AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS
(esimene koda)
26. aprill 2010
Kohtuasi F‑7/08 DEP
Peter Schönberger
versus
Euroopa Parlament
Menetlus – Kohtukulude kindlaksmääramine
Ese: Hüvitatavate kulude jaotamise taotlus kodukorra artikli 92 alusel.
Otsus: Määrata hagejale hüvitatavate kulude summaks 12 750 eurot.
Kokkuvõte
1. Menetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Mõiste – Poolte vältimatud kulud
(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 91 punkt b)
2. Menetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Arvesse võetavad asjaolud
(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 91 punkt b)
3. Menetlus – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Kohtukulude kindlaksmääramise menetluses tekkinud kulud
(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artiklid 86 ja 92)
1. Kulud kuuluvad hüvitamisele üksnes esiteks siis, kui need esiteks olid seotud Avaliku Teenistuse Kohtu menetlusega ja teiseks olid need sel eesmärgil vältimatud. Lisaks on hageja kohustatud esitama tõendid, mis kinnitaksid nende kulude olemasolu, mille hüvitamist ta taotleb.
(vt punkt 23)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 8. juuli 2004, liidetud kohtuasjad T‑7/98 DEP, T‑208/98 DEP ja T‑109/99 DEP: De Nicola vs. EIP (EKL AT 2004, lk I‑A‑219 ja II‑973, punkt 42).
Avaliku Teenistuse Kohus: 10. november 2009, kohtuasi F‑14/08 DEP: X vs. parlament, lk I‑A‑1‑425 ja II‑A‑1‑2303, punkt 21).
2. Liidu kohtul puudub õigus määrata kindlaks poolte poolt oma advokaatidele makstava tasu suurust, ent ta võib kindlaks määrata summa, mis tuleb kohtukulude tasumise eest vastutaval poolel hüvitada. Kohtukulude kindlaksmääramise taotluse üle otsustamisel ei pea liidu kohus arvestama siseriiklikke kehtivaid advokaadi tasumäärasid ega mis tahes selle kohta sõlmitud kokkulepet huvitatud poole ja tema esindajate või nõustajate vahel. Tasumäärasid reguleerivate liidu õigusnormide puudumisel tuleb kohtul vabalt hinnata juhtumi asjaolusid, arvestades kohtuvaidluse eesmärki ja olemust, selle olulisust liidu õiguse seisukohalt, samuti kohtuasja keerukust, esindajate või nõustajate tehtud töö mahtu kohtumenetluses ja poolte majanduslikku huvi menetluses.
Lisaks mis puudutab advokaatide sõidukulusid, siis põhimõtteliselt hüvitatakse ainult sellised sõidukulud, mis advokaadil on tekkinud oma büroost Luxembourg’i Avaliku Teenistuse Kohtu istungile jõudmisega seoses.
Siiski ei ole välistatud, et hetkel, mil Avaliku Teenistuse Kohus määrab kindlaks istungi tähtaja, on asjaomasel advokaadil juba tekkinud ametialaseid kohustusi teises linnas kui see, milles tema büroo asub. Advokaadi kutse annab aga õiguse teenuste vabaks liikumiseks liidus. Seetõttu võib eespool nimetatud ametialaste kohustustega seotud linnast Luxembourg’i istungile jõudmiseks tekkinud sõidukulusid samuti pidada vältimatuteks kuludeks. Sellisel juhul peab advokaat siiski põhjendama ametialaseid kohustusi muus linnas kui see, milles asub tema büroo, ning seda, kas tegelikult tekkisid sõidukulud Luxembourg’i jõudmiseks.
(vt punktid 24, 25, 36 ja 37)
Viited:
Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtumäärus X vs. parlament (punktid 22 ja 23).
3. Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikkel 92 kulude vaidlustamise kohta ei näe erinevalt selle kodukorra artiklist 86 ette, et kohtuotsuses või määruses, millega lõpetatakse asjas menetlus, lahendatakse kohtukulude jaotamine. Kui liidu kohus, otsustades kodukorra artikli 92 alusel esitatud hagi raames põhikohtuasja kulude vaidlustamise üle, teeks otsuse vaidlustatud kulude küsimuses ning kulude vaidlustamise hagi raames eraldi uute kulude kohta, võiks vajadusel hiljem kohtusse pöörduda uute kulude vaidlustamisega. Seega ei saa eraldi lahendada küsimust kulude ja tasude kohta, mis on tekkinud Avaliku Teenistuse Kohtus kohtukulude kindlaksmääramise raames. Siiski saab liidu kohus hüvitatavate kulude kindlaksmääramisel võtta arvesse kõiki kohtuasja asjaolusid kuni hetkeni, mil võetakse vastu kohtukulude jaotamise kohtumäärus.
(vt punktid 45–47)
Viited:
Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtumäärus X vs. parlament (punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).