Kohtuasi T‑220/14

(avaldamine väljavõtetena)

Saremar – Sardegna Regionale Marittima SpA

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Meretransport – Avaliku teenuse hüvitis – Kapitali suurendamine – Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks ja kohustatakse see tagasi nõudma – Hageja likvideerimine – Kohtumenetlusteovõime – Põhjendatud huvi säilimine – Kohtulahendi tegemise vajaduse säilimine – Mõiste „abi“ – Üldist majandushuvi pakkuv teenus – Eraõigusliku investori kriteerium – Ilmne hindamisviga – Õigusnormi rikkumine – Õigusvastasuse väide – Põhjendamiskohustus – Kaitseõigused – Otsus 2011/21/EL – Suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta – Liidu raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena – Kohtuotsus Altmark

Kokkuvõte – Üldkohtu (kaheksas koda) 6. aprilli 2017. aasta otsus

1.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Juriidiline isik – Liidu õiguse autonoomne mõiste – Juriidilise isiku staatuse ja kohtumenetlusteovõime nõue – Analüüs siseriikliku õiguse alusel

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

2.      Tühistamishagi – Liikmesriikide, parlamendi, nõukogu ja komisjoni hagid – Vastuvõetavus, mille tingimus ei ole põhjendatud huvi tõendamine

(ELTL artikli 263 teine lõik)

3.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Põhjendatud huvi – Riigiabi saanud ettevõtja hagi komisjoni otsuse peale, millega tunnistatakse abi siseturuga kokkusobimatuks ja kohustatakse see tagasi nõudma – Hageja suhtes likvideerimismenetluse algatamine – Vastuvõetavus – Tingimused

(ELTL artikkel 108 ja ELTL artikli 263 neljas lõik)

4.      Tühistamishagi – Vastuvõetavuse tingimused – Põhjendatud huvi – Uurimine kohtu algatusel

(ELTL artikkel 263; Üldkohtu kodukord, artikkel 113)

1.      Kuigi ELTL artikli 263 neljandas lõigus toodud mõiste „juriidiline isik“ ei pruugi kokku langeda liikmesriikide erinevates õiguskordades sisalduvate mõistetega, eeldab see mõiste liikmesriigi või kolmanda riigi õiguse alusel asutatud juriidilise isiku staatuse ja selles õiguses tunnustatud kohtumenetlusteovõime olemasolu. Seega vaid erakorralistel asjaoludel, eelkõige kui seda nõuab vajadus tagada tulemuslik õiguskaitse, võib lubada sellise üksuse hagi vastuvõetavust, kellel konkreetse siseriikliku õiguse kohaselt ei ole kohtumenetlusteovõimet. Juriidilise isiku staatuse ja kohtumenetlusteovõime olemasolu tuleb analüüsida asjassepuutuva siseriikliku õiguse alusel.

(vt punkt 45)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 50)

3.      ELTL artikli 263 neljandas lõigus nimetatud füüsiliste ja juriidiliste isikute kaebeõigus sõltub ka sellest, kas neil on hagi esitamise ajal põhjendatud huvi, mis on hagi esitamise õigusest eraldiseisev vastuvõetavuse tingimus. Põhjendatud huvi peab säilima kuni kohtuotsuse kuulutamiseni, vastasel juhul langeb otsuse tegemise vajadus ära. Selline huvi eeldab, et vaidlustatud akti tühistamine võib iseenesest tekitada õiguslikke tagajärgi ja et hagi tulemusel võib selle esitanud isik saada mingit kasu.

Mis puutub põhjendatud riigiabi saanud ettevõtja hagisse komisjoni otsuse peale, millega tunnistatakse abi siseturuga kokkusobimatuks ja kohustatakse see tagasi nõudma, siis tuleb märkida, et pelgalt sellega, et see otsus muutis hageja õiguslikku olukorda, kuna selle otsuse vastuvõtmisest alates ei olnud tal enam sellele abile õigust ning ta pidi põhimõtteliselt eeldama, et tal tuleb see tagasi maksta. Seda järeldust ei sea kahtluse alla ka hageja suhtes kohtumenetluse ajal likvideerimismenetluse algatamine, kuna vaidlustatud otsust ei ole kehtetuks ega tühiseks tunnistatud, mistõttu hagi ese säilib. Vaidlustatud otsuse õiguslikud tagajärjed pole ainuüksi hageja likvideerimise tõttu oma kehtivust kaotanud. Pelk asjaolu, et ettevõtja suhtes on käimas pankrotimenetlus – eelkõige siis, kui see menetlus viib ettevõtja likvideerimiseni –, ei sea abi tagastamise põhimõtet kahtluse alla. Sellisel juhul võib varasema olukorra taastamine ja ebaseaduslikult makstud abist tuleneva konkurentsimoonutuse kõrvaldamine toimuda põhimõtteliselt nii, et likvideerimisel oleva ettevõtja passivasse kantakse kõnealuse abi tagastamise kohustus.

Seega tuleb vaidlusalune abi vaidlustatud otsuse tõttu kanda hageja passivasse, nii et isegi kui oletada, et ta ei saa seda tagastada, ei kuulu see tema vara hulka. Vaidlustatud otsuse tühistamise tulemusel muutuks ka hageja õiguslik olukord märgatavalt, kuna vaidlusaluse abi võiks taas kanda tema vara hulka.

(vt punktid 51, 53, 55–58, 60 ja 61)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 52)