Euroopa Kohtu (viies koda) 22. märtsi 2018. aasta otsus (Lietuvos Aukščiausiasis Teismase eelotsusetaotlus – Leedu) – Menetlused, mille algatamist taotlesid Agnieška Anisimovienė jt (C-688/15) ja „Indėlių ir investicijų draudimas“ VĮ (C-109/16)
(liidetud kohtuasjad C-688/15 ja C-109/16)1
(Eelotsusetaotlus – Hoiuste ja investeeringute tagamise skeemid – Direktiiv 94/19/EÜ – Artikli 1 punkt 1 – Hoiused – Tavalisest pangandustegevusest tulenevad ajutised olukorrad – Direktiiv 97/9/EÜ – Artikli 2 lõike 2 teine lõik – Investorile võlgnetavad või talle kuuluvad rahalised vahendid, mida investeerimisühing seoses investeerimistoimingutega hoiab tema kontol – Väärtpabereid emiteeriv krediidiasutus – Rahalised vahendid, mille üksikisik maksis sellele krediidiasutusele uute väärtpaberite märkimisel – Direktiivi 2004/39/EÜ kohaldamine – Krediidiasutuse maksejõuetus enne kõnealuste väärtpaberite emiteerimist – Avalik-õiguslik ettevõtja, kelle pädevusse kuuluvad hoiuste ja investeeringute tagamise skeemid – Võimalus tugineda direktiividele 94/19/EÜ ja 97/9/EÜ selle ettevõtja vastu)
Kohtumenetluse keel: leedu
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Lietuvos Aukščiausiasis Teismas
Põhikohtuasja pooled
Agnieška Anisimovienė jt
menetluses osalesid: bankas „Snoras“ AB, likvideerimisel, „Indėlių ir investicijų draudimas“ VĮ, bankas „Finasta“ AB (C-688/15)
„Indėlių ir investicijų draudimas“ VĮ
menetluses osalesid: Alvydas Raišelis, bankas „Snoras“ AB, likvideerimisel (C-109/16)
Resolutsioon
1. Esiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiivi 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta ja teiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiviga 2009/14/EÜ) tuleb tõlgendada nii, et nõuded seoses rahaliste vahenditega, mis on krediidiasutuse emiteeritavate uute väärtpaberite märkimise käigus debiteeritud selles krediidiasutuses asuvalt üksikisiku kontolt selle krediidiasutuse nimel avatud kontole, ning asjaoludel, kus väärtpaberite emissioon jäi lõpuks selle krediidiasutuse maksejõuetuse tõttu toimumata, kuuluvad nii direktiivis 97/9 ette nähtud investeeringute tagamise skeemide kui ka direktiivis 94/19 ette nähtud hoiuste tagamise skeemide kohaldamisalasse.
2. Direktiivi 97/9 artikli 2 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et olukorras, kus nõuded kuuluvad nii direktiivis 94/19 ette nähtud hoiuste tagamise skeemide kui ka direktiivis 97/9 ette nähtud investeeringute tagamise skeemide kohaldamisalasse ning kus liikmesriigi seadusandja ei ole kehtestanud nendele nõuetele süsteemi, mis kuuluks ühe või teise direktiivi reguleerimisalasse, ei või asja läbi vaatav kohus selle sätte alusel ise otsustada, millist süsteemi nende nõuete omanikud võivad kasutada. Seevastu peavad viimased sellises olukorras hüvitise saamiseks valima ühe neist kahest süsteemist, mis on liikmesriigi õiguses ette nähtud kummagi direktiivi rakendamiseks.
3. Esiteks direktiivi 94/19 (mida on muudetud direktiiviga 2009/14) artikli 1 punkti 1 ning teiseks direktiivi 97/9 artikli 1 punkti 4 ja artikli 2 lõike 2 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et üksikisik võib nimetatud sätetele liikmesriigi kohtus tugineda, kui ta nõuab hüvitist avalik-õiguslikult ettevõtjalt, kelle pädevusse liikmesriigis kuuluvad hoiuste ja investeeringute tagamise süsteemid.
____________
1 ELT C 106, 21.3.2016.ELT C 156, 2.5.2016.