Kohtuasi T‑168/12
Aguy Clement Georgias jt
versus
Euroopa Komisjon
ja
Euroopa Liidu Nõukogu
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Teatavate isikute ja üksuste vastu võetud piiravad meetmed seoses olukorraga Zimbabwes – Rahaliste vahendite külmutamine – Lepinguväline vastutus – Põhjuslik seos – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Ilmne hindamisviga – Põhjendamiskohustus
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kaheksas koda), 18. september 2014
1. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Tõendamiskoormis – Ühe tingimuse puudumine – Kahju hüvitamise nõude tervikuna rahuldamata jätmine
(ELTL artikli 340 teine lõik)
2. Kahju hüvitamise nõue – Aegumistähtaeg – Tähtaja algus – Õigustloovast aktist tekkiv vastutus – Akti kahjutekitava tagajärje ilmnemise kuupäev – Hageja nime loetelusse kandmist puudutava otsuse vastuvõtmise kuupäev
(ELTL artikli 340 teine lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 46 ja artikli 53 esimene lõik; nõukogu määrus nr 314/2004, mida on muudetud määrusega nr 412/2007)
3. Õigusvastasuse väide – Juhuslik iseloom – Rahaliste vahendite külmutamist käsitlevad piiravad meetmed – Kahju hüvitamise hagi, mis on esitatud aegumistähtaja jooksul, kuid ilma et oleks esitatud tühistamishagi – Vastuvõetavus
(ELTL artiklid 263 ja 277; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 46 ja artikli 53 esimene lõik)
4. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Määrus, mis näeb ette piiravad meetmed, välja arvatud sätted, millega keelatakse liikmesriiki sisenemine või selle riigi territooriumi läbimine – Riigi territooriumile sisenemise ja selle läbimise keeld, mis kuulub kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise kontrolli puudutava riigi sõltumatu pädevuse valdkonda – Põhjusliku seose puudumine
(ELTL artikli 340 teine lõik; nõukogu määrus nr 314/2004, mida on muudetud määrusega nr 412/2007)
5. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Institutsioonide tegevuse seaduslikkuse hindamine – Põhjenduse puudumine või ebapiisavus – Sisulist õiguspärasust puudutavast küsimusest erinev küsimus
(ELTL artikkel 296 ja ELTL artikli 340 teine lõik)
6. Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Zimbabwe vastu suunatud piiravad meetmed – Teatavate isikute ja üksuste rahaliste vahendite külmutamine seoses olukorraga Zimbabwes – Kontrolli ulatus – Piiratud kontroll üldnormide üle – Spetsiifiliste üksuste suhtes kohaldatavate aktide kontroll, mis hõlmab hinnangu andmist faktilistele asjaoludele ja tõendite kontrolli
(EÜ artiklid 60 ja 301; nõukogu määrus nr 314/2004, mida on muudetud määrusega nr 412/2007)
7. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Teatavate isikute ja üksuste vastu võetud piiravad meetmed seoses olukorraga Zimbabwes – Institutsioonide kohustus korrapäraselt läbi vaadata olukord, mis õigustas piiravate meetmete vastuvõtmist, ja nende pikendamise vajalikkus – Ulatus – Akti õigusvastasus, mis sõltub nimetatud kohustuse rikkumisega seotud võimaliku menetlusliku asjaolu tõendamisest
(nõukogu määrus nr 314/2004, mida on muudetud määrusega nr 412/2007)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 24–26)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 29–31)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 34 ja 35)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 43, 45 ja 46)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 69 ja 71)
6. Üldnormide puhul, mis määratlevad piiravate meetmete rakendamise korra, on nõukogul ulatuslik kaalutlusõigus asjaolude osas, mida tuleb silmas pidada EÜ artiklite 60 ja 301 alusel majanduslike ja rahaliste piiravate meetmete võtmisel vastavalt ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames vastu võetud ühisele seisukohale. Kuna ühenduste kohus ei saa nõukogu hinnangut tõenditele, faktidele ja asjaoludele, mis õigustavad selliste meetmete võtmist, asendada enda omaga, peab Üldkohtu teostatav kontroll piirduma üksnes menetlusnormide järgimise ja põhjendamiskohustuse täitmise, faktiliste asjaolude sisulise õigsuse ning selle kontrollimisega, et asjaolude hindamisel ei oleks tehtud ilmselget kaalutlusviga ega tegemist ei oleks võimu kuritarvitamisega. Seda piiratud kontrolli kohaldatakse eelkõige selliste meetmete aluseks olevate asjakohasuse kaalutluste hindamisel.
Selles kontekstis tuleb siiski ka arvesse võtta kohtupraktikat, mis puudutab mõistet „kolmas riik” EÜ artiklite 60 ja 301 tähenduses, mille kohaselt see mõiste hõlmab sellise riigi juhte ning isikuid ja üksusi, kes on nende juhtidega seotud või keda need juhid otseselt või kaudselt kontrollivad. Oma ulatusliku kaalutlusõiguse teostamisel selles valdkonnas võib nõukogu juhul, kui ta kavatseb nende artiklite alusel võtta piiravaid meetmeid sellise riigi juhtide ning nende juhtidega seotud või nende poolt otseselt või kaudselt kontrollitavate isikute või üksuste vastu, muidugi määratleda enam või vähem laialt nende juhtide ja nendega seotud isikute ringi, kellele kavandatavaid meetmeid kohaldatakse, kuid ta ei või laiendada nimetatud meetmete kohaldamisala isikutele või üksustele, kes ei kuulu ei ühte ega teise eespool nimetatud kategooriasse.
Lisaks, juhul kui nõukogu määratleb abstraktselt need tingimused, mis võivad õigustada isiku või üksuse nime kandmist nende isikute või üksuste loetelusse, kellele kohaldatakse EÜ artiklite 60 ja 301 alusel vastu võetud piiravaid meetmeid, peab Üldkohus puudutatud isiku või üksuse väidete alusel või vajaduse korral omal algatusel kontrollima, kas tema juhtum vastab nõukogu määratletud abstraktsetele tingimustele. See kontroll laieneb nende faktide ja asjaolude hindamisele, millele on viidatud kui põhjendustele asjaomase isiku või üksuse nime kandmiseks nende isikute või üksuste loetellu, kellele kohaldatakse piiravaid meetmeid, ning selliste tõendite ja teabe kontrollimisele, millel see hinnang põhineb. Üldkohus peab ka veenduma, et kaitseõigused on tagatud ja põhjendamiskohustus on täidetud, ning vajaduse korral kontrollima nende ülekaalukate kaalutluste põhjendatust, millele nõukogu on erandkorras oma kohustuste eiramisel tuginenud.
(vt punktid 52 ja 72–74)
7. Kaitseõiguste austamine kõikides isiku vastu alustatud menetlustes, mille tagajärjel võidakse võtta seda isikut kahjustav meede või otsus, on liidu õiguse aluspõhimõte ja see tuleb tagada ka siis, kui puuduvad seda menetlust reguleerivad õigusnormid. See põhimõte nõuab, et puudutatud isikule on antud võimalus teha tõhusalt teatavaks oma seisukoht asjaolude suhtes, mida võidakse vastuvõetavas aktis tema vastu kasutada.
Seoses sellega, mis puutub hageja nime loetellu kandmisse määruse nr 412/2007, millega muudetakse määrust nr 314/2004, alusel Zimbabwe suhtes võetud teatavate piiravate meetmete kontekstis, siis liidu institutsioonidel oli kohustus korrapäraselt läbi vaadata olukord, mis õigustas vaidlusaluste piiravate meetmete vastuvõtmist, ja nende pikendamise vajalikkus. See kehtib seda enam, kuna need meetmed sisaldasid puudutatud isikute omandiõiguse kasutamise piirangut ning seda piirangut tuleb lisaks lugeda oluliseks, arvestades vaidlusaluste vahendite külmutamise üldist ulatust.
Selleks et kaitseõiguste rikkumine tooks siiski tühistamishagi kontekstis kaasa asjaomase akti tühistamise, on nõutav, et selle rikkumise puudumisel oleks menetluse tulemus olnud teistsugune. Sellisel juhul nagu käesolevas asjas, milles hageja nõuab kahju hüvitamise hagis sellise kahju hüvitamist, mida talle väidetavalt tekitas akti vastuvõtmine või selle kehtivuse pikendamine nii, et rikuti tema kaitseõigusi, ja kui see pool ei ole asjaomase akti peale esitanud tühistamishagi, ei piisa tema kahju hüvitamise hagi põhjendatuse tõendamiseks ainuüksi väitest, et kaitseõigusi on väidetavalt rikutud. Lisaks on vaja selgitada, millistele argumentidele ja asjaoludele huvitatud isik oleks tuginenud, kui tema kaitseõigusi oleks austatud, ja vajaduse korral tõendada, et need argumendid ja asjaolud oleks võinud tema puhul viia teistsuguse tagajärjeni, see tähendab vaidlusaluse piirava meetme, millega külmutati tema vahendid, pikendamata jätmiseni tema suhtes.
(vt punktid 100 ja 105–107)