Kohtuasjad T‑219/09 ja T‑326/09

Gabriele Albertini jt ja

Brendan Donnelly

versus

Euroopa Parlament

Tühistamishagi – Euroopa Parlamendi liikmete täiendav pensioniskeem – Täiendava pensioniskeemi muutmine – Üldkohaldatav õigusakt – Isikliku puutumuse puudumine – Vastuvõetamatus

Kohtumääruse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Võimalus tugineda enne Lissaboni lepingu jõustumist esitatud hagis ELTL artikli 263 neljandale lõigule – Puudumine

(EÜ artikli 230 neljas ja viies lõik; ELTL artikli 263 neljas lõik)

2.      Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Euroopa Parlamendi otsus, millega muudetakse parlamendiliikmete täiendavat pensioniskeemi reguleerivaid eeskirju – Parlamendiliikme esitatud hagi – Isikliku puutumise puudumine – Vastuvõetamatus

(EÜ artikli 230 neljas lõik)

3.      Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Isikliku puutumuse nõude contra legem tõlgendus – Vastuvõetamatus

(EÜ artikli 230 neljas lõik)

1.      Hagi vastuvõetavuse küsimus lahendatakse hagi esitamise päeval kehtinud normide alusel ning hagi vastuvõetavuse tingimusi hinnatakse hagi esitamise ajal, st hagiavalduse esitamise ajal. Järelikult tuleb enne ELTL‑i jõustumise kuupäeva, s.o enne 1. detsembrit 2009 esitatud hagi vastuvõetavust hinnata EÜ artikli 230 alusel, mitte ELTL artikli 263 alusel.

(vt punkt 39)

2.      Üldkohaldatav akt puudutab füüsilist või juriidilist isikut isiklikult üksnes siis, kui see akt mõjutab sellist isikut mingi talle omase tunnuse või teda iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis teda kõigist teistest isikutest eristab.

Asjaolu, et Euroopa Parlamendi juhatuse 1. aprilli 2009. aasta otsus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VIII lisas esitatud täiendavat (vabatahtlikku) pensioniskeemi reguleerivaid eeskirju, riivab õigusi, mida huvitatud isikud võivad täiendava pensionifondiga liitumise alusel tulevikus kasutada, ei saa neid EÜ artikli 230 neljanda lõigu mõttes individualiseerida kõigist teistest isikutest, kuna nad on objektiivselt määratletud olukorras, mis sarnaneb kõigi teiste nimetatud pensionifondiga liitunud parlamendiliikmete olukorraga.

On tõsi, et isikuid võib individualiseerida asjaolu, et ühenduse institutsioon on erisätete põhjal kohustatud arvestama teatud isikute olukorrale avalduvaid tagajärgi, mis tulenevad aktist, mille ta kavatseb vastu võtta. Samas ei pannud vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise ajal ükski ühenduse õigusnorm juhatusele kohustust arvestada huvitatud isikute erilise olukorraga.

(vt punktid 45 ja 46, 48 ja 49)

3.      Asutamislepinguga kehtestatud seaduslikkuse kontrolli süsteemi alusel saab füüsiline või juriidiline isik esitada määruse peale hagi vaid siis, kui see puudutab teda mitte ainult otseselt, vaid ka isiklikult. Kuigi seda viimast tingimust tuleb tõepoolest tõlgendada tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttest lähtudes, võttes arvesse erinevaid asjaolusid, mis võivad hagejat individualiseerida, ei saaks sellise tõlgenduse lõpptulemusena kõrvale heita asjassepuutuvat tingimust, mis on asutamislepingus sõnaselgelt ette nähtud, ilma et ületataks asutamislepinguga ühenduste kohtule omistatud pädevuse piire.

Samamoodi ei saa korrakohase õigusmõistmise ja menetlusökonoomia põhimõtete kohaldamine õigustada niisuguse hagi vastuvõetavaks tunnistamist, mis ei vasta muu hulgas EÜ artikli 230 neljandas lõigus ette nähtud vastuvõetavuse tingimustele, sest vastasel juhul ületataks asutamislepinguga liidu kohtutele antud volitusi. Kumbki neist põhimõtetest ei saa olla aluseks sellele, et asutamislepinguga ette nähtud asjaomaste kohtute volituste jaotuse suhtes erandit kohaldada.

(vt punktid 52 ja 54)