24. jaanuaril 2011 esitatud hagi - AECOPS versus komisjon

(Kohtuasi T-52/11)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: AECOPS - Associação de Empresas de Construção, Obras Públicas e Serviços (Lissabon) (esindajad: advokaadid J. da Cruz Vilaça ja L. Pinto Monteiro)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vastavalt ELTL artiklile 263 komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta otsus, mis puudutab toimikut 88 0979 P3, ja millega vähendatakse komisjoni 22. märtsi 1989. aasta otsusega C(89) 0570 heaks kiidetud finantsabi 426 070 Portugali eskuudoni ning samal ajal nõutakse 14 430,02 euro suuruse summa tagastamist;

mõista hageja kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt ja jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma hagi toetuseks kaks väidet.

Esimene väide tugineb sellele, et rikutud on otsuse vastuvõtmiseks ette nähtud mõistliku tähtaja nõuet, mis tõi kaasa:

menetluse aegumise: hageja leiab, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel oli nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta artiklis 3 kehtestatud 4-aastane aegumistähtaeg möödunud. Isegi kui see aegumistähtaeg oli peatunud, on see kestnud ettenähtust kauem kui kaks korda ilma, et ühtki otsust oleks vastu võetud, nagu on sätestatud viidatud määruse artikli 3 lõike 1 neljandas lõigus. Kuna vastav õigus on aegunud, on vaidlustatud otsus õigusvastane ja seda ei saa kohaldada.

õiguskindluse põhimõtte rikkumise: hageja leiab, et kuna komisjon laskis väidetavate rikkumiste ja lõpliku otsuse vastuvõtmise vahel mööduda rohkem kui kakskümmend aastat, rikkus ta õiguskindluse põhimõtet. See Euroopa Liidu õiguskorra aluspõhimõte näeb ette, et igal isikul on õigus sellele, et liidu institutsioonid käsitleksid teda puudutavat juhtumit mõistliku tähtaja jooksul.

kaitseõiguste rikkumise: hageja leiab, et tema kaitseõigusi on rikutud, kuna väidetavate rikkumiste asetleidmise ja lõpliku otsuse vastuvõtmise vahel möödunud rohkem kui kahekümne aasta pikkune ajavahemik võttis temalt võimaluse esitada oma seisukohad õigel ajal, st siis, kui tal olid veel olemas dokumendid, mis võimaldanuks põhjendada kulutusi, mida komisjon pidas vastuvõetamatuteks.

Teine väide tugineb sellele, et rikutud on põhjendamiskohustust: hageja leiab, et vaidlustatud otsus ei vasta ELTL artiklis 296 sätestatud põhjendamisnõuetele. Vaidlustatud otsuses ei ole isegi mitte kokkuvõtlikult välja toodud põhjuseid, miks komisjon otsustas Euroopa Sotsiaalfondi poolt antud finantsabi summat vähendada; samuti ei ole Instituto de Gestão do Fundo Social Europeu kirjas, millega hagejat otsusest teavitati, märgitud vähimalgi määral põhjendusi, mis õigustaks abi vähendamist, ega täpsustatud, millised on vastuvõetavad kulud ja millised mitte. Hageja on seisukohal, et selliste põhjenduste puudumine peab samuti kaasa tooma vaidlustatud otsuse tühistamise Üldkohtu poolt.

____________