Kohtuasi C-494/01

Euroopa Ühenduste Komisjon

versus

Iirimaa

Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Keskkond – Jäätmehooldus – Direktiiv 75/442/EMÜ, muudetud direktiiviga 91/156/EÜ – Artiklid 4, 5, 8, 9, 10, 12, 13 ja 14

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi — Vaidlusese — Kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemine — Direktiivi sätete üldine rikkumine — Kohtule täiendavate asjaolude esitamine kohustuste rikkumise üldise ja kestva iseloomu tõendamiseks — Lubatavus

(EÜ artikkel 226)

2.        Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi — Kohustuste rikkumise tõendamine — Komisjonil tõendamiskoormis — Kohustuse rikkumist tõendavate asjaolude esitamine — Tõendamiskohustuse üleminek asjaomasele liikmesriigile

(EÜ artikkel 226)

3.        Liikmesriigid — Kohustused — Komisjonile pandud järelevalveülesanne — Liikmesriikide kohustus — Direktiivide rakendamise uurimisele kaasaaitamine — Kontrolli- ja teavitamiskohustus

(EÜ artiklid 10, 211 ja 226; nõukogu direktiiv 75/442, muudetud direktiiviga 91/156)

4.        Keskkond — Jäätmete kõrvaldamine — Direktiiv 75/442 — Rakendamine liikmesriikides — Tulemuse saavutamise kohustus — Ettevõtjate kohustus omada eelnevat luba jäätmete mis tahes kõrvaldamis- või taaskasutamistoiminguks — Liikmesriikide kontrollikohustus

(EÜ artikli 249 kolmas lõik; nõukogu direktiiv 75/442, muudetud direktiiviga 91/156, artiklid 9 ja 10)

5.        Keskkond — Jäätmete kõrvaldamine — Direktiiv 75/442 — Artikkel 12 — Jäätmete kogumise ja vedamise allutamine kas eelneva loa korrale või registreerimismenetlusele — Loakorra valimine liikmesriigi poolt — Tagajärg — Direktiivi õige rakendamise seisukohalt registreerimise asjassepuutumatus

(Nõukogu direktiiv 75/442, muudetud direktiiviga 91/156, artikkel 12)

6.        Keskkond — Jäätmete kõrvaldamine — Direktiiv 75/442 — Artikkel 5 — Kohustus luua ühtne ja sobiv jäätmekõrvaldamisrajatiste võrgustik — Kohustus on täitmata, kui suurel arvul rajatistel puudub luba ja kõrvaldamisvõimsus ei ole piisav

(Nõukogu direktiiv 75/442, muudetud direktiiviga 91/156, artikkel 5)

7.        Keskkond — Jäätmete kõrvaldamine — Direktiiv 75/442 — Artikli 4 esimesest lõigust tulenev liikmesriigi kohustus — Kohustust rikutakse, kui artiklite 9 ja 10 rikkumine on kestev

(Nõukogu direktiiv 75/442, muudetud direktiiviga 91/156, artikli 4 esimene lõik ja artiklid 9 ja 10)

8.        Keskkond — Jäätmete kõrvaldamine — Direktiiv 75/442 — Artikkel 8 — Liikmesriikide kohustused seoses jäätmevaldajatega — Kohustused, mis kehtivad samuti ebaseadusliku prügila käitaja või omaniku suhtes ja mida ei saa täita üksnes karistusmeetmete abil

(Nõukogu direktiiv 75/442, muudetud direktiiviga 91/156, artikkel 8)

9.        Keskkond — Jäätmete kõrvaldamine — Direktiiv 75/442 — Artiklid 13 ja 14 — Kohustus perioodiliselt kontrollida jäätmete kõrvaldamise ja taaskasutamisega tegelevaid ettevõtteid — Kontrolli eesmärk — Loas kehtestatud tingimuste täitmine — Kontroll ei vasta direktiivi nõuetele kui ettevõttel puudub nõuetekohane luba

(Nõukogu direktiiv 75/442, muudetud direktiiviga 91/156, artiklid 13 ja 14)

1.        EÜ artikli 226 alusel esitatud hagi ese määratletakse samas sättes ette nähtud kohtueelse menetluse tulemusel. Seega ei saa komisjon taotleda, et tuvastataks kohustuste konkreetne rikkumine teatud faktilise juhtumi osas, millele ei ole viidatud kohtueelses menetluses.

Siiski, kui hagi eesmärk on osutada direktiivi sätete üldisele rikkumisele, tulenevalt eelkõige liikmesriigi ametiasutuste süstemaatilisest ja juurdunud sallivast suhtumisest kõnealuse direktiiviga vastuolus olevatesse olukordadesse, ei saa põhimõtteliselt välistada komisjoni poolt täiendavate tõendite esitamist, millega Euroopa Kohtu menetluse käigus soovitakse näidata, et väidetav rikkumine on üldine ja juurdunud.

Kuna komisjon võib hagis esitatud esialgseid väiteid täpsustada tingimusel, et sellega ei muudeta hagi eset, ei muuda põhjendatud arvamuses esitatud väidete, mis tuginevad direktiivi sätete üldist laadi rikkumisele, selgitamise eesmärgil esitatavad uued tõendeid hagi eset. Komisjon võib selleks, et selgitada osundatud liikmesriigi kohustuste üldist laadi rikkumist, hagi toetuseks põhjendatult viidata asjaoludele, millest komisjon sai teada pärast põhjendatud arvamuse esitamist.

(vt punktid 35–39)

2.        EÜ artiklil 226 põhineva liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse kohaselt on komisjonil kohustus tõendada, et väidetav rikkumine on aset leidnud. Just komisjon peab Euroopa Kohtule esitama vajalikud tõendid, et Euroopa Kohus saaks kontrollida, kas liikmesriigi kohustusi on rikutud, ilma et komisjon võiks tugineda mis tahes oletusele. Kui aga komisjon on esitanud piisavalt tõendeid asjaolude kohta, mis esinevad kostja liikmesriigi territooriumil ja selle kohta, et liikmesriigi ametiasutustel on välja kujunenud korduva ja kestva iseloomuga toimimistava, mis on vastuolus direktiivi sätetega, peab liikmesriik sisuliselt ja üksikasjalikult vaidlustama selliselt esitatud asjaolud ja nende tagajärjed.

(vt punktid 41, 44 ja 47)

3.        Liikmesriigid on EÜ artikli 10 alusel kohustatud kaasa aitama komisjoni ülesannete täitmisele, mis EÜ artikli 211 kohaselt hõlmab eelkõige kohustust tagada, et asutamislepingu sätteid ja institutsioonide poolt selle alusel võetud meetmeid rakendatakse. Kui tegemist on selle kontrollimisega, kas on õigesti kohaldatud siseriiklikke sätteid, mille eesmärk on tagada sellise direktiivi tõhus rakendamine, mis hõlmab valdkondi, milles komisjonil endal puudub uurimispädevus, nt nagu direktiiv 75/442 jäätmete kohta, muudetud direktiiviga 91/156, on komisjon suuresti sõltuv teabest, mille võimalikud kaebuste esitajad ja asjaomane liikmesriik talle esitavad. Sellises olukorras on just siseriiklike ametiasutuste ülesandeks lojaalse koostöö vaimus teha vajalik kohapealne kontroll, järgides iga liikmesriigi kohustust aidata kaasa komisjoni üldise ülesande täitmisele ja esitada komisjonile kogu selleks nõutud teave.

(vt punktid 42–43, 45, 197–198)

4.        Direktiivi 75/442 jäätmete kohta, muudetud direktiiviga 91/156, artiklid 9 ja 10 kohustavad liikmesriike saavutama tulemust, mis on sõnastatud selgelt ja üheselt mõistetavalt ja mille kohaselt rajatisel või ettevõttel, mis teeb liikmesriigi territooriumil jäätmete kõrvaldamis- või käitlemistoiminguid, peab olema selleks luba. Sellest johtub, et liikmesriik on neist sätetest tulenevad kohustused täitnud ainult siis, kui ta lisaks sätete õigele siseriiklikku õigusesse ülevõtmisele kontrollib, kas asjaomastel ettevõtjatel on tegelikult enne kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingut tegema asumist vastavalt artiklile 9 välja antud luba, mida ei asenda üksnes loataotluse esitamine. Liikmesriigil on seega kohustus tagada kehtestatud loakorra tõhus rakendamine ja täitmine, eelkõige sellel eesmärgil kohast kontrolli läbi viies ja tagades, et ilma loata toimingute tegemine lõpetatakse ja selle eest mõistetakse mõjusad karistused.

(vt punktid 116–118)

5.        Direktiivi 75/442 jäätmete kohta, muudetud direktiiviga 91/156, artikkel 12 näeb eelkõige ette, et pädevad asutused registreerivad rajatised ja ettevõtted, kes ei pea luba taotlema, kuid kelle majandustegevus on jäätmete kogumine või vedamine. Kõnealune säte kehtestab liikmesriigile kohustuse valida loakorra või registreerimismenetluse vahel.

Kui liikmesriik on valinud loakorra, ei saa ta lugeda kohustust täidetuks, väites, et loataotlus on võrdsustatav registreerimisega, samas kui temast olenevate viivituste tõttu puudus ettevõtjatel asjaomasel kuupäeval luba.

(vt punktid 142, 144–145)

6.        Vastavalt direktiivi 75/442 jäätmete kohta, muudetud direktiiviga 91/156, artiklile 5 on direktiivi üks eesmärke, arvesse võttes parimat võimalikku tehnoloogiat, mis ei põhjusta liigseid kulutusi, sellise ühtse ja sobiva jäätmekõrvaldamisrajatiste võrgustiku rajamine, mis võimaldab kõrvaldada jäätmed lähimas sobivas rajatises. Liikmesriik, mis sallib suure arvu jäätmekõrvaldamisrajatiste ilma loata toimimist ja mille territooriumil on kõrvaldamisrajatiste võrk tervikuna vaadelduna küllastumas ega ole piisav kõigi sellel territooriumil toodetud jäätmete vastuvõtmiseks, rikub artiklis 5 ette nähtud kohustusi.

(vt punktid 149–158)

7.        Kuigi põhimõtteliselt ei ole vahetult selle põhjal, et teatud olukord ei ole direktiivi 75/442 jäätmete kohta, muudetud direktiiviga 91/156, artikli 4 esimeses lõigus seatud eesmärkidega vastavuses, võimalik järeldada, et asjaomane liikmesriik on tingimata selles sättes ette nähtud kohustusi rikkunud, nimelt jätnud võtmata vajalikud meetmed, et tagada jäätmete taaskasutus ja kõrvaldamine viisil, mis ei sea ohtu inimeste tervist ega ohusta keskkonda, on siiski vaieldamatu, et sellise olukorra kestmine, eriti kui see toob kaasa keskkonna seisundi märgatava halvenemise pikema ajavahemiku jooksul, ilma et pädevad ametiasutused sekkuksid, võib osutada sellele, et see liikmesriik on ületanud talle kõnealuse sättega antud kaalutlusruumi piiri.

Kui liikmesriik on üldiselt ja kestvalt rikkunud kohustust tagada direktiivi artiklite 9 ja 10, mille sätted käsitlevad jäätmete kõrvaldamisele ja taaskasutamisele suunatud toimingute loakorda, õige rakendamine, piisab sellest asjaolust tõdemaks, et liikmesriik on samuti üldiselt ja kestvalt rikkunud direktiivi artikli 4 nõudeid, milline säte on tihedalt seotud direktiivi artiklitega 9 ja 10.

(vt punktid 169–171)

8.        Direktiivi 75/442 jäätmete kohta, muudetud direktiiviga 91/156, artikkel 8, mis tagab eelkõige ennetuspõhimõtte rakendamise, näeb ette, et liikmesriigid peavad tagama selle, et jäätmevaldaja annab jäätmed käitlemiseks era- või avalikule jäätmekogumisettevõttele või ettevõttele, mis teeb jäätmete kõrvaldamis- või taaskasutamistoiminguid, või taaskasutab või kõrvaldab jäätmed ise kooskõlas direktiivi sätetega.

Samuti on liikmesriikidel kohustus võtta selliseid meetmed ebaseadusliku prügila käitaja või omaniku suhtes, keda tuleb lugeda jäätmevaldajaks selle sätte tähenduses. Seda kohustust ei ole täidetud, kui liikmesriik piirdub ainult ebaseadusliku prügila arestimise ja seal igasuguse tegevuse lõpetamise korralduse andmisega ja prügila käitaja kriminaalvastutusele võtmisega.

(vt punktid 179, 181–182)

9.        Direktiivi 75/442 jäätmete kohta, muudetud direktiiviga 91/156, artikli 13 kohaselt tuleb selles artiklis nõutavat korrapärast kontrolli teha eelkõige rajatiste ja ettevõtete üle, mis teostavad direktiivi artiklites 9 ja 10 nimetatud toiminguid ning mis peavad kahe viimati mainitud sätte alusel saama eelneva individuaalse loa, mis sisaldab teatud hulka nõudeid ja tingimusi.

Kui selliseid lube ei ole antud ja seega puuduvad ka neis lubades sisalduvad nõuded ja tingimused konkreetse rajatise või ettevõtte jaoks, ei saa nende kontrollimine eeldatavalt vastata direktiivi artikli 13 nõuetele. Seega on asjaomases sättes ette nähtud kontrolli esmatähtis eesmärk ilmselgelt tagada direktiivi artiklite 9 ja 10 alusel antud lubade nõuetest ja tingimustest kinnipidamine. Sama kehtib ka viimati nimetatud sätetes mainitud rajatiste või ettevõtete osas peetava arvestuse kohta, mis direktiivi artikli 14 määratluse kohaselt peab eelkõige näitama jäätmete kogust ja olemust või ka jäätmete käitlusviisi.

(vt punktid 190–192)