EUROOPA KOHTU OTSUS (seitsmes koda)
28. aprill 2022(*)
Liikmesriigi kohustuste rikkumine – ELTL artikkel 258 – Keskkond – Direktiiv 2008/56/EÜ – Merekeskkonnapoliitika – Artikkel 5 – Merestrateegiad – Artikli 17 lõiked 2 ja 3 – Esialgse hindamise ning hea keskkonnaseisundi piiritlemise ja keskkonnasihtide kehtestamise ettenähtud tähtaja jooksul uuesti läbi vaatamata jätmine – Euroopa Komisjonile uuesti läbivaatamiste järel tehtud ajakohastustest ettenähtud tähtaja jooksul teatamata jätmine
Kohtuasjas C‑510/20,
mille ese on ELTL artikli 258 alusel 12. oktoobril 2020 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi,
Euroopa Komisjon, esindajad: O. Beynet ja I. Zaloguin,
hageja,
versus
Bulgaaria Vabariik, esindajad: T. Mitova, L. Zaharieva ja T. Tsingileva,
kostja,
EUROOPA KOHUS (seitsmes koda),
koosseisus: kuuenda koja president I. Ziemele seitsmenda koja presidendi ülesannetes, kohtunikud P. G. Xuereb ja A. Kumin (ettekandja),
kohtujurist: M. Bobek,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Euroopa Komisjon palub oma hagiavalduses Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Bulgaaria Vabariik jättis ettenähtud tähtaja jooksul ühelt poolt uuesti läbi vaatamata ja ajakohastamata esiteks asjaomase akvatooriumi keskkonnaseisundi ja inimtegevusest sellele tuleneva keskkonnamõju esialgse hindamise, teiseks asjaomase akvatooriumi hea keskkonnaseisundi piiritlemise ning kolmandaks keskkonnaalased sihid ja nendega seotud indikaatorid ning teiselt poolt jättis nendest ajakohastamistest komisjonile teatamata, siis on Bulgaaria Vabariik rikkunud kohustusi, mis lasuvad tal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT 2008, L 164, lk 19), artikli 5 lõike 2 punkti a alapunktidele i, ii ja iii ning artikli 17 lõigetele 2 ja 3.
Õiguslik raamistik
2 Direktiivi 2008/56 põhjendused 29 ja 34 on sõnastatud järgmiselt:
„(29) Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et saavutada või säilitada merekeskkonna hea keskkonnaseisund. Siiski tuleks tunnistada, et igakülgselt hea keskkonnaseisundi saavutamine või säilitamine ei pruugi osutuda aastaks 2020 võimalikuks kõikides mereakvatooriumites. Seetõttu on õigluse ja teostatavuse huvides vaja ette näha sätted juhuks, kui seatud keskkonnaalaste eesmärkide täielik saavutamine või hea keskkonnaseisundi saavutamine või säilitamine osutuks liikmesriigi jaoks võimatuks.
[…]
(34) Pidades silmas mereökosüsteemide dünaamilist olemust ja nende looduslikku mitmekesisust ning asjaolu, et neile avalduv surve ja mõju varieerub vastavalt muutustele inimtegevuse erinevates mudelites ja kliimamuutuste mõjule, on oluline tunnistada, et hea keskkonnaseisundi kriteeriume võib olla vaja aja jooksul kohandada. Seetõttu on asjakohane, et merekeskkonna kaitsmiseks ja haldamiseks mõeldud meetmeprogrammid oleksid paindlikud ja kohandatavad ning et neis võetaks arvesse teaduse ja tehnoloogia arengut. Seepärast oleks vaja ette näha merestrateegiate korrapärane ajakohastamine.“
3 Selle direktiivi artikli 5 „Merestrateegiad“ lõigetes 1 ja 2 on ette nähtud:
„1. Iga liikmesriik töötab vastavalt lõike 2 punktides a ja b sätestatud tegevuskavale igas asjaomases merepiirkonnas või allpiirkonnas oma mereakvatooriumi jaoks välja merestrateegia.
2. Samasse merepiirkonda või allpiirkonda kuuluvad asjaomased liikmesriigid teevad koostööd, et tagada igas merepiirkonnas või allpiirkonnas käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks nõutavate meetmete, eelkõige punktides a ja b osutatud merestrateegiate erinevate osade sidusus ja koordineerimine kogu asjaomases merepiirkonnas või allpiirkonnas, kooskõlas järgmise tegevuskavaga, mille puhul liikmesriigid püüavad järgida ühist lähenemisviisi:
a) ettevalmistamine:
i) asjaomase akvatooriumi keskkonnaseisundi ja inimtegevusest sellele tuleneva keskkonnamõju esialgne hindamine kooskõlas artikliga 8, mis peab olema lõpule viidud hiljemalt 15. juuliks 2012;
ii) asjaomase akvatooriumi hea keskkonnaseisundi piiritlemine kooskõlas artikli 9 lõikega 1, mis peab olema kehtestatud hiljemalt 15. juuliks 2012;
iii) keskkonnaalaste sihtide ja nendega seotud indikaatorite kogumi kehtestamine kooskõlas artikli 10 lõikega 1 hiljemalt 15. juuliks 2012;
[…]“.
4 Selle direktiivi artikli 14 „Erandid“ lõikes 1 on sätestatud:
„Liikmesriik võib tuvastada oma mereakvatooriumis juhtumid, kus punktides a–d loetletud mis tahes põhjustel ei saa keskkonnaalaseid sihte või head keskkonnaseisundit selle liikmesriigi võetavate meetmetega täielikult saavutada või kui neid sihte ei saa punktis e osutatud põhjustel saavutada ettenähtud ajavahemiku jooksul:
a) tegevus või tegevusetus, mille eest asjaomane liikmesriik ei ole vastutav;
b) looduslikud põhjused;
c) vääramatu jõud;
d) mereakvatooriumi füüsikaliste omaduste nihked või muutused, mis tulenevad üldisest huvist tingitud meetmetest, mida peetakse keskkonnale osaks saavast negatiivsest mõjust tähtsamaks, sealhulgas igasugune piiriülene mõju;
e) looduslikud tingimused, mis ei võimalda asjaomase merekeskkonna seisundi parandamist nõutud tähtajaks.
[…]“.
5 Direktiivi 2008/56 artiklis 17 „Ajakohastamine“ on sätestatud:
„1. Liikmesriigid tagavad iga asjaomase merepiirkonna või allpiirkonna merestrateegiate ajakohastamise.
2. Lõike 1 kohaldamisel vaatavad liikmesriigid artiklis 5 osutatud koordineeritud viisil iga kuue aasta järel pärast merestrateegiate esialgset kehtestamist läbi oma strateegiate järgmised elemendid:
a) artikli 8 lõikes 1 ette nähtud esialgne hindamine ja artikli 9 lõikes 1 ette nähtud hea keskkonnaseisundi piiritlemine;
b) artikli 10 lõike 1 kohaselt kehtestatud keskkonnaalased sihid;
[…]
3. Lõikes 2 sätestatud läbivaatamiste järel tehtavate ajakohastuste üksikasjad saadetakse komisjonile, piirkondlike merekonventsioonide osalistele ja teistele asjaomastele liikmesriikidele kolme kuu jooksul nende avaldamisest kooskõlas artikli 19 lõikega 2.
[…]“.
6 Direktiivi artikli 19 „Avalik arutelu ja teave“ lõikes 2 on sätestatud:
„Liikmesriigid avaldavad ja teevad üldsusele märkuste tegemiseks kättesaadavaks oma merestrateegiate või nendega seotud ajakohastuste järgmiste elementide kokkuvõtted:
a) artikli 8 lõikes 1 ette nähtud esialgne hindamine ja artikli 9 lõikes 1 ette nähtud hea keskkonnaseisundi piiritlemine;
b) artikli 10 lõike 1 kohaselt kehtestatud keskkonnaalased sihid;
[…]“.
Kohtueelne menetlus
7 Komisjon saatis 8. märtsil 2019 Bulgaaria Vabariigile ametliku kirja, mille kohaselt oli see liikmesriik jätnud direktiivi 2008/56 artikli 5 lõike 2 punkti a alapunkte i, ii ja iii ning artikli 17 lõikeid 2 ja 3 rikkudes ühelt poolt hiljemalt 15. juuliks 2018 uuesti läbi vaatamata ja ajakohastamata merekeskkonna seisundi esialgse hindamise, hea keskkonnaseisundi piiritlemise ja keskkonnaalased sihid ning teiselt poolt komisjonile neist ajakohastustest teatamata hiljemalt 15. oktoobriks 2018.
8 Bulgaaria Vabariik märkis oma 7. mai 2019. aasta vastuses, et Baseynova Direktsia „Chernomorski rayon“ (Musta mere piirkonna merealade osakond, Bulgaaria) kui selle direktiivi kohaldamiseks pädev asutus oli teatanud 16. juulil 2018 otsusest kuulutada välja riigihange „Merekeskkonna seisundi esialgse hindamise, hea keskkonnaseisundi piiritlemise ning keskkonnaalaste sihtide ja indikaatorite ajakohastamine kooskõlas direktiivi [2008/56] artiklitega 8, 9 ja 10 viie piirkonna jaoks“. Hanketeade avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Sellega seotud menetlus lõpetati siiski 27. augustil 2018 põhjendusega, et ühtegi pakkumust ei saadud.
9 Selles kirjas esitas Bulgaaria Vabariik ka kavad kõnealuste rikkumiste kõrvaldamiseks ning muu hulgas projekti „Teadlikkus ja teavitamine piirkondlikest tegevustest Musta mere kaitseks“ (Scirena Black Sea) (edaspidi „projekt Scirena Black Sea“) keskkonnakaitse ja kliimamuutuste programmi raames, mis kuulub Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi alla ajavahemikuks 2014–2021 (edaspidi „EMP finantsmehhanism“). See liikmesriik kinnitas oma pühendumust teha vastavalt direktiivi 2008/56 nõuetele ära uuesti läbivaatamised ja ajakohastused ning teatada komisjonile neist ajakohastustest hiljemalt 30. juuniks 2020.
10 Komisjon saatis 11. oktoobri 2019. aasta kirjaga, mille Bulgaaria Vabariik sai kätte samal päeval, põhjendatud arvamuse, milles ta jäi oma ametlikus kirjas esitatud seisukoha juurde, kuna Bulgaaria Vabariik ei olnud selles kirjas osutatud puudusi kõrvaldanud. Komisjon kutsus liikmesriiki üles võtma põhjendatud arvamuse järgimiseks vajalikud meetmed kahe kuu jooksul alates selle kättesaamisest.
11 Bulgaaria Vabariik vastas põhjendatud arvamusele 9. detsembri 2019. aasta kirjaga, milles ta möönis, et ei ole esitanud nõutud ajakohastusi merekeskkonna seisundi esialgse hindamise, hea keskkonnaseisundi piiritlemise ja keskkonnaalaste sihtide kohta probleemide tõttu, mis on seotud hankelepingu sõlmimisega nende ajakohastuste ärategemise tagamiseks, eelkõige pakkumuste puudumise tõttu vastavas hankemenetluses. Lisaks kordas see liikmesriik, et on pühendunud sellele, et tagada hiljemalt 30. juuniks 2020 vastavus direktiivi 2008/56 artiklile 17.
12 Kuna komisjon ei jäänud rahule vastustega, mille Bulgaaria Vabariik põhjendatud arvamusele esitas, siis esitas komisjon käesoleva hagi.
Hagi
Hagi vastuvõetavus
Poolte argumendid
13 Bulgaaria Vabariik, nõudmata sõnaselgelt, et käesolev hagi tunnistataks vastuvõetamatuks, esitab siiski teatava hulga argumente, mille siht on hagi vastuvõetavuse vaidlustamine. Ta väidab, et nõue tuvastada direktiivi 2008/56 artikli 5 lõike 2 punkti a alapunktidest i, ii ja iii ning artikli 17 lõigetest 2 ja 3 tulenevate kohustuste rikkumine – nii, nagu komisjon on selle nõude sõnastanud – tekitab õiguskindlusetust, kuna selle täpse ulatuse mõistmiseks on vajalik a posteriori tõlgendamine ja täiendav selgitus.
14 Lisaks leiab see liikmesriik, et ei ole võimalik selgelt kindlaks teha hagi eset, arvestades et korraga käsitletakse selle direktiivi kahes sättes ette nähtud kohustuste rikkumist.
15 Komisjon märgib, et tema hagi ei puuduta mitte selle liikmesriigi kohustust töötada välja esialgsed merestrateegiad ja teatada nendest komisjonile, vaid üksnes kohustust neid strateegiaid ajakohastada ning aruannete esitamist nende ajakohastuste kohta, nagu ilmneb nii ametlikust kirjast kui ka põhjendatud arvamusest.
Euroopa Kohtu hinnang
16 Euroopa Kohtu kodukorra artikli 120 punkti c käsitlevast väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et hagiavalduses peab olema selgelt ja täpselt märgitud hagi ese ja see peab sisaldama lühiülevaadet väidetest, et võimaldada kostjal enda kaitseks valmistuda ning Euroopa Kohtul kontrolli teostada. Sellest tuleneb, et põhilised faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis on hagi aluseks, peavad ühtselt ja arusaadavalt järelduma hagiavalduse tekstist endast ning haginõuded peavad olema esitatud üheselt mõistetavalt, et vältida seda, et Euroopa Kohus teeb otsuse ultra petita või jätab mõne väite kohta seisukoha võtmata (31. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus komisjon vs. Madalmaad, C‑395/17, EU:C:2019:918, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).
17 Euroopa Kohus on samuti otsustanud, et ELTL artikli 258 alusel esitatud hagis tuleb väited esitada sidusalt ja täpselt, et liikmesriik ja Euroopa Kohus saaksid täpselt aru liidu õiguse etteheidetava rikkumise ulatusest, mis on vajalik tingimus selleks, et nimetatud riik saaks enda kaitseks tulemuslikult esitada oma vastuväited ning Euroopa Kohus saaks kontrollida, kas väidetav rikkumine on toime pandud (31. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus komisjon vs. Madalmaad, C‑395/17, EU:C:2019:918, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).
18 Eelkõige peab komisjon hagiavalduses selgelt ja üksikasjalikult kirjeldama põhjusi, mis on viinud komisjoni veendumuseni, et puudutatud liikmesriik on rikkunud mõnda talle aluslepingutest tulenevat kohustust (31. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus komisjon vs. Madalmaad, C‑395/17, EU:C:2019:918, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika).
19 Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et see institutsioon toob täpselt esile liidu õigusnormid, mida Bulgaaria Vabariik väidetavalt rikkus, nimelt direktiivi 2008/56 artikli 5 lõike 2 punkti a alapunktid i, ii ja iii ning artikli 17 lõiked 2 ja 3, ning sellele liikmesriigile etteheidetavad asjaolud, milleks on ühelt poolt see, et ta jättis uuesti läbi vaatamata ja ajakohastamata esiteks asjaomase akvatooriumi keskkonnaseisundi ja inimtegevusest sellele tuleneva keskkonnamõju esialgse hindamise, teiseks hea keskkonnaseisundi piiritlemise ning kolmandaks keskkonnaalased sihid ja nendega seotud indikaatorid, ja teiselt poolt jättis nendest ajakohastamistest komisjonile teatamata direktiivis ettenähtud tähtaja jooksul.
20 Lisaks ei tekita asjaolu, et komisjon viitas oma hagis direktiivi artikli 5 lõike 2 punkti a alapunktidele i, ii ja iii ning artikli 17 lõigetele 2 ja 3 koos, probleeme seoses hagi sidususega. Nimelt, nagu Bulgaaria Vabariik pealegi tunnistab, on need sätted omavahel loogiliselt seotud, kuivõrd artikkel 17 käsitleb merestrateegiate uuesti läbivaatamist ja ajakohastamist ning artikkel 5 käsitleb neid strateegiaid endid.
21 Neil asjaoludel ja vastupidi Bulgaaria Vabariigi väidetele ei ole mingit kahtlust, et käesolev menetlus ei puuduta mitte direktiivi 2008/56 artikli 5 lõike 1 ja artikli 5 lõike 2 punkti a alapunktide i, ii ja iii kohase esialgsete merestrateegiate väljatöötamise kohustuse ning nende strateegiate elementidest komisjonile teatamise kohustuse rikkumist, vaid üksnes seda, et on rikutud kohustust need strateegiad uuesti läbi vaadata ja ajakohastada ning kohustust edastada ajakohastused komisjonile kooskõlas selle direktiivi artikli 17 lõike 2 punktides a ja b ning artikli 17 lõikes 3 ettenähtuga.
22 Eeltoodud kaalutlustest järeldub, et käesolev hagi on vastuvõetav.
Sisulised küsimused
Poolte argumendid
23 Komisjon tuletab kõigepealt meelde, et selleks, et täita direktiivi 2008/56 artikli 5 lõike 2 punkti a alapunktidest i, ii ja iii ning artikli 17 lõikest 2 tulenevaid kohustusi, oleks Bulgaaria Vabariik pidanud hiljemalt 15. juuliks 2018 läbi vaatama ja ajakohastama oma merestrateegiate need aspektid, mis puudutavad esiteks asjaomase akvatooriumi keskkonnaseisundi ja inimtegevusest sellele tuleneva keskkonnamõju esialgset hindamist kooskõlas selle direktiivi artikliga 8, teiseks hea keskkonnaseisundi piiritlemist vastavalt selle direktiivi artikli 9 lõikele 1 ning kolmandaks keskkonnaalaseid sihte ja nendega seotud indikaatoreid kooskõlas sama direktiivi artikli 10 lõikega 1. Lisaks oli see liikmesriik vastavalt direktiivi 2008/56 artikli 17 lõikele 3 kohustatud edastama hiljemalt 15. oktoobriks 2018 sellele institutsioonile üksikasjaliku teabe nende elementide ajakohastamise kohta.
24 Komisjon kinnitab, et Bulgaaria ametiasutused tunnistasid oma vastuses ametlikule kirjale, et väidetud rikkumised on toimunud, eriti seoses direktiivi 2008/56 artikli 17 lõigetega 2 ja 3. Lisaks tunnistasid need ametiasutused oma vastuses põhjendatud arvamusele uuesti, et nad ei edastanud komisjonile selle direktiivi alusel nõutud teavet – rikkumine, mis komisjoni väitel endiselt kestab.
25 Bulgaaria Vabariik rõhutab esimesena, et ta täitis tal direktiivi 2008/56 artikli 5 lõike 2 punkti a alapunktide i, ii ja iii alusel lasuvad kohustused. See liikmesriik rõhutab, et ühelt poolt viis ta läbi asjaomase merekeskkonna esialgse hindamise, piiritles hea keskkonnaseisundi ning kehtestas keskkonnaalased sihid ja nendega seotud indikaatorid 2012. aasta jooksul ning teiselt poolt edastas ta sellele institutsioonile vastavad aruanded. Seetõttu leiab liikmesriik sellest sättest tulenevate kohustuste rikkumise osas, et käesolev hagi on põhjendamatu.
26 Teisena, mis puudutab tema merestrateegiate teatavate aspektide uuesti läbivaatamist ja ajakohastamist, siis väidab Bulgaaria Vabariik, et tal on olemas mehhanismid, et tagada nende ajakohastuste tegemine, milleks ta on kohustatud vastavalt direktiivi 2008/56 artiklile 17, kuid katse sõlmida selleks riigihankeleping jäi tulemusetuks, kuna potentsiaalsed lepingupartnerid ei esitanud pakkumusi. Seejärel oli Bulgaaria Vabariik väidetavalt teavitanud komisjoni, et nende kohustuste täitmine kulgeb paralleelselt projekti Scirena Black Sea käivitamise ja elluviimisega.
27 Bulgaaria Vabariik väidab sellega seoses, et see elluviimine pidi toimuma kooskõlas direktiivist 2008/56 ja Bulgaaria õigusnormidest tulenevate nõuetega, tagades direktiivi ülevõtmise, ning riigihankenormidest tulenevate nõuetega. Lisaks märgib see liikmesriik, et ta oli kohustatud järgima projekti heakskiitmise menetlust ja et projekt pidi vastama kõigile EMP finantsmehhanismi nõuetele. Neil asjaoludel oli tal vaatamata võetud meetmetele objektiivsete asjaolude tõttu täiesti võimatu täita oma kohustusi kooskõlas selle direktiivi artikli 17 lõigetega 2 ja 3. Käesolev hagi tuleb seega põhjendamatuse tõttu rahuldamata jätta ka osas, mis puudutab viimati nimetatud sättest tulenevate kohustuste väidetavat rikkumist.
28 Bulgaaria Vabariik palub jätta hagi tervikuna põhjendamatuse tõttu rahuldamata või siis rahuldada hagi vaid osaliselt osas, milles see puudutab talle direktiivi 2008/56 artikli 17 lõigetest 2 ja 3 tulenevate kohustuste rikkumist, ning ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
29 Komisjon märgib repliigis kõigepealt, et direktiivi 2008/56 artiklid 5 ja 17 on omavahel seotud ning teine neist sätetest viitab sõnaselgelt esimesele. Bulgaaria Vabariik on seega ekslikult leidnud, et need sätted sisaldavad erinevaid kohustusi, mille ta on täitnud osaliselt. Lisaks on selle liikmesriigi korralduslikud pingutused tehtud alles pärast seda tähtpäeva, mis oli kehtestatud tema merestrateegiate ajakohastamiseks.
30 Seejärel kinnitab komisjon, et riigihankelepinguid ja EMP finantsmehhanismi puudutavate õigusnormide ning menetluste kirjeldus ei ole piisav, et õigustada Bulgaaria Vabariigi viidatud täielikku võimatust täita ajakohastamise ja sellest teatamise kohustus. Nimelt ei saa selliste tehniliste raskustega ühelt poolt õigustada seda, et liidu õigusega kehtestatud kohustusi ei täideta ette nähtud tähtaja jooksul, ning teiselt poolt on need õigusnormid ja menetlused Bulgaaria ametiasutustele hästi teada.
31 Viimaseks tõdeb komisjon, et Bulgaaria Vabariigi merestrateegiate teatavate elementide uuesti läbivaatamise ja ajakohastamise uus eelnõu jõudis 2020. aasta mai lõpus riigisisestesse menetlustesse, mille kavakohane kestus on kolm aastat. Järelikult on liikmesriigil võimatu täita oma kohustust esitada aruanne 30. juuniks 2020.
32 Bulgaaria Vabariik rõhutab oma vasturepliigis kõigepealt, et võimatus sõlmida riigihankelepingut, mille esemeks oleksid kõnealused ajakohastused, on põhjustatud pakkumuste puudumisest, aga mitte sellest, et ta ei teinud vastavaid pingutusi.
33 Seejärel väidab see liikmesriik, et põhilise osalise loobumise tõttu oli vaja projekt Scirena Black Sea uuesti välja töötada.
34 Lõpuks märgib Bulgaaria Vabariik, et 16. märtsil 2021 viieks kuuks sõlmitud lepinguga usaldas see riik talle direktiivist 2008/56 tulenevate kohustuste täitmise kolmandale isikule, eelkõige osas, mis puudutab tema merestrateegiate ajakohastamist ja aruande koostamist ajavahemiku 2012–2017 kohta.
Euroopa Kohtu hinnang
35 Tuleb tõdeda, et direktiivi 2008/56 artikli 5 lõikest 2 tuleneb, et „[s]amasse merepiirkonda või allpiirkonda kuuluvad asjaomased liikmesriigid teevad koostööd, et tagada igas merepiirkonnas või allpiirkonnas käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks nõutavate meetmete, eelkõige punktides a ja b osutatud merestrateegiate erinevate osade sidusus ja koordineerimine kogu asjaomases merepiirkonnas või allpiirkonnas“. Lisaks pidi iga liikmesriik vastavalt selle direktiivi artikli 5 lõike 2 punkti a alapunktidele i, ii ja iii hiljemalt 15. juuliks 2012 tegema ära esiteks asjaomase akvatooriumi keskkonnaseisundi ja inimtegevusest sellele tuleneva keskkonnamõju esialgse hindamise, teiseks piiritlema asjaomase akvatooriumi hea keskkonnaseisundi ning kolmandaks kehtestama keskkonnaalased sihid ja nendega seotud indikaatorite kogumi.
36 Direktiivi 2008/56 artikli 17 lõike 1 kohaselt tagavad liikmesriigid iga asjaomase merepiirkonna või allpiirkonna merestrateegiate ajakohastamise. Selle direktiivi artikli 17 lõike 2 punktide a ja b ning artikli 17 lõike 3 kohaselt tuleb ühelt poolt käesoleva kohtuotsuse punktis 35 nimetatud merestrateegia elemendid uuesti läbi vaadata artiklis 5 osutatud koordineeritud viisil iga kuue aasta järel pärast merestrateegiate esialgset kehtestamist ning teiselt poolt tuleb uute läbivaatamiste järel tehtavate ajakohastuste üksikasjad saata komisjonile kolme kuu jooksul pärast nende avaldamist kooskõlas selle direktiivi artikli 19 lõikega 2.
37 Sellega seoses on direktiivi 2008/56 põhjenduses 34 selgitatud seda, et merekeskkonna strateegiaid on tarvis perioodiliselt ajakohastada, tuues esile „mereökosüsteemide dünaamilist olemust ja nende looduslikku mitmekesisust ning asjaolu, et neile avalduv surve ja mõju varieerub vastavalt muutustele inimtegevuse erinevates mudelites ja kliimamuutuste mõjule“. Viidatud põhjenduse järgi „on asjakohane, et merekeskkonna kaitsmiseks ja haldamiseks mõeldud meetmeprogrammid oleksid paindlikud ja kohandatavad ning et neis võetaks arvesse teaduse ja tehnoloogia arengut“.
38 Kuna direktiivi 2008/56 artikli 5 lõike 2 punkti a alapunktide i, ii ja iii kohaselt tuli esialgne hindamine ära teha ja hea keskkonnaseisund kindlaks määrata ning keskkonnaalased sihid ja nendega seotud indikaatorid kehtestada hiljemalt 15. juuliks 2012, siis tuleb asuda seisukohale, et ühelt poolt oleks merestrateegiate nimetatud elemendid tulnud uuesti läbi vaadata hiljemalt 15. juuliks 2018 kooskõlas selle direktiivi artikli 17 lõike 2 punktidega a ja b ning teiselt poolt oleks neist uuesti läbivaatamiste järel tehtud ajakohastustest tulnud komisjonile teatada kolme kuu jooksul alates nende avaldamisest kooskõlas selle direktiivi artikli 17 lõikega 3, seega hiljemalt 15. oktoobriks 2018.
39 Samuti tuleb märkida, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb liikmesriigi kohustuste rikkumise esinemist hinnata põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõppemisel liikmesriigis esineva olukorra alusel ning hiljem toimunud muutusi ei saa arvestada (4. märtsi 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Ühendkuningriik (piirväärtused – NO2), C‑664/18, ei avaldata, EU:C:2021:171, punkt 77 ja seal viidatud kohtupraktika).
40 Käesoleval juhul möödus tähtaeg, mille komisjon seadis 11. oktoobril 2019 esitatud ja Bulgaaria Vabariigi samal päeval kätte saadud põhjendatud arvamuses, 11. detsembril 2019.
41 Vaidlust ei ole aga selles, et see liikmesriik ei ole täitnud käesoleva kohtuotsuse punktis 38 nimetatud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2008/56 artikli 17 lõike 2 punktidest a ja b ning artikli 17 lõikest 3, ei ettenähtud tähtaja jooksul ega ka kuupäevaks – 30. juuniks 2020 –, mille seisuga kõnesolev liikmesriik lubas ametlikule kirjale ja põhjendatud arvamusele vastates oma merestrateegiad uuesti läbi vaadata ja ajakohastada ning neist ajakohastustest komisjonile teatada.
42 Bulgaaria Vabariigi esitatud argumendid ei sea seda järeldust kahtluse alla. Nimelt tuleb esiteks jätta kõrvale väited, mille kohaselt Bulgaaria Vabariik olevat täitnud tal direktiivi 2008/56 artikli 5 lõike 2 punkti a alapunktide i, ii ja iii kohaselt lasuvad kohustused. Nimelt puudutavad need väited üksnes kohustusi töötada 2012. aasta jooksul välja esialgsed merestrateegiad ning edastada komisjonile vastavad aruanded. Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 21, ei ole need kohustused aga käesoleva hagi ese.
43 Teiseks, mis puudutab argumente, mille raames Bulgaaria Vabariik väidab, et tal oli võimatu täita talle direktiivi 2008/56 artikli 17 lõigetest 2 ja 3 tulenevaid kohustusi selles direktiivis ette nähtud tähtaja jooksul – muu hulgas seetõttu, et ühelt poolt olid kõnealuse hankelepingu sõlmimise katsega seoses tekkinud raskused ja teiselt poolt esines vajadus järgida liidu õigusest, riigisisestest asjasse puutuvatest õigusnormidest ja projekti Scirena Black Sea heakskiitmise menetlusest tulenevaid nõudeid –, siis tuleb märkida, et Bulgaaria Vabariik ei ole selgitanud, kuidas oleks vajadus järgida liidu õiguse nõudeid saanud tal takistada talle direktiivi 2008/56 eespool viidatud sättest tulenevate kohustuste täitmist. Muus osas piisab, kui nentida, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei saa liikmesriik tugineda oma riigisisese korra sätetele, tavadele või olukordadele, et õigustada direktiivis kehtestatud kohustuste ning tähtaegade järgimata jätmist (2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hispaania (üleujutusrisk – Kanaari saarte halduskavad), C‑384/19, ei avaldata, EU:C:2020:271, punkt 12 ja seal viidatud kohtupraktika).
44 Konkreetsemalt on liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud meetmed direktiivis ette nähtud tulemuse saavutamiseks siduv kohustus, mis on kehtestatud ELTL artikli 288 kolmanda lõiguga ja direktiivi enesega. See kohustus võtta kõik üld- või erimeetmed on siduv liikmesriikide kõigile ametivõimudele (16. juuli 2015. aasta kohtuotsus komisjon vs. Bulgaaria, C‑145/14, ei avaldata, EU:C:2015:502, punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika).
45 Lisaks ei ole direktiivis 2008/56 nähtud ette ühtegi erandit liikmesriikidele selle direktiivi artikli 17 lõigetest 2 ja 3 tulenevatest kohustustest, kuivõrd selle direktiivi artikkel 14 puudutab üksnes erandeid olukorras, kus liikmesriik võib tuvastada juhtumid, kus keskkonnaalaseid sihte või head keskkonnaseisundit ei saa täielikult saavutada. Lisaks, kuigi on tõsi, et nimetatud direktiivi põhjenduses 29 on viidatud juhule, kus seatud keskkonnaalaste eesmärkide ambitsioonika taseme saavutamine osutub liikmesriigi jaoks võimatuks, ei puuduta see viide siiski sama direktiivi artiklist 17 tulenevaid kohustusi.
46 Igal juhul tuleb täpsustada, et nagu nähtub Bulgaaria Vabariigi vastusest ametlikule kirjale, võttis ta esimesed korralduslikud meetmed, mille eesmärk on täita direktiivi 2008/56 artikli 17 lõike 2 punktidest a ja b ning artikli 17 lõikest 3 tulenevaid kohustusi, 16. juulil 2018, see tähendab pärast direktiivi artikli 17 lõikes 2 ette nähtud tähtaja ehk 2018. aasta 15. juuli möödumist. Seega ei saa asuda seisukohale, et sellel liikmesriigil ei olnud võimalik ettenähtud tähtaja jooksul oma kohustusi täita.
47 Kolmandaks, kuna – nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktis 39 viidatud kohtupraktikast – pärast põhjendatud arvamuses määratud tähtaja möödumist toimunud muutusi ei saa kõnealuse rikkumise olemasolu hindamisel arvesse võtta, siis ei ole asjaolu, et 16. märtsil 2021 sõlmiti leping Bulgaaria Vabariigi kohustuste täitmiseks vajalike meetmete rakendamiseks, käesoleva liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi põhjendatuse hindamisel asjasse puutuv.
48 Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et komisjoni esitatud hagi on põhjendatud.
49 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb sedastada, et kuna Bulgaaria Vabariik jättis ettenähtud tähtaja jooksul ühelt poolt direktiivi 2008/56 artiklis 5 täpsustatud koordineeritud viisil uuesti läbi vaatamata esialgse hindamise ja hea keskkonnaseisundi piiritlemise ning keskkonnasihid ja teiselt poolt jättis komisjonile teatamata nende uuesti läbivaatamiste järel tehtud ajakohastustest, siis on Bulgaaria Vabariik rikkunud talle selle direktiivi artikli 17 lõike 2 punktidest a ja b ning artikli 17 lõikest 3 tulenevaid kohustusi.
Kohtukulud
50 Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Bulgaaria Vabariik on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud temalt välja mõista.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab:
1. Kuna Bulgaaria Vabariik jättis ettenähtud tähtaja jooksul ühelt poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv), artiklis 5 täpsustatud koordineeritud viisil uuesti läbi vaatamata esialgse hindamise ja hea keskkonnaseisundi piiritlemise ning keskkonnasihid ja teiselt poolt jättis Euroopa Komisjonile teatamata nende uuesti läbivaatamiste järel tehtud ajakohastustest, siis on Bulgaaria Vabariik rikkunud talle selle direktiivi artikli 17 lõike 2 punktidest a ja b ning artikli 17 lõikest 3 tulenevaid kohustusi.
2. Mõista kohtukulud välja Bulgaaria Vabariigilt.
Allkirjad