Kohtuasi T‑534/10

Organismos Kypriakis Galaktokomikis Viomichanias

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi HELLIM taotlus – Varasem ühenduse kollektiivsõnamärk HALLOUMI – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b – Õigus olla ära kuulatud – Määruse nr 207/2009 artikli 63 lõige 2

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Sõnamärgid HELLIM ja HALLOUMI

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

2.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Faktide kontrollimine omal algatusel – Vastulausemenetlus – Esitatud väidete ja taotlustega piirduv kontrollimine

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 76 lõige 1)

3.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Üldkohtu pädevus – Ühtlustamisameti apellatsioonikodade otsuste õiguspärasuse kontrollimine – Üldkohtu poolt ühtlustamisameti osakondade menetluses esitamata õigus- ja faktiväidete arvessevõtmine – Välistamine

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 65)

4.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kollektiivkaubamärgid – Kaupade või teenuste geograafilist päritolu tähistada võivad märgid või tähised – Erand – Kitsas tõlgendamine – Eeldus, et kaubamärk on eristusvõimeline – Puudumine

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 66 lõige 2)

1.      Liidu avalikkus ei aja segi sõnalist tähist HELLIM, mille registreerimist ühenduse kaubamärgina on taotletud Nizza kokkuleppe klassi 29 kuuluvatele kaupadele „piim ja piimatooted”, ja varem kollektiivse kaubamärgina samasse klassi kuuluva „juustu” jaoks registreeritud sõnamärki HALLOUMI.

Vastandatud tähiste visuaalse ja foneetilise sarnasuse puudumist silmas pidades ei aja asjaomane avalikkus vastavate kaupade identsusest või sarnasusest olenemata neid kaupu segi, kui vastandatud tähiste kontseptuaalne sarnasus ei ole juhul, kui varasem kaubamärk on kirjeldav, segiajamise tõenäosuse tuvastamiseks piisav.

(vt punktid 22, 54)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 28)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 28 ja 29)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 49–52)