Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 9. märtsil 2015 – Reha Training Gesellschaft für Sport- und Unfallrehabilitation mbH versus Gesellschaft für musikalische Aufführungs- und mechanische Vervielfältigungsrechte (GEMA)
(kohtuasi C-117/15)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Landgericht Köln
Põhikohtuasja pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: Reha Training Gesellschaft für Sport- und Unfallrehabilitation mbH
Vastustaja apellatsioonimenetluses: Gesellschaft für musikalische Aufführungs- und mechanische Vervielfältigungsrechte (GEMA)
Eelotsuse küsimused
1. Kas küsimust üldsusele edastamise toimumise kohta direktiivi 2001/291 artikli 3 lõike 1 ja/või direktiivi 2006/1152 artikli 8 lõike 2 tähenduses tuleb alati hinnata samade kriteeriumide alusel, nimelt et
- kasutaja tegutseb oma tegevuse tagajärgedest täielikult teadlikuna, eesmärgiga teha kaitstud teos kättesaadavaks kolmandatele isikutele, kellel tema tegevuseta ligipääs asjaomasele teosele puuduks;
- „üldsus” koosneb määratlemata arvust potentsiaalsetest adressaatidest ning piisavalt suurest arvust isikutest, kusjuures määratlematus esineb juhul, kui tegemist on „isikutega üldiselt”, erinevalt teatavasse üksikusse rühma kuuluvatest konkreetsetest inimestest, ja „piisavalt suure arvu isikute” kriteerium viitab sellele, et üldsuse mõiste eeldab teatavat miinimumarvu, mistõttu on selle mõiste puhul välistatud asjaomaste isikute liiga väike või tähtsusetu hulk; selles suhtes on eriti asjakohane nii küsimus, mitmele isikule on sama teos samal ajal kättesaadav, kui ka küsimus, kui paljudele neist on see järjest kättesaadav;
- teost esitatakse uuele kuulajas- või vaatajaskonnale, see tähendab kuulajas- või vaatajaskonnale, keda teose autor ei võtnud arvesse, kui ta lubas oma teost kasutada üldsusele edastamiseks, välja arvatud juhul, kui kasutatakse spetsiifilist tehnilist lahendust, mis erineb algsel edastamisel kasutatust, ja
- asjakohane on ka küsimus, kas asjaomane kasutamine toimub kaubanduslikel eesmärkidel, lisaks sellele, et sihtrühm on edastatu suhtes vastuvõtlik, mitte edastamine ei „taba” teda juhuslikult, kusjuures see ei ole üldsusele edastamise eeltingimus?
2. Kas sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, kus taastusravikeskuse pidaja paigaldab keskuse ruumidesse televiisorid, millesse ta edastab ringhäälingusignaali, tehes sel viisil telesaated kättesaadavaks, tuleb hinnata üldsusele edastamise toimumise küsimust kas „üldsusele edastamise” mõiste alusel direktiivi 2001/29 artikli 3 lõike 1 või direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 tähenduses, kui telesaateid kättesaadavaks tehes rikuti mitme isiku, eelkõige heliloojate, sõnade autorite ja muusikakirjastajate, aga ka teoste esitajate, fonogrammitootjate ja sõnaloomingu autorite ning nende kirjastuste autoriõigusi ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi?
3. Kas sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, kus taastusravikeskuse pidaja paigaldas keskuse ruumidesse televiisorid, millesse ta edastab ringhäälingusignaali, tehes sel viisil teatavad telesaated oma patsientidele kättesaadavaks, toimub „üldsusele edastamine” direktiivi 2001/29 artikli 3 lõike 1 või direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 tähenduses?
4. Kui sellises olukorras nagu põhikohtuasjas leitakse, et toimus üldsusele edastamine eeltoodud tähenduses, siis kas Euroopa Liidu Kohus kinnitab oma senist kohtupraktikat, et raadios üle kantud kaitstud fonogrammide edastamine patsientidele hambaravikabinetis (vt 15. märsi 2012. aasta otsus kohtuasjas C-135/10: SCF3 ) või muudes sarnastes kohtades ei ole üldsusele edastamine?
________________________1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, lk 10; ELT eriväljaanne 17/01, lk 230).
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (ELT L 376, lk 28).
3 EU:C:2012:140.