Kohtuasi C‑117/15

Reha Training Gesellschaft für Sport- und Unfallrehabilitation mbH

versus

Gesellschaft für musikalische Aufführungs- und mechanische Vervielfältigungsrechte eV (GEMA)

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln)

Eelotsusetaotlus – Intellektuaalomand – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Direktiiv 2001/29/EÜ – Artikli 3 lõige 1 – Direktiiv 2006/115/EÜ – Artikli 8 lõige 2 – Mõiste „üldsusele edastamine“ – Televiisorite paigaldamine taastusravikeskuse pidaja poolt selleks, et võimaldada oma patsientidel telesaateid vaadata

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (suurkoda) 31. mai 2016. aasta otsus

1.        Õigusaktide ühtlustamine – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Direktiiv 2001/29 ja direktiiv 2006/115 – Üldsusele edastamine – Mõiste, millel põhimõtteliselt on neis direktiivides sama tähendus – Telesaadete ülekandmine televiisorite abil, mille taastusravikeskuse pidaja on paigaldanud oma ruumidesse – Hindamine seoses nende kahe direktiiviga samaaegselt ja järgides samu kriteeriume

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29, artikli 3 lõige 1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/115, artikli 8 lõige 2)

2.        Õigusaktide ühtlustamine – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused –Direktiiv 2001/29 ja direktiiv 2006/115 – Üldsusele edastamine – Mõiste – Telesaadete ülekandmine televiisorite abil, mille taastusravikeskuse pidaja on paigaldanud oma ruumidesse – Hõlmamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29, artikli 3 lõige 1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/115, artikli 8 lõige 2)

1.        Direktiivi 2001/29 autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 3 lõike 1 kohaldamine ei mõjuta direktiivi 2006/115 rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas artikli 8 lõike 2 kohaldamist. Miski ei anna alust väita, et liidu seadusandja on soovinud omistada mõistele „üldsusele edastamine“ asjaomaste direktiivide vastavates kontekstides erinevat tähendust. Nende direktiividega kaitstavate õiguste erinev iseloom ei saa varjata seda, et vastavate direktiivide sätete kohaselt tekivad need õigused samast asjaolust, nimelt kaitstud teose üldsusele edastamisest.

Seega tuleb juhul, kui väidetakse, et telesaadete ülekandmine televiisorite abil, mille taastusravikeskuse pidaja on paigaldanud oma ruumidesse, rikub suure hulga asjaomaste isikute, eelkõige heliloojate, sõnade autorite ja muusikakirjastajate, aga ka teoste esitajate, fonogrammitootjate ja sõnaloomingu autorite ning nende kirjastuste autoriõigusi ja kaitstud õigusi, kohaldada nii direktiivi 2001/29 artikli 3 lõiget 1 kui ka direktiivi 2006/115 artikli 8 lõiget 2, omistades neis kahes sättes esinevale mõistele „üldsusele esitamine“ sama tähenduse. Seejärel tuleb hinnata, kas selline olukord kujutab endast üldsusele edastamist nii direktiivi 2001/29 artikli 3 lõike 1 kui ka direktiivi 2006/115 artikli 8 lõike 2 tähenduses, ning vastavalt samadele kriteeriumidele, et muu hulgas vältida vastukäivaid ja omavahel kokkusobimatuid tõlgendusi, vastavalt kohaldatavale sättele.

(vt punktid 27, 31–34 ja resolutsioon)

2.        Direktiivi 2001/29 autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 3 lõiget 2 ja direktiivi 2006/115 rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas artikli 8 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et telesaadete ülekandmine televiisorite abil, mille taastusravikeskuse pidaja on paigaldanud oma ruumidesse, vastab üldsusele edastamisele.

Esiteks tegeleb selline keskuse pidaja edastamisega, kui ta kannab oma patsientidele kaitstud teoseid oma ettevõttes olevatesse mitmesse eri kohtadesse paigaldatud televiisorite abil sihilikult üle.

Teiseks on sellise taastusravikeskuse patsientide kogumi puhul tegemist üldsusega nende sätete tähenduses, kuna patsientidest moodustuv isikute ring ei ole liiga väike või tähtsusetu eelkõige seetõttu, et need patsiendid võivad näha ülekantud teoseid paralleelselt, asjaomase ettevõtte erinevates kohtades, ning nad ei saa näha ülekantud teoseid põhimõtteliselt ilma keskuse pidaja vastava sihipärase tegevuseta. Kuna küsimus puudutab kaitstud teoste sellise keskuse ruumides kättesaadavaks tegemisega seotud autoritasude ja autoriõigusega kaasnevatest õigustest tulenevate tasude maksmist, ei ole neid patsiente teose algse üldsusele kättesaadavaks tegemise loa andmisel arvesse võetud, mistõttu on tegemist uue üldsusega.

Kolmandaks, kuna paigaldatud televiisorite kaudu telesaadete ülekandmise eesmärk on pakkuda taastusravikeskuse patsientidele meelelahutust nende ravi ning sellele eelneva ootamise ajal, on tegemist lisateenuse osutamisega, millel pole küll meditsiinilist mõju, ent mis parandab keskuse staatust ning atraktiivsust, andes sellele niimoodi konkurentsieelise. Järelikult võib telesaadete ülekandmine taastusravikeskuses keskuse pidaja poolt toimuda tulu saamise eesmärgil, mida võib võtta arvesse vastava ülekandmise eest teataval juhul tasumisele kuuluva tasu summa kindlaks määramisel.

(vt punktid 54–65 ja resolutsioon)