Language of document :

19. oktoobril 2009 esitatud hagi - DEI versus komisjon

(Kohtuasi T-421/09)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Dimosia Epicheirisi Ilektrismou A. E. (Ateena, Kreeka) (esindaja: advokaat P. Anestis)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

tühistada otsus;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon võttis 5. märtsil 2008 vastu K(2008) 824 lõplik Kreeka Vabariigi poolt ettevõtjale Dimosia Epicheirisi Ilektrismoy S.A. (edaspidi "hageja") pruunsöe kaevandamiseks antud või säilitatud/pikendatud õiguste kohta, milles ta leidis, et Kreeka Vabariik oli rikkunud EÜ artikli 86 lõiget 1 koostoimes EÜ artikliga 82, kuna ta andis hagejale eelisõigusega juurdepääsu pruunsöe kaevandamiseks Kreekas ja pikendas seda õigust, tekitades nii ettevõtjate vahel ebavõrdsed võimalused juurdepääsul esmastele kütustele elektritootmise eesmärgil ja võimaldas hagejal säilitada või tugevdada valitsevat seisundit Kreeka elektrienergia hulgimüügiturul.

Hageja esitas selle otsuse peale tühistamishagi Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse, mis registreeriti numbri all T-169/08 ja on hetkel menetluses.

Käesolevas hagis palutakse EÜ artikli 230 lõike 4 alusel tühistada komisjoni 4. augusti 2009. aasta otsus K(2009) 6244 (edaspidi "vaidlustatud otsus"), "millega kehtestatakse konkreetsed meetmed, et leevendada nende rikkumiste konkurentsivastast mõju, mille komisjon tuvastas 5. märtsi 2008. aasta otsusega K(2008) 824 lõplik Kreeka Vabariigi poolt ettevõtjale Dimosia Epicheirisi Ilektrismoy S.A. pruunsöe kaevandamiseks antud või säilitatud/pikendatud õiguste kohta".

Esimeses tühistamisväites väidab hageja, et komisjon rikkus õigusnormi ja tegi ilmse vea asjaolude hindamisel, kuna ta esiteks määratles valesti asjaomased turud, jättes arvesse võtmata asjaolu, et elektri tootmisel konkureerivad pruunsöega muud kütused, mis võivad pruunsütt asendada, nagu maagaas, mis seetõttu kuuluvad ka samale turule, ja teiseks hindas ta valesti Kreeka elektritootmise pruunsöega varustamise turu geograafilist ulatust, mistõttu katab pruunsöega varustamise turg Balkanimaadest laiema ala.

Teises tühistamisväites leiab hageja, et vaidlustatud otsus sisaldab ilmset õigusnormi rikkumist seoses vajadusega määrata leevendusmeetmed. Esiteks seisneb komisjoni viga hageja hinnangul selles, et ta ei ole võtnud leevendavate meetmete kindlaksmääramisel arvesse õiguslikke ja faktilisi 2008. aasta märtsi otsust puudutavaid haldusmenetluses ja tühistamismenetluses esitatud argumente. Teiseks väidab hageja, et komisjon lükkas õigustamatult tagasi kaks uut hageja esitatud olulist asjaolu seoses elektri hulgimüügituru täiendava avamisega, väites et need ei kujuta endast sisuliselt uusi asjaolusid. Kolmandaks on vaidlustatud otsuse aluseks hageja arvates vale arvestus nende pruunsöe koguste osas, mis tuleb konkurentidele tarnida, et väidetavat rikkumist leevendada.

Kolmandas tühistamisväites kinnitab hageja, et vaidlustatud otsus ei vasta põhjendamise nõuetele, vaid ainult kordab lühidalt mõningaid hageja argumente haldusmenetlusest, kuid ei lükka neid ümber. Samuti ei võimalda otsuse põhjendused pruunsöe geograafilise turu ulatuse kohta adressaadil aru saada kostja lõplikku seisukohta selles küsimuses. Lõpuks ei ole otsuses hageja arvates põhjendatud, miks 40% käsitati vajaliku protsendimäärana kaevandatava pruunsöe maardlatest, millele hageja konkurentidel peaks olema õigus juurdepääsuks.

Neljandas tühistamisväites märgib hageja, et vaidlustatud otsusega on kahjustatud lepinguvabaduse põhimõtet ja proportsionaalsuse põhimõtet. Kuna vaidlustatud otsusega keelatakse nendel eraettevõtjatel, kes tulevikus saavad hangete kaudu kaevandamisõigused Dráma, Elassona, Vegora ja Vevi maakondade karjäärides, müüa kaevandatud pruunsütt hagejale, siis piirab see otsus automaatselt ja ebaproportsionaalselt hageja ja kolmandate isikute lepinguvabadust. Kui pidada silmas olulisis arenguid, mis kinnitavad Kreeka elektrituru järkjärgulist avanemist, siis on hageja kõrvalejätmine pruunsöele uute õiguste andmise hangetest ja tema kui ettevõtja tegevuse põhjendamatu piiramine niisugused meetmed, mis ei ole vajalikud ning on väidetava rikkumise suhtes ebaproportsionaalsed.

____________