ELT teatis
KM Europa Metal AG, Tréfimétaux S.A. ja Europa Metalli S.p.A. 21. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu
(Kohtuasi T-25/05)
(Kohtumenetluse keel: inglise)
KM Europa Metal AG, asukoht Osnabruck (Saksamaa), Tréfimétaux S.A., asukoht Courbevoie Cedex (Prantsusmaa) ja Europa Metalli S.p.A., asukoht Firenze (Itaalia), esitasid 21. jaanuaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hagejate esindajad on barrister R. Elderkin ja juristid M. Siragusa, A. Winckler, G. Cesare Rizza, T. Graf ja M. Piergiovanni.
Hagejad paluvad esimese astme kohtul:
vähendada oluliselt KME'le määratud trahvi;
jätta hageja õigusabi- ja kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda;
võtta mis tahes muid meetmeid, mida Euroopa Kohus vajalikuks peab.
Õiguslikud alused ja peamised argumendid
Hagejad vaidlustavad trahvi, mis määrati neile EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 alusel algatatud menetluses komisjoni 3. septembri 2004. aasta otsusega asjas Comp/E-1/38-069, milles tuvastati kolm erinevat rikkumist vasktorustike sektoris.
Esimeses õiguslikus aluses väidavad hagejad, et komisjon on neile trahvi baasmäära määratlemisel ebaõigesti hinnanud rikkumise tegelikku mõju kaubaturule, minnes seega vastuollu proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. Tootjatepoolsest sagedasest kõrvalekaldumisest ning jätkuvast omavahelisest konkurentsist, igasuguse järelevalve- ja sanktsioneerimismehhanismi puudumisest, ja tarbijate kõrgest ostujõust tingituna oli kartellikokkuleppel klientidele ja lõpptarbijatele väga piiratud mõju.
Teises õiguslikus aluses väidavad hagejad, et komisjoni hinnangut rikkumise raskusele moonutas rikkumise majandusliku mõju ülehindamine. Hagejate arvates ei oleks toormaterjali ehk vase hinda tohtinud arvestada asjaomase turuväärtuse hulka, kuna rikkumine hõlmas ainult kauba lisandväärtust. Hagejad leiavad lisaks, et torude valmistajatel puudub mitte ainult mis tahes kontroll materjali hinna üle, vaid nad on kohustatud vaske soetades järgima oma tarbijate rangeid ostuettekirjutusi.
Kolmandas õiguslikus aluses väidavad hagejad, et komisjon on rängalt ülehinnanud hagejate osatähtsust vasktorustike turul võrreldes teiste osalejatega, ning seega kehtestanud trahvi baasmäära liiga kõrge. Komisjon ei arvestanud eelkõige asjaolu, et märkimisväärse ajavahemiku jooksul tegutsesid hagejad kaubaturul kui konkurendid.
Neljandas õiguslikus aluses väidavad hagejad, et komisjoni arvestus rikkumise ajalise kestuse osas trahvi baasmäära kindlaksmääramisel on vastuolus proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. Komisjon poleks nimelt tohtinud kestuse tõttu trahvi suurendamisel arvesse võtta seda aastat, mil Euroopa nõupidamised katkesid ega neid aastaid, mil kokkulepped toimisid eriti lõdvalt ja ebaefektiivselt.
Viiendas õiguslikus aluses väidavad hagejad, et komisjon on jätnud tähelepanuta mitmed kergendavad asjaolud, nimelt kokkulepete mittetäitmine ja vasktorustike turul valitsenud kriis. Veel enam - kuna asjaomane otsus diskrimineerib ebaseaduslikult KMEd Outokumppu'ga võrreldes, kohaldades viimatimainitud ettevõtja suhtes 1996. aasta boonusregulatsioonis märkimata koostöö tõttu suuremat trahvisoodustust kui KME suhtes, siis hagejate arvates rikub see otsus võrdse kohtlemise põhimõtet.
Kuuendas õiguslikus aluses väidavad hagejad, et trahvi vähendamine, mis neile 1996. aasta boonusregulatsiooni alusel võimaldati, ei olnud piisav. Komisjon tugines oma sellekohastes järeldustes vääratele faktilistele eeldustele, kaldus kõrvale omaenda varasemast praktikast ja kohtupraktikast ning rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet.
Seitsmendas õiguslikus aluses väidavad hagejad, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma hagejate ebakindlat majanduslikku olukorda ja sellest tulenevalt nende võimetust maksta kõrget trahvi, eriti kuna paralleelselt menetletavas
Industrial Tubes 1asjas oli neile juba määratud koormav trahv.