Kohtuasi T‑375/22
Luisa Izuzquiza jt
versus
Euroopa Parlament
Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 8. mai 2024. aasta otsus
Dokumentidega tutvumine – Isikuandmete kaitse – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Dokumendid parlamendiliikmele makstavate hüvitiste ja hüvitatavate kulude ning nende parlamendiliikmete assistentide töötasude ja hüvitiste kohta – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Eraelu- ja isikupuutumatust kaitsev erand – Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkt b ja lõige 6 – Andmesubjekti õigustatud huvide kaitse – Konkreetsest avalikust huvist tuleneval eesmärgil isikuandmete edastamise vajadus – Määruse (EL) 2018/1725 artikli 9 lõige 1
1. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Eraelu- ja isikupuutumatuse kaitse – Määruse 2018/1725 sätete täielik kohaldatavus – Taotleja kohustus tõendada asjaomaste isikuandmete edastamise vajalikkust – Institutsiooni kohustus omal algatusel kontrollida, kas on kahjustatud andmesubjekti õigustatud huve
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b, ning määrus 2018/1725, artikli 3 lõge 1, artikkel 5 ja artikli 9 lõike 1 punkt b)
(vt punktid 22–28)
2. Euroopa Liidu institutsioonid – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Määrus 2018/1725 – Isikuandmetega tutvumise taotlus – Kohustus tõendada andmete edastamise vajalikkust – Ulatus – Ülekaalukas üldsuse huvi andmete avaldamise vastu – Vajadus teada saada Euroopa Parlamendi liikmele eraldatud summad ja kuidas neid ametikohustuste täitmisel kasutati – Erakordsed faktilised asjaolud
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b, ja määrus 2018/1725, artikli 9 lõike 1 punkt b)
(vt punktid 41–44)
3. Euroopa Liidu institutsioonid – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Määrus 2018/1725 – Isikuandmetega tutvumise taotlus – Andmed Euroopa Parlamendi liikmele ametikohustuste täitmisel makstud üldkulude hüvitise ja töötasu kohta – Kohustus tõendada andmete edastamise vajalikkust – Avalikult kättesaadav teave – Selle kohustuse rikkumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b, ja määrus 2018/1725, artikli 9 lõike 1 punkt b)
(vt punktid 49–55)
4. Euroopa Liidu institutsioonid – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Määrus 2018/1725 – Isikuandmetega tutvumise taotlus – Andmed Euroopa Parlamendi liikmele tema ametiülesannete täitmisel makstud reisikulude ja päevaraha ning selle parlamendiliikme assistentide töötasu ja reisikulude kohta – Kohustus tõendada andmete edastamise vajalikkust – Ulatus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b, ja määrus 2018/1725, artikli 9 lõike 1 punkt b; Euroopa Parlamendi otsus 2005/684, artikli 21 lõiked 1–3; parlamendi büroo otsus Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta, artikkel 33)
(vt punktid 56–60, 63, 64, 67–70 ja 72–78)
5. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Eraelu- ja isikupuutumatuse kaitse – Ulatus – Keeldumine avalikustada dokumendid Euroopa Parlamendi liikmele tema ametiülesannete täitmisel makstud reisikulude ja päevaraha ning selle parlamendiliikme assistentide töötasu ja reisikulude kohta – Kaalutlusvead
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b, ja määrus 2018/1725, artikli 9 lõike 1 punkt b)
(vt punktid 65, 79, 96, 97, 111 ja 112)
6. Euroopa Liidu institutsioonid – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Määrus 2018/1725 – Isikuandmetega tutvumise taotlus – Andmed Euroopa Parlamendi liikmele tema ametiülesannete täitmisel makstud hüvitiste ja hüvitatud kulude ning selle parlamendiliikme assistentide töötasu ja hüvitiste kohta – Institutsiooni kohustus omal algatusel kontrollida, kas on kahjustatud andmesubjektide õigustatud huve – Huvi kaitsta parlamendiliikme mandaadi vaba teostamist ja tema turvalisust – Andmesubjektide õigustatud huvide kahjustamine – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b, ja määrus 2018/1725, artikli 9 lõike 1 punkt b)
(vt punktid 87 ja 89–94)
7. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kohustus võimaldada osaliselt tutvuda andmetega, mis ei ole eranditega hõlmatud – Eraelu puutumatust ja isikupuutumatust kaitsev erand – Dokumendid Euroopa Parlamendi liikmele tema ametiülesannete täitmisel makstud hüvitiste ja hüvitatud kulude ning selle parlamendiliikme assistentide töötasu ja hüvitiste kohta – Dokumentidega osalise tutvumise võimaldamisest keeldumine – Lubatavus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 6)
(vt punktid 105–109)
Kokkuvõte
Üldkohus, kellele kolm füüsilist isikut esitasid tühistamishagi, tegi laiendatud koosseisus otsuse tühistada Euroopa Parlamendi 8. aprilli 2022. aasta otsus(1), millega see institutsioon keeldus võimaldamast hagejatel tutvuda dokumentidega, mis kajastavad summasid, mida see institutsioon maksis parlamendiliikmele Ioannis Lagosele ja tema parlamentaarsetele assistentidele selle parlamendiliikme ametikohustuste täitmise raames. Selles otsuses täpsustas Üldkohus eraelu- ja isikupuutumatust kaitsvat erandit, mis on määrusega nr 1049/2001(2) tehtud üldsuse õigusest tutvuda dokumentidega Ta sedastas, et parlament oleks pidanud võimaldama tutvuda dokumentidega, mis sisaldavad I. Lagost ja tema parlamentaarsete assistentide isikuandmeid, täpsemalt dokumentidega selle institutsiooni poolt I. Lagosele hüvitatud reisikulude ja makstud päevaraha kohta ning tema assistentide reisikulude hüvitamise kohta.
I. Lagos osutus Kreekas valituks ja asus parlamendiliikmena ametisse 2. juulil 2019. Kreeka kohus mõistis 7. oktoobril 2020 talle 13 aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse ning määras rahatrahvi kuritegelikku ühendusse kuulumise ja selle juhtimise ning kahe väiksema raskusastmega süüteo eest. Pärast seda, kui I. Lagoselt oli 27. aprillil 2021 ära võetud parlamendiliikme puutumatus, vahistasid ta Belgia ametivõimud ja andsid üle Kreeka ametivõimudele. Ta kannab praegu Kreekas vanglakaristust.
Pärast süüdimõistmist, saadikupuutumatuse äravõtmist ja vangistamist ei astunud I. Lagos Euroopa Parlamendi liikme kohalt tagasi. Samuti ei teavitanud Kreeka ametivõimud tema süüdimõistmisega seoses parlamenti tema mandaadi äravõtmisest.
Hagejad esitasid 7. detsembril 2021 parlamendile määruse nr 1049/2001 alusel taotluse tutvuda I. Lagost puudutavate dokumentidega, mis kajastavad kõiki talle eraldatud hüvitisi ning tema registreeritud ja kohalike parlamentaarsete assistentide töötasuga seotud kulusid. Parlament keeldus 4. veebruari 2022. aasta otsusega võimaldamast hagejatel tutvuda nende dokumentidega. Parlament tegi hagejate kordustaotluse kohta vaidlustatud otsuse, milles ta kinnitas oma esialgset keeldumist võimaldada hagejatel tutvuda taotletud dokumentidega, viidates määruses nr 1049/2001 isikuandmete kaitseks ette nähtud erandile õigusest tutvuda dokumentidega ning hagejate kohustusele tõendada konkreetsest avalikust huvist tuleneval eesmärgil isikuandmete edastamise vajadust vastavalt määrusele 2018/1725(3).
Üldkohtu hinnang
Kõigepealt rõhutas Üldkohus, et määruse 2018/1725 artikli 9 lõike 1 punktiga b seatakse isikuandmete edastamisele mitme kumulatiivse tingimuse täidetuse nõue. Taotleja peab niisiis tõendama, et isikuandmete edastamine on vajalik konkreetsest avalikust huvist tuleneval eesmärgil, ning seejärel näitama, et edastamine on kõigist võimalikest meetmetest kõige sobivam soovitava eesmärgi saavutamiseks ja et see on selle eesmärgiga proportsionaalne. Kui see on tõendatud, peab asjaomane institutsioon kontrollima, ega ei ole vähimatki alust arvata, et andmete edastamine võiks kahjustada andmesubjekti õigustatud huve, ja sellisel juhul erinevaid vastandlikke huve tõendatult kaaluma, et hinnata, kas taotletud isikuandmete edastamine on proportsionaalne.
Esimesena hindas Üldkohus seoses dokumentidega tutvumise õigusest isikuandmete kaitseks tehtud erandiga(4), kas hagejad on täitnud kohustuse tõendada, et isikuandmete edastamine on vajalik konkreetsest avalikust huvist tuleneval eesmärgil(5).
Ta uuris esiteks, kas eesmärk, millega hagejad põhjendasid kõnealuste isikuandmete edastamise vajadust, tuleneb konkreetsest avalikust huvist.
Sellega seoses täpsustas Üldkohus, et andmete edastamine võib põhineda sellisel üldisel eesmärgil nagu avalikkuse õigus saada teavet parlamendiliikmete käitumise kohta nende ametiülesannete täitmisel. Käesoleval juhul olid hagejad viidanud eesmärgile saada teada parlamendi poolt I. Lagosele asjaomasel ajavahemikul makstud konkreetsed summad ja mil viisil neid summasid parlamendiliikme ametiülesannete täitmisel kasutati, et tõhustada avalikku kontrolli seoses I. Lagose juurdepääsuga avaliku sektori vahenditele. Vastupidi parlamendi väidetele ei ole see eesmärk üldine, vaid konkreetselt seotud asjaomase juhtumi konkreetsete asjaoludega, mis on oma olemuselt täiesti erakordsed. Nimelt puudutavad need parlamendiliiget, kes jäi parlamendi liikmeks ning sai jätkuvalt sellele ametikohale vastavaid hüvitisi pärast seda, kui talle oli muu hulgas mõistetud 13 aasta ja kaheksa kuu pikkune vangistus, ja kes on vangistuses raskete kuritegude toimepanemise eest, nimelt kuulumise eest kuritegelikku ühendusse ja selle juhtimise eest. Kõnealuse juhtumi konkreetseid asjaolusid silmas pidades leidis Üldkohus, et parlament eksis, kui ta keeldus tunnustamast hagejate viidatud eesmärki konkreetsest avalikust huvist tuleneva eesmärgina.
Teiseks hindas Üldkohus, kas hagejad on tõendanud, et isikuandmete edastamine on vajalik, ja täpsemalt, kas edastamine oli kõigist võimalikest meetmetest sobivaim hagejate taotletava konkreetsest avalikust huvist tuleneva eesmärgi saavutamiseks ja kas see on selle eesmärgiga proportsionaalne.
Ühelt poolt tõdes Üldkohus seoses I. Lagose üldkulude hüvitise(6) ja igakuise töötasuga(7), et teave nende õiguste kohta on parlamendi veebilehelt vabalt ja tasuta üldsusele kättesaadav. Kuna seega ei ole kõnealuste isikuandmete avalikustamine hagejate taotletava eesmärgi saavutamiseks kõige sobivam meede, siis leidis ta, et hagejad ei ole suutnud tõendada sellise edastamise vajalikkust. Üldkohus leidis, et olukord on teistsugune parlamendiliikmetele reisikulude hüvitamise ja päevaraha maksmise puhul, kuna selle kohta parlamendi veebisaidilt avalikult kättesaadav teave ei võimalda teada summasid, mida parlament asjaomasel ajavahemikul I. Lagosele maksis parlamendiliikme ametiülesannete täitmiseks, ega seda, mis oli tema reiside eesmärk, sihtkoht või marsruut. Sellest järeldub, et kuna nende andmete edastamine võimaldab avalikkusel selle teabega tutvuda, siis on nende avalikustamine hagejate taotletava eesmärgi saavutamiseks sobivam meede kui avalikkusele juba kättesaadava teabega tutvumine. Seetõttu järeldas Üldkohus, et I. Lagost puudutavate andmete edastamine kujutab endast meedet, mis on vajalik konkreetsest avalikust huvist tuleneva eesmärgi saavutamiseks, millele hagejad tuginevad kõnealuste isikuandmete edastamise põhjenduseks, ning et parlament eksis, kui ta leidis, et hagejad ei ole täitnud kohustust tõendada andmete sel eesmärgil edastamise vajalikkust.
Teiselt poolt tõi Üldkohus esile, et I. Lagose registreeritud ja kohalike parlamentaarsete assistentide töötasu makstakse neile sõltumata nende konkreetsest tegevusest parlamendiliikme I. Lagose assisteerimisel. Ta märkis, et kuna nende töötasude maksmist puudutavate dokumentide edastamine ei saa hagejatele anda teavet selle kohta, kas see võib olla otseselt või kaudselt kaasa aidanud I. Lagose kuritegeliku või ebaseadusliku tegevuse rahastamisele või jätkamisele, siis ei ole hagejad suutnud tõendada nende andmete edastamise vajalikkust. Samas leidis ta, et I. Lagose parlamentaarsete assistentide reisikulud on tihedalt seotud I. Lagose tegevusega ja võivad anda teavet võimaliku – kas või kaudse – seose kohta I. Lagose ebaseadusliku tegevusega. Selle tõttu asus Üldkohus seisukohale, et nende kulude hüvitamist puudutavates dokumentides sisalduvate isikuandmete edastamine on hagejate viidatud eesmärgi saavutamiseks vajalik meede ja parlament eksis, asudes seisukohale, et hagejad ei täitnud kohustust tõendada isikuandmete edastamise vajalikkust konkreetsest avalikust huvist tuleneval eesmärgil.
Teisena võttis Üldkohus seisukoha küsimuses, kas asjaomaste isikuandmete edastamine võib kahjustada I. Lagose ja tema assistentide õigustatud huve. Üldkohus kaalus andmete edastamise proportsionaalsuse hindamisel erinevaid vastandlikke huve(8). Ühelt poolt märkis ta huvi kohta kaitsta parlamendiliikme mandaadi vaba kasutamist, et mis puudutab taotlust tutvuda teabega, mis kajastab I. Lagose saadud reisikulude hüvitist ja päevaraha, siis ei piira asjaolu, et avalikkus saab teada nendest reisidest, mingil viisil tema mandaadi vaba teostamist. Seega ei ole näidatud, kuidas võiks teabe avalikustamine nende reiside kohta kahjustada Euroopa Parlamendi liikme mandaadi vaba teostamist. Teiselt poolt leidis ta huvi kohta tagada I. Lagose turvalisus, et mis puudutab minevikus saadud päevaraha ja hüvitatud reisikuludega seotud dokumente, siis ei saa kõnealuse parlamendiliikme turvalisust enam põhimõtteliselt pidada ohustatuks kõnealuste isikuandmete edastamise tõttu, kuna tegemist on reisidega, mis olid hagejate taotluse esitamise ajal juba toimunud. Üldkohus sedastas, et kuigi on tõsi, et kui avalikustatakse kohad, kuhu I. Lagos korduvalt reisis, eelkõige tema Kreekas asuva kodu asukoht, võib see kahjustada tema turvalisust, kuid samas rõhutas ta, et parlament peab vastandlike huvide kaalumise käigus tagama selliste I. Lagose turvalisuse seisukohalt oluliste isikuandmete kaitse nagu isiklik aadress. Lisaks märkis ta I. Lagose turvalisuse kohta tema ametiülesannete täitmisega seotud tulevastel reisidel, et seda küsimust ei teki, kuna I. Lagos oli vaidlustatud otsuse vastuvõtmise kuupäeval vangistatud ega saanud seetõttu reisida. Selles kontekstis tõi Üldkohus esile, et kõnealused reisid toimusid ajavahemikul, mil I. Lagos oli juba süüdi mõistetud rasketes kuritegudes, ning seega oleks olnud õiguspärane, et hagejad oleksid saanud teavet nende reiside eesmärgi ja sihtkohtade kohta. Kuna oht, et võidakse kahjustada I. Lagose parlamendiliikme mandaadi vaba teostamist ja tema turvalisust, ei ole piisav õigustamaks keeldumist avalikustada kõnealused isikuandmed, siis parlament eksis, kui ta asus seisukohale, et nende andmete edastamine kahjustab I. Lagose ja tema assistentide õigustatud huve, ning kui ta erinevaid vastandlikke huve kaaludes leidis, et selline edastamine ei ole proportsionaalne.
Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tühistas Üldkohus vaidlustatud otsuse osas, milles parlament keeldus võimaldamast tutvuda dokumentidega, mis sisaldasid I. Lagose isikuandmeid ning mis puudutavad reisikulude hüvitamist ja päevaraha, mida parlament talle maksis, ning dokumentidega, mis sisaldavad I. Lagose parlamentaarsete assistentide isikuandmeid ja kajastavad viimati nimetatutele hüvitatud reisikulusid.