Kohtuasi T‑236/12

Airbus SAS

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Ühenduse sõnamärgi NEO taotlus – Absoluutsed keeldumispõhjused – Eristusvõime puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b – Kirjeldavus – Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c – Apellatsioonikoja läbiviidava kontrolli ulatus – Sisuline läbivaatamine, mille eeldus on kaebuse vastuvõetavus – Määruse nr 207/2009 artikkel 59 ja artikli 64 lõige 1 – Põhjendamiskohustus – Määruse nr 207/2009 artikkel 75 – Faktide kontrollimine omal algatusel – Määruse nr 207/2009 artikkel 76

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kolmas koda), 3. juuli 2013

1.      Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Apellatsioonikodadele esitatud kaebused – Apellatsioonikodade pädevus – Uuesti täies ulatuses sisuliselt läbivaatamine – Tingimus – Hagi vastuvõetavus

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 59 esimene lause ja artikli 64 lõige 1)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, mis koosneb eranditult märkidest või tähistest, mis võivad tähistada kauba omadusi – Mõiste

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt c)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, mis koosneb eranditult märkidest või tähistest, mis võivad tähistada kauba omadusi – Eesmärk – Vaba kasutatavuse nõue – Kontrollimise ulatus

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt c)

4.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, mis koosneb eranditult märkidest või tähistest, mis võivad tähistada kauba omadusi

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punktid b ja c)

5.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktides b ja c nimetatud põhjuste kohaldamisalade kattumine

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punktid b ja c)

6.      Ühenduse kaubamärk – Ühtlustamisameti otsused – Võrdse kohtlemise põhimõte – Hea halduse põhimõte – Ühtlustamisameti varasem otsustuspraktika – Seaduslikkuse põhimõte – Vajadus viia igal konkreetsel juhul läbi range ja täielik kontroll

7.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Kaubamärgi varasem registreerimine teatud liikmesriikides – Mõju

8.      Ühenduse kaubamärk – Muutmine siseriikliku kaubamärgi taotluseks – Kaebus siseriikliku menetluse algatamiseks – Kohustus tähise eristusvõimet üksikasjalikult analüüsida kõikide liikmesriikide osas – Puudumine

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 75 ja artikli 112 lõike 2 punkt b)

9.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Faktide kontrollimine omal algatusel – Uue kaubamärgi registreerimine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tõendamiskoormis

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõige 1 ja artikli 76 lõige 1)

1.      Vastavalt määruse nr 207/2009 (ühenduse kaubamärgi kohta) artikli 64 lõikele 1 teeb apellatsioonikoda pärast kaebuse põhjendatuse kontrollimist kaebuse kohta otsuse ja võib seejuures tegutseda vaidlustatud otsuse teinud talituse pädevuse piires. Sellest sättest ilmneb, et kaebuse alusel, mis on esitatud otsuse peale, millega kontrollija keeldus kaubamärki registreerimast, võib apellatsioonikoda registreerimistaotluse täies ulatuses uuesti sisuliselt läbi vaadata nii õigusnormide kui faktide osas. See pädevus eeldab siiski, et apellatsioonikojale esitatud kaebus on vastuvõetav.

Sellega seoses on aga määruse nr 207/2009 artikli 59 esimeses lauses täpsustatud, et „[k]aebuse võib esitada menetluspool, kelle kahjuks otsus tehti”. Sellest sättest tuleneb, et Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) menetluse pooled võivad madalama astme talituse otsuse peale esitada apellatsioonikojale kaebuse üksnes juhul, kui see otsus on tehtud nende kahjuks. Kui aga madalama astme talituse otsusega on vastupidi poole nõuded rahuldatud, ei või kõnealune isik apellatsioonikojale kaebust esitada.

Määruse nr 207/2009 artikli 59 esimesest lausest ilmneb, et juhul kui kontrollija on ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse tagasi lükanud üksnes taotluses nimetatud kaupade osas, andes samas loa registreerida kaubamärk taotluses nimetatud teenuste jaoks, saab kaubamärgi taotleja apellatsioonikojale esitatud kaebus õiguspäraselt puudutada üksnes kontrollija keeldumist lubada kaubamärk registreerida taotluses nimetatud kaupade jaoks. Kontrollija luba registreerida taotletav kaubamärk teenuste jaoks ei saa seevastu õiguspäraselt olla taotleja apellatsioonikojale esitatud kaebuse esemeks.

(vt punktid 21–24)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 32)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 33)

4.      Kaasaegset kreeka keelt valdava asjaomase avalikkuse jaoks on ühenduse kaubamärgi taotlusega hõlmatud kaupu määruse nr 207/2009 (ühenduse kaubamärgi kohta) artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses kirjeldav sõnamärk NEO, mille registreerimist taotletakse Nizza kokkuleppe klassidesse 7 ja 12 kuuluvate kaupade jaoks.

Mis puudutab tähise NEO kasutamist kaasaegses kreeka keeles registreerimistaotlusega hõlmatud kaupade jaoks, siis tuleb asuda seisukohale, et asjaomane tarbija järeldab sõnast „neo” endast, et see viitab millelegi uuele, kaasaegsele või viimaste tehnoloogiliste arengutega kaasaskäivale, ilma et ta peaks tegema erilisi vaimseid pingutusi, ning et kõnealuses keeles on see tähis lihtsalt kiitev ja selle eesmärk on rõhutada registreerimistaotlusega hõlmatud kaupade positiivseid omadusi.

Sellega seoses ei ole oluline, et asjaomane avalikkus pöörab neile kaupadele kõrgendatud tähelepanu. Selles suhtes ei ole asjakohane ka see, et tähis, mille registreerimist taotletakse, kirjutatakse suurtähtedega ja seda tuleb kasutada reklaamsõnana. Nimelt on sõnamärk üksnes tähtedest, sõnadest või sõnaühenditest koosnev kaubamärk, mis on kirjutatud trükitähtedega tavakirjastiilis ning ilma erilise graafilise kujunduseta. Sõnamärgi registreerimisest tulenev kaitse hõlmab registreerimistaotluses märgitud sõna, mitte selle erilisi graafilisi või stiilielemente, mis sellel kaubamärgil võivad tulevikus olla.

Ainuüksi tähise NEO kirjeldavuse tuvastamisest piisab selleks, et asuda seisukohale, et tähisel puudub registreerimistaotlusega hõlmatud kaupade osas kaasaegses kreeka keeles asjaomase avalikkuse jaoks ka eristusvõime määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses.

(vt punktid 37–40 ja 44)

5.      Määruse nr 207/2009 (ühenduse kaubamärgi kohta) artikli 7 lõike 1 punkti c ja selle määruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohaldamisalad kattuvad teatud määral, kuivõrd määruse artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud kirjeldavatel tähistel puudub ka eristusvõime sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses. Viimane säte erineb esimesest selle poolest, et see hõlmab kõiki asjaolusid, mille korral tähis ei erista ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.

(vt punkt 42)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 50)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 53)

8.      Määruse nr 207/2009 (ühenduse kaubamärgi kohta) artikli 112 lõike 2 punkt b kohustab Siseturu Ühtlustamise Ametit (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) üksnes järgima ühtlustamisameti sellise otsuse sisu, mille kohaselt liikmesriigis kehtivad ühenduse kaubamärgi taotluse või ühenduse kaubamärgi suhtes registreerimisest keeldumise põhjused või tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjused.

Seevastu ei saa see säte kõrvale kalduda määruse nr 207/2009 artikli 7 lõikest 2, milles on ette nähtud, et selle artikli lõikes 1 sätestatud absoluutseid keeldumispõhjuseid kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused esinevad ainult liidu teatavas osas. Määruse nr 207/2009 artikli 112 lõike 2 punkti b tõlgendus, mille kohaselt apellatsioonikoda, kes lahendab kaebust otsuse peale, millega kontrollija lükkas registreerimistaotluse tagasi seetõttu, et taotletav kaubamärk on määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike l punktide b ja c tähenduses kirjeldav ja eristusvõimeta, on kohustatud tähise eristusvõimet üksikasjalikult analüüsima kõikide liikmesriikide osas, isegi kui on ilmne, et teatud liikmesriigi keeles tajub asjaomane avalikkus seda registreerimistaotluses nimetatud kaupu või teenuseid kirjeldavana, moonutaks määruse nr 207/2009 artikli 7 lõikes 2 ette nähtud normi sisu.

Järelikult ei võimalda miski eeldada, et määruse nr 207/2009 artikli 112 lõike 2 punktis b koostoimes selle määruse artikliga 75 soovitaks ka panna apellatsioonikojale kohustust juhul, kui ta lahendab kaebust otsuse peale, millega kontrollija lükkas registreerimistaotluse tagasi seetõttu, et taotletav kaubamärk on liidu ühes osas määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike l punktide b ja c ning lõike 2 tähenduses kirjeldav ja eristusvõimeta, analüüsida üksikasjalikult tähise eristusvõimet taotluses nimetatud teenuste või kaupade seisukohast kõikide liikmesriikide osas.

(vt punktid 56–58)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 62)