Kohtuasi T‑758/22
Puma SE
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 8. mai 2024. aasta otsus
Ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse registreeritud disainilahendus, mis kujutab jalatsit – Varasemad ühenduse disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristatavus – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkt b ja artikli 6 lõige 1
1. Ühenduse disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristatavuse puudumine – Disainilahendus, millest ei jää asjatundlikule kasutajale varasemast disainilahendusest jäävast üldmuljest erinevat üldmuljet – Asjaomaste disainilahenduste kõigi koostisosade igakülgne hindamine – Ulatus – Arvestamine üksnes vaidlusaluse disainilahendusega tegelikult kaitstud osadega
(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 6 lõige 1 ja artikli 25 lõike 1 punkt b)
(vt punktid 25–28 ja 34)
2. Ühenduse disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristatavuse puudumine – Avalikkusele kättesaadavaks tegemine, mis toob kaasa disainilahenduse kõigi osade avalikustamise – Kaitse tingimused
(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 7 lõige 1 ja artikli 25 lõike 1 punkt b)
(vt punkt 46)
Kokkuvõte
Üldkohus, kellele esitati hagi, mille ta jättis rahuldamata, käsitles esimest korda küsimust, kas lahendades eristatavuse puudumise alusel kehtetuks tunnistamise hagi tuleb selle raames tehtavas võrdluses arvesse võtta neid osi, millele kaitset taotletud ei ole, see tähendab osi, mis ei ole varasema disainilahendusega kaitstud ja mis on käesoleval juhul kujutatud punktiirjoonega. Seega määratles kohus sellel alusel põhineva kehtetuks tunnistamise menetluse ratio legis’e ja varasema disainilahenduse kaitse piirid.
Fujian Daocheng Electronic Commerce Co. Ltd esitas Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) taotluse registreerida jalatsit kujutav ühenduse disainilahendus. Hageja Puma SE esitas taotluse tunnistada disainilahendus kehtetuks, tuginedes selle eristatavuse puudumisele(1) seitsme varasema disainilahenduse suhtes. Tühistamisosakond lükkas selle taotluse siiski tagasi põhjendusel, et vaidlusalune disainilahendus on eristatav. Ka kaebuse, mille hageja esitas tühistamisosakonna otsuse peale, jättis apellatsioonikoda rahuldamata.
Üldkohtu hinnang
Kõigepealt tuletas Üldkohus meelde, et vastandatud disainilahendustest jääva üldmulje võrdlemisel tuleb ühelt poolt lähtuda iga disainilahenduse välimusest kui tervikust ja teiselt poolt võtta aluseks vaidlusaluse disainilahenduse avalikustatud omadused ning võrrelda tuleb üksnes asjaomase disainilahenduse kaitstud omadusi. Asjaomaste disainilahenduste võrdlemisel ei oma tähtsust asjaolu, et varasema disainilahendusega on avalikustatud selliseid muid osi, mis vaidlusaluses disainilahenduses puuduvad. Seega tuleb kindlaks teha, millised on vaidlusaluse disainilahendusega tegelikult kaitstud osad.
Esimesena märkis Üldkohus, et käesoleval juhul tuleb vastandatud disainilahenduste võrdlemisel arvesse võtta kõiki osi, mis on tegelikult kaitstud vaidlusaluse disainilahendusega, milles on esitatud kogu jalats, mis koosneb nii tallast kui pealsest, ning võrdlus ei saa piirduda üksnes sellega, et võrreldakse talda, mis on ainus varasema disainilahendusega kaitstud osa. Nimelt ei kuulu eristatavuse puudumisest lähtuva kehtetuse aluse kontroll varasema õiguse kaitse konstruktsiooni konteksti, vaid selle puhul on vaja kindlaks teha, kas vaidlusalune disainilahendus vastab registreerimise tingimustele(2). Kui aga võtta aluseks varasema disainilahenduse kaitstud omadused vaidlusaluse disainilahenduse omade asemel, tähendaks see, et vaidlusaluse disainilahenduse kaitstud osade võrdlemine on välistatud ja järelikult jääks kontrollimata, kas see disainilahendus tervikuna vastab kaitse tingimustele.
Lisaks leidis Üldkohus, et kuigi ei ole välistatud, et disainilahenduste võrdlemisel võivad igast disainilahendusest jäävas üldmuljes domineerida asjaomase toote või selle osade teatavad omadused, ei ole käesoleval juhul põhjust asuda seisukohale, et puhtalt visuaalsest küljest on tald asjatundliku kasutaja jaoks selline omadus, mis on ülejäänud jalatsiga võrreldes domineeriv, ja et seega domineerib asjaomastest disainilahendustest jäävas üldmuljes talla välimus.
Teisena käsitles Üldkohus küsimust, kas vastandatud disainilahendustest jääva üldmulje võrdlemisel võib varasemate disainilahenduste osas arvesse võtta jalatsi pealse välimust, hoolimata asjaolust, et tegemist ei ole omadustega, millele on kaitset taotletud. Ta märkis sellega seoses, et disainilahenduse eristatavuse hindamine peab seisnema selle kindlaks tegemises, kas disainilahendust vaatlevale asjatundlikule kasutajale jääv üldmulje erineb selgelt üldmuljest, mis jääb talle olemasolevatest disainilahendusest. Nimelt on sellel alusel põhinevas kehtetuks tunnistamise menetluses varasema disainilahenduse ainus ülesanne näidata seda, milliseid lahendusi on varem juba kasutatud; selliste lahendustega on hõlmatud kõik asjaomase tootega seotud olemasolevad disainilahendused, mis on avalikustatud asjaomase disainilahenduse taotluse esitamise kuupäeva seisuga. Varasema disainilahenduse kuulumine nende olemasolevate disainilahenduste hulka tuleneb ainuüksi selle disainilahenduse avalikustamisest. Seega ei tule selleks, et teha kindlaks, kas varasema disainilahenduse osi saab arvesse võtta, lähtuda mitte selle disainilahenduse kaitse objektist, vaid üksnes sellest, kas need osad on avalikustatud(3). Lisaks on selleks, et disainilahenduse avalikkusele kättesaadavaks tegemine tooks kaasa kõigi selle osade avalikustamise, tingimata vajalik, et need osad oleksid avalikustatuna selgelt ja täpselt näha.
Kuna käesoleval juhul on varasemate disainilahenduste need osad, millele ei ole kaitset taotletud, avalikustatud ning on esitatud piisavalt selgelt ja täpselt nii, et näha on jalatsi ja selle eri osade välimus, siis järeldas Üldkohus, et neid asjaolusid võib vaidlusaluse disainilahenduse eristatavuse hindamisel arvesse võtta.