American Airlines, Inc. 26. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda laiendatud koosseis) 16. detsembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-430/18: American Airlines versus komisjon

(kohtuasi C-127/21 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: American Airlines, Inc. (esindajad: advokaat J.-P. Poitras, abogado J. Ruiz Calzado, advokaat J. Wileur)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Delta Air Lines, Inc.

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

peatada vaidlustatud kohtuotsuse kohaldamine ja tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

tühistada komisjoni 30. aprilli 2018. aasta otsus C(2017) 2788 final;

teise võimalusena juhul, kui kohus peab seda vajalikuks, saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse uuesti läbivaatamiseks vastavalt Euroopa Kohtu otsusele;

jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista komisjonilt välja apellandi kohtukulud nii käesolevas menetluses kui menetluses Üldkohtus;

võtta meetmed, mida Euroopa Kohus peab vajalikuks.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjendamisel tugineb apellant ühele väitele, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta nõustus komisjoni eksliku tõlgendusega, mille kohaselt American Airlines-US Airwaysi ühinemise kohustuste (edaspidi „kohustused“) tingimuses 1.10 sisalduv „asjakohase kasutamise“ kriteerium tähendab üksnes „kuritarvitamise puudumist“, ning et seetõttu jäeti kohtuotsusega ekslikult muutmata komisjoni 30. aprilli 2018. aasta otsus C(2017) 2788 final Delta Air Linesile varasemate õiguste andmise kohta (juhtum M.6607 – US Airways/American Airlines).

Väide koosneb kolmest osast.

Esimeses väiteosas keskendub apellant sellele, kuidas tuleb õiguslikult korrektselt tõlgendada „asjakohase kasutamise“ kriteeriumi kohustuste tingimuse 1.10 alusel varasemate õiguste andmiseks, ning selgitab, et Üldkohus rikkus oma tõlgendusega õigusnormi.

Teises väiteosas leiab apellant, et Üldkohus rikkus õigusnormi ka sellega, kui ta nõustus komisjoni analüüsiga, et „asjakohane kasutamine“ tähendab üksnes „kuritarvituse puudumist“, ning nõustus seega ekslikult sellega, et Delta ei kasutanud 470 korrigeerivat teenindusaega.

Kolmandas väiteosas selgitab apellant, et Üldkohus rikkus lisaks õigusnorme, kui ta tõlgendas kohustuste tingimust 1.9, iseäranis sõnastust „pakkumusega kooskõlaliselt“, lähtudes vormi RM ekslikust õiguslikust analüüsist.

____________