AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)

22. november 2007

Kohtuasi F-110/06

José María Carpi Badía

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – Eelispunktid – Mittetäielik isikutoimik – Eelispunktide väljajätmine elektroonilisest edutamisprogrammist „Sysper 2” – Tehniline vahejuhtum – A* edutamiskomitee – Ülemuste ettepanekul madalama arvu punktide andmine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles J. M. Carpi Badía palub tühistada komisjoni otsus anda talle 2005. aasta ametialase edutamise võimaldamiseks ebapiisav arv eelispunkte ja otsus ta nimetatud aasta edutamise raames edutamata jätta ning ametisse nimetava asutuse 6. juuni 2006. aasta otsus, millega jäeti tema kaebus rahuldamata.

Otsus: Tühistada komisjoni otsus, millega hagejale anti 2005. aasta ametialase edutamise võimaldamiseks ebapiisav arv eelispunkte. Tühistada väljaandes Informations administratives nr 85-2005 23. novembril 2005 avaldatud komisjoni otsus, millega kinnitati 2005. aastal edutatud ametnike nimekiri osas, milles see ei sisalda hageja nime. Mõista hageja kohtukulud välja komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Huve kahjustav akt – Komisjoni kehtestatud edutamissüsteem – Aasta edutamise lõpetamine aktiga, mis sisaldab edutatud ametnike nimekirja kehtestavat otsust ja otsust ametnikele antud punktide kohta – Iseseisvad otsused, mille peale saab esitada eraldi kaebused või ühise kaebuse (Personalieeskirjad, artiklid 45, 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

1.      Komisjoni töökorraga kehtestatud edutamissüsteemis, kus edutamine lõpetatakse olemuselt keerulise aktiga, kuna see sisaldab kahte eraldi otsust – ametisse nimetava asutuse otsust, millega kehtestatakse edutatud ametnike nimekiri, ja sama asutuse otsust, millega määratakse kindlaks ametnike punktide koguarv, millel esimesena nimetatud otsus rajaneb –, see punktide koguarvu kindlaksmäärav otsus kujutab endast iseseisvat akti, mille enda peale võib esitada kaebuse ja mille peale saab vajaduse korral kohtusse edasi kaevata personalieeskirjades ette nähtud õiguskaitsevahendite raames.

Siiski võib ametnik, keda ei edutatud väidetavalt õigustamatult edutamiskünnisest allapoole jääva ebapiisava punktide arvu tõttu, esitada oma kaebuse nii ametisse nimetava asutuse selle otsuse peale, mis määrab kindlaks punktide koguarvu, kui ka selle otsuse peale, mis kehtestab edutatud ametnike nimekirja. Kuigi need kaks akti võivad tõepoolest olla õiguslikult eraldi aktid ja nende peale võib esitada eri tühistamisnõudeid, on kindel, et tegelikult on need edutamisest keeldumise puhul omavahel tihedalt seotud, kuna edutamine on ilmtingimata ja ainuüksi seotud ametnikule võrreldes edutamiskünnisega antud punktide koguarvuga.

(vt punktid 32 ja 33)

2.      Komisjoni kehtestatud edutamissüsteemi raames on edutamise nõuetekohast kulgu mõjutavaks menetlusveaks see, kui tehnilise rikke tagajärjel jääb ametniku nimi välja tema peadirektoraadi elektrooniliselt koostatud edutamisnimekirjast, mida peadirektor kasutab selle peadirektoraadi eelispunktide andmiseks ametnikele. Selleks, et nimetatud menetlusvea tagajärjel võidaks tühistada otsus, mis võeti hiljem selle vea parandamiseks ja millega anti asjaomasele isikule eelispunkte, kuid mitte piisavalt, et tagada tema edutamine, ja otsus, millega kehtestatakse edutatud ametnike nimekiri, peab siiski olema tõendatud, et nende otsuste sisu oleks olnud teine, kui menetluses ei oleks esinenud kõnealust viga.

Nii on see juhul, kui peadirektor ei ole asjaomase isiku juhtumit arvesse võtnud selle peadirektoraadi eelispunktide andmist puudutavate ametlike tegevusjuhiste kindlaksmääramisel, mis kujutab endast olulist osa edutamismenetlusest, ilma et edutamiskomitee oleks hiljem kõnealust viga õiguslikult piisavalt parandanud, andes sobiva arvu eelispunkte, kuigi see oli võimalik. Niisugune viga võib tõepoolest kahjustada ametniku huve ja tekitada rikkumise edutamismenetluses.

(vt punktid 91–95 ja 102)

Viited:

Euroopa Kohus: 23. aprill 1986, kohtuasi 150/84: Bernardi vs. parlament (EKL 1986, lk 1375, punkt 28)

Esimese Astme Kohus: 23. november 1995, kohtuasi T‑64/94: Benecos vs. komisjon (EKL AT 1995, lk I‑A‑257 ja II‑769, punkt 80); 9. märts 1999, kohtuasi T‑212/97: Hubert vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑41 ja II‑185, punkt 53); 13. juuli 2000, kohtuasi T‑87/99: Hendrickx vs. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (EKL AT 2000, lk I‑A‑147 ja II‑679, punkt 64)