Kohtuasi C‑484/15

Ibrica Zulfikarpašić

versus

Slaven Gajer

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Općinski sud u Novom Zagrebu – Stalna služba u Samoboru)

Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Määrus nr 805/2004 – Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta – Euroopa täitekorraldusena kinnitamise nõuded – Mõiste „kohus“ – Notari antud täitemäärus, mis tugineb „autentsele dokumendile“ – Ametlik juriidiline dokument

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (teine koda) 9. märtsi 2017. aasta otsus

1.        Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Euroopa täitekorralduse loomine vaidlustamata nõuete kohta – Määrus nr 805/2004 – Mõiste „kohus“ – Notarid, kes tegutsevad sundtäitmise menetluses autentsele dokumendile tuginedes – Menetlus, mis ei ole võistlev – Väljaarvamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 805/2004, artikli 3 lõike 1 punktid b ja c ning artiklid 5 ja 12)

2.        Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Euroopa täitekorralduse loomine vaidlustamata nõuete kohta – Määrus nr 805/2004 – Otsuse kinnitamine Euroopa täitekorraldusena – Vaidlustamata nõuet puudutama pidav otsus – Notari antud täitemäärus, mis tugineb autentsele dokumendile ja millele ei ole esitatud vastuväidet – Väljaarvamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 805/2004, põhjendus 5 ja artikli 3 lõige 1)

1.      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta, tuleb tõlgendada nii, et Horvaatias ei saa notareid, kes tegutsevad siseriikliku õigusega antud volituse alusel sundtäitmise menetluses „autentsele dokumendile“ tuginedes, lugeda selle määruse tähenduses „kohtuteks“.

Liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõte on nimelt liidu õiguses väga oluline, kuna see võimaldab luua ja säilitada sisepiirideta ala, põhinedes suurel usaldusel, mis peab liikmesriikide vahel olema (kohtuotsus, 5.4.2016, Aranyosi ja Căldăraru, C–404/15 ja C–659/15 PPU, EU:C:2016:198, punkt 78).

See põhimõte leiab määruse nr 805/2004 artikli 5 alusel väljenduse teistes liikmesriikides nende kohtuotsuste tunnustamises ja täitmisele pööramises, mis on päritoluliikmesriigis kinnitatud Euroopa täitekorraldusena.

Õiguspärase ootuse põhimõtte säilitamine kohtuotsuste vaba ringluse kontekstis, nagu seda on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktides 38 ja 39, nõuab nende aspektide ranget hindamist, mis mõistet „kohus“ määratlevad, et võimaldada siseriiklikel asutustel tuvastada teiste liikmesriikide kohtute tehtud kohtuotsused. Nimelt eeldab vastastikuse usalduse põhimõte liidu liikmesriikide õigusemõistmise vastu, mis on nimetatud määruse kohaldamise alus, eelkõige seda, et otsused, mille täitmist taotletakse teises liikmesriigis kui päritoluliikmesriigis, on tehtud kohtumenetluses, mis pakub sõltumatuse ja erapooletuse tagatisi ja milles järgitakse võistlevuse põhimõtet.

Käesoleval juhul tuleb meenutada, et vastavalt täitemenetluse seadusele on Horvaatias notaritel pädevus anda autentse dokumendi alusel täitemäärus täitemenetluse algatamiseks. Kui vastav täitemäärus on võlgnikule teatavaks tehtud, on tal õigus esitada vastuväide. Notar, kellele ette nähtud tähtaja jooksul esitatakse vastuvõetav ja põhjendatud vastuväide tema täitemäärusele, edastab toimiku läbivaatamiseks pädevale kohtule, kes teeb kõnealuse vastuväite kohta otsuse.

Nendest sätetest tuleneb, et notari poolt „autentse dokumendi“ alusel antud täitemäärus tehakse võlgnikule teatavaks alles pärast selle andmist, ilma, et notarile esitatud nõudest oleks võlgnikku eelnevalt teavitatud.

Kuigi on tõsi, et võlgnikul on õigus esitada vastuväide notari poolt välja antud täitemäärusele ja näib, et notar teostab „autentse dokumendi“ alusel algatatud sundtäitmise menetluses talle antud volitusi kohtu järelevalve all, kellele notar on kohustatud edastama võimalikud vastuväited, ei ole Horvaatias notari poolt täitemenetluse raames sellisel alusel täitemääruse väljaandmisel siiski tegemist võistleva menetlusega.

Määruse nr 805/2004 artikkel 12 sätestab aga, et vaidlustamata nõuet artikli 3 lõike 1 punktis b või c määratletud tähenduses langetatud kohtuotsuse suhtes võib kinnitada Euroopa täitekorraldusena vaid juhul, kui päritoluliikmesriigi kohtumenetlused täidavad III peatükis sätestatud miinimumstandardeid.

(vt punktid 41–47, 50 ja resolutsiooni punkt 1)

2.      Määrust nr 805/2004 tuleb tõlgendada nii, et Horvaatias notari antud täitemäärust, mis tugineb „autentsele dokumendile“ ja mida ei ole vaidlustatud, ei saa kinnitada Euroopa täitekorraldusena, kuna täitemäärus ei puuduta vaidlustamata nõuet määruse nr 805/2004 artikli 3 lõike 1 tähenduses.

Tuleb tõdeda, et kuigi Horvaatia õiguskorras on notaritel pädevus koostada ametlikke juriidilisi dokumente, ei ole „autentsele dokumendile“ tuginedes antud täitemäärusega tuvastatud nõue vaidlustamata. Nimelt näeb vastavalt määruse nr 805/2004 põhjendusele 5 määruse artikli 3 lõike 1 punkt d ette, et ametlikku juriidilist dokumenti saab Euroopa täitekorraldusena kinnitada üksnes siis, kui võlgnik on selles dokumendis nõude suhtes selgesõnaliselt väljendanud nõusolekut.

Pealegi see, et võlgnik ei ole vastuväidet esitanud, ei saa olla samastatav nõude suhtes selgesõnaliselt nõusoleku väljendamisega määruse nr 805/2004 artikli 3 lõike 1 punkti d tähenduses, kuna nõusolek peab sisalduma ametlikus juriidilises dokumendis, mida kinnitatakse.

(vt punktid 55, 56, 58, 59 ja resolutsiooni punkt 2)