on hüpoteetiline, võrreldes sellega, millele ta oma lõplikus otsuses tegelikult tugines.

(vt punktid 78, 82)

4.      See, et suunistes määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta kehtestatud arvutusmeetod ei põhine asjaomaste ettevõtjate kogukäibel ja võimaldab seetõttu erinevuste esinemist ettevõtjate vahel osas, mis puudutab seost nende käivete ja neile määratud trahvide summade vahel, ei ole asjakohane, et hinnata, kas komisjon rikkus proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja karistuste individuaalsuse põhimõtteid. Komisjonil ei ole kohustust tagada, kui ta määrab trahvisummasid kindlaks rikkumise raskusastme ja kestuse alusel olukorras, kus trahve määratakse mitmele sama rikkumisega seotud ettevõtjale, et tema arvutuste põhjal saadud ettevõtjatele määratavad trahvide lõppsummad väljendavad kõiki nende ettevõtjate vahelisi erinevusi nii kogu- kui ka asjaomase käibe osas. Sellest tuleneb, et komisjon ei ole üheski suuniste kohaldamise etapis kohustatud tagama, et trahvide vahesummad väljendaksid kõiki asjaomaste ettevõtjate kogukäivete vahel esinevaid erinevusi.

(vt punktid 86 ja 87)

5.      Ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumises osalenud ettevõtjale määratud trahvi lähtesumma suurendamine selleks, et võtta hoiatamise eesmärgil arvesse tema suurust ja kõiki ressursse, ei tähenda, et komisjon peaks vähendama teisele sellisele ettevõtjale määratud trahvi lähtesummat, kes on väiksem, kellel on vähem ressursse ja kes osales samas rikkumises. Komisjonil on kaalutlusruumi piirides lubatud kohandada trahvide summat ühtse meetodi kohaselt niivõrd, kui need ei tundu konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades ebamõistlikud.

Lisaks, valides suurematele ettevõtjatele trahvi suurendamise määra, piirab komisjoni asjaolu, et lähtesumma ei või igal juhul ületada rikkumise raskusega proportsionaalset summat. Seega, isegi olukorras, kus kõige suurema ettevõtja käive on suurem kui teiste asjaomaste ettevõtjate oma, on kõnealuse rikkumise raskusest lähtuvalt võimalik, et komisjon saab kõige suuremale ettevõtjale määratud trahvi lähtesummat suurendada üksnes väga väikeses ulatuses.

(vt punktid 92, 93, 95)

6.      Suunistest määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta tuleneb, et komisjon ei ole ette näinud rikkumise raskuse ja kestuse hindamise kattumist ega omavahelist sõltuvust. Seega ei ole komisjon kohustatud võtma arvesse rikkumise raskust, kui ta valib rikkumise kestuse alusel kohaldatavat suurendamismäära. Asjaolu, et ta jättis endale võimaluse suurendada iga rikkumise aasta eest trahvi pikaajaliste rikkumiste puhul kuni 10% summast, mis määrati rikkumise raskuse eest, ei kohusta teda kuidagi kinnitama seda määra kartelli tegevuse intensiivsuse, selle tagajärgede või isegi rikkumise raskuse alusel. Komisjoni ülesanne on otsustada oma kaalutlusruumi piires, millist suurendamismäära ta kavatseb rikkumise kestuse alusel kohaldada.

Lisaks võib komisjon tugineda samale asjaolule – st sellele, et kõnealune rikkumine kestis rohkem kui viis aastat – selleks, et põhjendada nii suurendamise kohaldamist, kui ka selleks, et määrata nimetatud suurendamise ülemmääraks 10%, kuna asjaolu, et rikkumise kestus ei tingi mitte ainult põhisumma kui sellise suurendamist, vaid vajaduse korral ka suurendamise lõpliku määra, ei ole õigusvastane.

(vt punktid 107, 109 ja 110)

7.      Keelatud kokkuleppe uurimiseks algatatud menetluses ettevõtjate osutatud koostöö hindamisel ei saa teabe esitamise kronoloogiat arvestada olukordades, kus pooled esitasid informatsiooni üsna lühikese ajavahemiku jooksul ja peaaegu samas haldusmenetluse staadiumis. Seega, pelk asjaolu, et üks ettevõtja alustas komisjoniga koostöö tegemist varem, ei tähenda iseenesest seda, et komisjon oleks kohustatud võrdse kohtlemise põhimõtte alusel kohaldama talle määratud trahvisumma vähendamisel suuremat või vähemalt samasugust määra, mida ta kohaldas teise ettevõtja trahvisumma suhtes.

(vt punktid 124, 127 ja 128)

8.      2002. aasta teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, kohaldamine analoogia alusel on võimalik üksnes õigusliku lünga täitmiseks, mitte aga olukorras, kus asjaomaste ettevõtjate koostöö suhtes kohaldatakse 1996. aasta teatist, mis käsitleb trahvide määramata jätmist või vähendamist kartellide puhul.

Lisaks, üksnes juhul, kui puuduvad üleminekusätted, kohaldatakse varasema õigusnormi kehtivusajal tekkinud olukorra tulevikus tekkivate tagajärgede suhtes kohe uut õigusnormi. 2002. aasta koostööteatise punkt 28 näeb selgelt ette, et seda teatist kohaldatakse alates 14. veebruarist 2002 kõigil juhtudel, mil ükski ettevõtja ei ole tuginenud 1996. aasta koostööteatisele.

(vt punktid 129 ja 130)