ÜLDKOHTU OTSUS (kaheksas koda)
28. mai 2020(*)
Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärkide We IntelliGence the World, currencymachineassistant, robodealer, currencyassistant, tradingcurrencyassistant, CKPL, moneypersonalassistant, moneyassistant, currencypersonalassistant, CNTX Trading, AIdealer ja CNTX taotlused – Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi varasemad kujutismärgid, mis kujutavad kahte põimunud ringjoont või kahte osaliselt kattuvat ketast – Menetluse peatamine – Delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikli 71 lõige 1
Kohtuasjades T‑84/19 ja T‑88/19–T‑98/19,
Cinkciarz.pl sp. z o.o., asukoht Zielona Góra (Poola), esindajad: advokaadid E. Skrzydło-Tefelska ja K. Gajek,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), esindajad: A. Söder ja H. O’Neill,
kostja,
teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus oli
MasterCard International, Inc., asukoht New York, New York (Ameerika Ühendriigid), esindajad: solicitor J. Olsen, solicitor B. Hitchens, solicitor P. Andreottola, barrister G. Tritton ja barrister A. Muir Wood,
mille ese on 12 hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 7. detsembri 2018. aasta otsuste (asjad R 1062/2018‑2, R 1059/2018‑2, R 1058/2018‑2, R 1057/2018‑2, R 1056/2018‑2, R 1060/2018‑2, R 1055/2018‑2, R 1054/2018‑2, R 1053/2018‑2, R 986/2018‑2, R 1063/2018‑2 ja R 1064/2018‑2) peale, mis käsitlevad vastulausemenetlusi MasterCard Internationali ja Cinkciarz.pl-i vahel,
ÜLDKOHUS (kaheksas koda),
koosseisus: president J. Svenningsen (ettekandja), kohtunikud R. Barents ja C. Mac Eochaidh,
kohtusekretär: ametnik A. Juhász-Tóth,
arvestades 12., 13. ja 14. veebruaril 2019 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldusi,
arvestades EUIPO kostja vastuseid, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse 21. mail 2019,
arvestades 17. mail 2019 Üldkohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja seisukohti,
arvestades 10. aprilli 2019. aasta kohtumäärust, millega liideti kohtuasjad T‑84/19 ja T‑88/19–T‑98/19 menetluse kirjaliku ja võimaliku suulise osa huvides,
arvestades Üldkohtu kodade koosseisu muutumist,
arvestades 17. detsembril 2019 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluste taust
1 Hageja Cinkciarz.pl sp. z o.o. esitas alates 16. märtsist kuni 25. aprillini 2016 Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) vastavalt nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1), muudetud redaktsioonis (asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrusega (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1)), 12 ELi kaubamärgi registreerimise taotlust.
2 Kaubamärgid, mille registreerimist taotleti (edaspidi „taotletud kaubamärgid“), on järgmised kujutismärgid:
– kohtuasjas T‑84/19:
– kohtuasjas T‑88/19:
– kohtuasjas T‑89/19:
– kohtuasjas T‑90/19:
– kohtuasjas T‑91/19:
– kohtuasjas T‑92/19:
– kohtuasjas T‑93/19:
– kohtuasjas T‑94/19:
– kohtuasjas T‑95/19:
– kohtuasjas T‑96/19:
– kohtuasjas T‑97/19:
– kohtuasjas T‑98/19:
3 Kaubad ja teenused, mille jaoks nende kaubamärkide registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 9 ja 36 ning teataval juhul klassi 41 (taotletud kaubamärgid kohtuasjades T‑92/19, T‑96/19 ja T‑98/19) või klassi 45 (taotletud kaubamärgid kohtuasjades T‑84/19, T‑88/19–T‑91/19, T‑93/19–T‑95/19 ja T‑97/19).
4 ELi kaubamärgi taotlused avaldati vastavalt kas 19. mai või 14. juuli 2016. aasta väljaandes Bulletin des marques de l’Union européenne.
5 Hageja oli varem, see tähendab 15. märtsil 2015 esitanud taotluse registreerida ELi kaubamärgina järgmine kujutismärk (edaspidi „puhtalt kujutismärk €$“):
6 Puhtalt kujutismärk €$ vastab täpselt nelja taotletava kaubamärgi kujutisosale kohtuasjades T‑84/19, T‑92/19, T‑96/19 ja T‑98/19 ning seda puudutav registreerimistaotlus on esitatud seoses kaupade ja teenustega, mis kuuluvad samadesse klassidesse kui need, mida hõlmavad need neli taotletavat kaubamärki. Kontrollija lükkas tagasi puhtalt kujutismärgi €$ registreerimise taotluse ja apellatsioonikoda jättis kontrollija otsuse muutmata. Apellatsioonikoja otsus aga tühistati 8. märtsi 2018. aasta kohtuotsusega Cinkciarz.pl vs. EUIPO (€$) (T‑665/16, ei avaldata, EU:T:2018:125) ning asi saadeti tagasi esimesele apellatsioonikojale (asi R 1345/2018-1).
7 Menetlusse astuja Mastercard International, Inc. esitas 12. augustil 2016 määruse nr 207/2009 artikli 41 (nüüd määruse 2017/1001 artikkel 46) alusel vastulause 12 taotletud kaubamärgi registreerimisele kõigi nendega hõlmatud kaupade ja teenuste osas.
8 Vastulaused põhinesid seitsmel ELi kaubamärgil ja ühel Ühendkuningriigi kaubamärgil.
9 Seitsme ELi kaubamärgi seas olid järgmised kolm kaubamärki:
– alljärgnev ELi kujutismärk nr 9835869 klassidesse 9 ja 36 kuuluvate kaupade ja teenuste tähistamiseks (edaspidi „põimunud ringjooned“):
– alljärgnev mustvalge ELi kujutismärk nr 2988533 klassidesse 9, 36, 41 ja 45 kuuluvate kaupade ja teenuste tähistamiseks (edaspidi „must ja valge ketas“):
– alljärgnev oranžikaspunase ja heleoranži värviga kujutatud ELi kujutismärk nr 9812538 klassidesse 9, 36, 41 ja 45 kuuluvate kaupade ja teenuste tähistamiseks (edaspidi „punane ja oranž ketas“):
10 Vastulaused tuginesid määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktis b ja lõikes 5 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5) ette nähtud põhjustele.
11 Hageja esitas 5. mail 2017 kehtetuks tunnistamise taotlused nende kahe varasema mustvalge kaubamärgi suhtes, mis on nimetatud eespool punkti 9 kahes esimeses taandes (mustvalged põimunud ringjooned ja osaliselt kattuvad kettad, edaspidi koos „varasemad mustvalged kaubamärgid“).
12 Vastulausete osakond lükkas 27. märtsi ning 10. ja 11. aprilli 2018. aasta 12 otsusega vastulaused tervikuna tagasi. Oma analüüsis võttis apellatsioonikoda kõigepealt vastulause aluseks olevate kaubamärkide osas arvesse kaubamärki, mis kujutab kahte – musta ja valget – ketast, ning leidis, et vastandatud tähised ei ole sarnased. Seejärel laiendas ta oma järeldust teistele varasematele kaubamärkidele a fortiori põhjusel, et teistes kaubamärkides puudub taotletud kaubamärkide kujutisosale omane musta ketta ja valge ketta kombinatsioon. Vastandatud tähiste sarnasuse puudumist arvestades leidis vastulausete osakond, et ei ole vaja oodata, milline on kahte – musta ja valget – ketast kujutava varasema kaubamärgi kehtetuks tunnistamise menetluse tulemus.
13 Menetlusse astuja esitas 29. mail ja 7. juunil 2018 EUIPO-le vastulausete osakonna kõigi otsuste peale kaebused, milles tugines määruse 2017/1001 artiklitele 66 ja 71.
14 EUIPO teine apellatsioonikoda rahuldas need kaebused 7. detsembri 2018. aasta otsustega (edaspidi „vaidlustatud otsused“) pärast seda, kui ta oli omal algatusel uurinud küsimust, kas menetlus tuleb peatada seetõttu, et samal ajal on käimas paralleelsed menetlused, milles käsitletakse kahe varasema mustvalge kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotlusi ning puhtalt kujutismärgi €$ registreerimise taotlust.
15 Eelkõige leidis apellatsioonikoda, et vastulausete osakond tegi vea, kui ta ei määratlenud asjaomast avalikkust, mille ta ise asjaomaste eri kauba- või teenuseklasside suhtes kindlaks määras.
16 Lisaks otsustas apellatsioonikoda kõigis vaidlustatud otsustes peale selle, mis on vaidlustatud kohtuasjas T‑96/19 (R 986/2018-2) (edaspidi „esimesed 11 vaidlustatud otsust“), vastulausete osakonna eeskujul võrrelda vastandatud tähiseid, tuginedes kahte – musta ja valget – ketast kujutavale ELi kaubamärgile, mis on üks menetlusse astuja jaoks kõige soodsamaks peetud kahest varasemast kaubamärgist (teine on varasem kaubamärk, mis kujutab kahte põimunud ringjoont). Selle võrdluse tulemusel leidis apellatsioonikoda erinevalt vastulausete osakonnast, et need tähised on visuaalselt vähesel määral sarnased.
17 Kohtuasjas T‑96/19 vaidlustatud otsuses (edaspidi „12. vaidlustatud otsus“) otsustas apellatsioonikoda tugineda oma analüüsis punast ja oranži värvi kettaid kujutavale ELi kaubamärgile põhjusel, et oli esitatud varasemate must-valgete kaubamärkide kehtetuks tunnistamise taotlused. Selles otsuses leidis apellatsioonikoda samuti, et selles asjas võrreldud tähised on visuaalselt vähesel määral sarnased.
18 Apellatsioonikoda leidis, et vastandatud tähiste sarnasust arvestades tuleb võrrelda asjaomaseid kaupu ja teenuseid ning uurida menetlusse astuja väiteid varasemate kaubamärkide suurenenud eristusvõime kohta. Selles küsimuses rõhutas ta esimeses 11 vaidlustatud otsuses, et sellel küsimusel võib olla määrav tähtsus, kuna vastulause põhineb mitmel varasemal õigusel, „ja mõnda [neist varasematest õigustest] (või lausa kõiki) [ja kõne all olevat kaubamärki] saab pidada vähesel määral sarnaseks […], kuna need koosnevad kahest põimunud ringjoonest, mis on ühesuurused ja paigutatud horisontaalselt“. Samuti nende tähiste sarnasuse tõttu leidis ta, et tuleb uurida vastulause põhjendust, mis rajaneb määruse 2017/1001 artikli 8 lõikel 5.
19 Seetõttu saatis apellatsioonikoda pärast vastulausete osakonna otsuste tühistamist asjad vastulausete osakonnale tagasi. Esimeses 11 vaidlustatud otsuses ta sellegipoolest „soovita[s] [vastulausete osakonnal] peatada vastulausemenetlus seniks, kui tehakse õiguslikult siduv lõplik otsus nende [varasemate] õiguste kehtivuse kohta, millele tuginesid [vastulausete osakond ja apellatsioonikoda ise]“, ning 12. vaidlustatud otsuses palus ta „vastulausete osakonnal [võtta] arvesse [varasemate mustvalgete kaubamärkide] registreeringute suhtes pooleliolevat kehtetuks tunnistamise menetlust“. Peale selle lisati kohtuasjades T‑84/19, T‑92/19, T‑96/19 ja T‑98/19 vaidlustatud otsustesse teinegi soovitus peatada menetlus, arvestades puhtalt kujutismärgi €$ registreerimist käsitlevas menetluses tehtavat lõplikku otsust (vt edaspidi punktid 27–33).
Poolte nõuded
20 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsused,
– mõista kohtukulud, kaasa arvatud EUIPO menetlusega seotud kulud välja EUIPO-lt ja menetlusse astujalt.
21 EUIPO ja menetlusse astuja paluvad Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
22 Vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 68 võib kohus omal algatusel või kohtuasja poole taotlusel igal ajal liita mitu sama esemega kohtuasja omavahelise seotuse tõttu menetluse kirjaliku või suulise osa või kohtuotsuse või nii menetluse kirjaliku ja suulise osa kui ka kohtuotsuse huvides.
23 Arvestades hageja taotlusi liita käesolevad kohtuasjad, kuulati ära teised pooled ja pärast seda liideti kohtuasjad kõigepealt menetluse kirjaliku ja võimaliku suulise osa huvides 10. aprilli 2019. aasta otsusega.
24 Üldkohus leiab, et käesolevad kohtuasjad on otstarbekas liita ka kohtuotsuse huvides.
25 Hagide põhjendamiseks esitab hageja kõigis kohtuasjades neli väidet, mille kohaselt on:
– esiteks rikutud komisjoni 5. märtsi 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2018/625, millega täiendatakse määrust 2017/1001 ja tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) 2017/1430 (ELT 2018, L 104, lk 1), artikli 71 lõike 1 punkti a koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 41 lõikega 2;
– teiseks rikutud määruse 2017/1001 artikli 94 lõiget 1 koostoimes harta artikli 41 lõikega 2;
– kolmandaks rikutud võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtteid, ja
– neljandaks rikutud määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b ja lõiget 5.
Esimene väide kõigis kohtuasjades ning teise väite esimene osa kohtuasjas T‑96/19 ja teise väite kolmas osa kõigis kohtuasjades peale kohtuasja T‑96/19
26 Kõigi kohtuasjade esimese väitega ning teise väite esimese osaga kohtuasjas T‑96/19 ja teise väite kolmanda osaga kõigis kohtuasjades peale kohtuasja T‑96/19, mida tuleb analüüsida koos, kritiseerib hageja vaidlustatud otsustes sisuliselt seda, et apellatsioonikoda ei peatanud kaebemenetlust, vaatamata sellele, et ta tuvastas, et see peatamine oli põhjendatud, ega põhjendanud õiguslikult piisavalt kaebemenetluse peatamata jätmist.
Taust
27 Need väited ja väiteosad puudutavad vaidlustatud otsuste neid lõike, milles apellatsioonikoda viitab asjaomaste menetluste peatamisele mitme paralleelse EUIPO menetluse tõttu, kuigi ta vaatas talle esitatud kaebused läbi.
28 Kõnealuste paralleelsete menetluste puhul on tegemist esiteks kahe kehtetuks tunnistamise menetlusega, mis puudutavad varasemaid mustvalgeid kaubamärke, nimelt mustvalgeid põimunud ringjooni ja kettad, kusjuures teine neist kaubamärkidest võeti tähiste võrdlemisel aluseks esimeses 11 vaidlustatud otsuses, st kõigis vaidlustatud otsustes peale kohtuasjas T‑96/19 vaidlustatud otsuse.
29 Teiseks hõlmasid kõnealused paralleelsed menetlused selle puhtalt kujutismärgi €$ registreerimise menetlust, mis vastab täpselt taotletud 12st kaubamärgist nelja kujutisosale, st kohtuasjades T‑84/19, T‑92/19, T‑96/19 ja T‑98/19 käsitletavatele taotletud kaubamärkidele.
30 Vaidlustatud otsuste asjaomased lõigud on esiteks esimese 11 vaidlustatud otsuse punkt 13, milles apellatsioonikoda tuvastas, et kahe varasema mustvalge kaubamärgi suhtes, mida ta pidas menetlusse astuja jaoks kõige soodsamateks varasemateks kaubamärkideks, olid algatatud kehtetuks tunnistamise menetlused, mis olid juba jõudnud küllaltki hilisesse etappi enne seda, kui vastulausete osakond võttis vastu otsused, mille peale on esitatud kaebus, mistõttu „oleks [nimetatud apellatsioonikoja] arvates kohane kõnealune menetlus peatada kuni õiguslikult siduva lõpliku otsuse tegemiseni neis [kehtetuks tunnistamise] menetlustes“.
31 Samas 11 vaidlustatud otsuses, tuginedes samale tuvastusele, apellatsioonikoda lisaks „[s]oovita[s] peatada [asjaomase] vastulausemenetluse kuni õiguslikult siduva lõpliku otsuse tegemiseni nende [varasemate] õiguste kohta, [millele vastulausete osakond ja apellatsioonikoda ise tuginesid]“ (vt näiteks kohtuasjas T‑84/19 vaidlustatud otsuse punkt 53 või kohtuasjas T‑98/19 vaidlustatud otsuse punkt 56). Ta väljendas ennast samamoodi kaudselt ka kohtuasjas T‑96/19 kõne all oleva 12. vaidlustatud otsuse punktis 61.
32 Teiseks märkis apellatsioonikoda kohtuasjades T‑84/19, T‑92/19, T‑96/19 ja T‑98/19 vaidlustatud otsustes, mis käsitlevad nelja taotletavat kaubamärki, mille kujutisosa vastab täpselt puhtalt kujutismärgile €$, mis on eespool punktis 5 nimetatud varasema registreerimismenetluse ese, et „[l]õplik otsus [puhtalt kujutismärgi €$ registreerimise taotluse kohta on] antava hinnangu seisukohalt suure tähtsusega[, mistõttu ta] lei[dis], et enne [asjaomaste taotletud kaubamärkide] kujutisosa eristusvõime hindamist oleks kohane oodata ära selles [teises] asjas tehtav õiguslikult siduv lõplik otsus“ või et „kõne all oleva kujutisosa eristusvõimet hinnates oleks kohane võtta arvesse [selles teises asjas tehtavat] õiguslikult siduvat lõplikku otsust“ (vt vastavalt nende vaidlustatud otsuste punktid 35, 35, 39 ja 38).
33 Veel enam – nendessamades otsustes, mis on vaidlustatud kohtuasjades T‑84/19, T‑92/19, T‑96/19 ja T‑98/19, „[s]oovi[s] apellatsioonikoda juhtida vastulausete osakonna tähelepanu esimeses apellatsioonikojas pooleli olevale asjale […] R 1345/2018‑1 […]“, „soovita[des] peatada käimasoleva menetluse kuni selles [teises asjas] õiguslikult siduva lõpliku […] otsuse tegemiseni“ (vt vastavalt nende vaidlustatud otsuste punktid 58, 57, 62 ja 61).
34 Peale selle lisas apellatsioonikoda kohtuasjades T‑84/19, T‑96/19 ja T‑98/19 vaidlustatud otsuste punktides 58, 62 ja 61, et „[a]rvestades seda [otsust] ning asjaolu, et [asjaomase taotletud kaubamärgi] sõnalise osa eristusvõime on [asjaomase avalikkuse jaoks või asjaomaste kaupade ja teenuste seisukohalt] vähene, võiks vastulausete osakond isegi kaaluda, kas [asjaomaseid kaubamärke] tuleks uuesti analüüsida absoluutsetest keeldumispõhjustest lähtudes“.
Poolte argumendid
35 Kõigis kohtuasjades esitatud esimeses väites märgib hageja sisuliselt, et kuna apellatsioonikoda tegi eespool punktides 30–33 nimetatud järeldused, oleks ta pidanud kaebemenetluse peatama, sest vastasel juhul rikub ta delegeeritud määruse 2018/625 artikli 71 lõike 1 punkti a ning selguse, järjekindluse ja tõhususe nõudeid, mis on selle sätte aluseks, ning hea halduse põhimõtet, mis on sätestatud harta artikli 41 lõikes 2. Kuna apellatsioonikoda seda ei teinud, kuritarvitas ta võimu. Lisaks jättis apellatsioonikoda arvesse võtmata poolte huvid, kuigi ta on selleks kohustatud siis, kui ta otsustab, kas menetluse võimalik peatamine on kohane. Hageja lisab sisuliselt, et apellatsioonikoda ei põhjendanud oma lõplikku otsust jätta menetlus peatamata, kuigi ta pidas seda peatamist põhjendatuks.
36 Kohtuasjades T‑84/19, T‑92/19 ja T‑98/19 esitatud teise väite kolmandas osas ning kohtuasja T‑96/19 teise väite esimeses osas – kohtuasjades, milles asjaomane taotletav kaubamärk sisaldab puhtalt kujutismärgiga €$ identset kujutisosa – väidab hageja, et vaidlustatud otsuse põhjendused on vasturääkivad. Vasturääkivus seisneb selles, et esmalt leidis apellatsioonikoda ühelt poolt, et on põhjendatud oodata ära lõpliku otsuse tegemine selles asjaomases paralleelses menetluses, mis puudutab puhtalt kujutismärgi €$ registreerimisest keeldumist eristusvõime puudumise tõttu, enne kui asuda hindama neis neljas asjas käsitletavate kaubamärkide identse kujutisosa eristusvõimet, ning seejärel teiselt poolt vaatas kaebuse läbi ja hindas selle raames kõnealuse kujutisosa eristusvõimet.
37 Teise väite kolmas osa ülejäänud kaheksas kohtuasjas põhineb samuti põhjenduste vasturääkivusel. See vasturääkivus seisneb asjaolus, et esmalt leidis apellatsioonikoda, et menetluse peatamine on põhjendatud kahe varasema must-valge kaubamärgi eristusvõime kahtluse alla seadmist käsitleva kehtetuks tunnistamise menetluse tõttu, ning teisalt võttis ta tähiste võrdlemisel arvesse üht neist kahest varasemast kaubamärgist ning leidis sellega seoses, et tuleb nõustuda, et registreerimisest tulenevalt on sellel kaubamärgil minimaalne eristusvõime.
38 EUIPO piirdub väitega, et esimene väide on vastuvõetamatu kahel põhjusel.
39 Esiteks puudutab see väide EUIPO sõnul vaidlustatud otsuste punkte, mis ei ole siduvad vastulausete osakonnale, kellele asjad määruse 2017/1001 artikli 71 lõike 2 alusel tagasi saadeti. Nimelt piirdus apellatsioonikoda sellega, et soovitas vastulausete osakonnal vastulausemenetlused peatada.
40 Teiseks väidab EUIPO, et apellatsioonikoja menetluse peatamata jätmine ei mõjutanud hageja huve, kuna asjaomased paralleelsed menetlused ei saanud mõjutada asjaomaste vastulausemenetluste tulemust, mistõttu tuleb asjad igal juhul saata vastulausete osakonnale tagasi. Nimelt, esiteks põhinevad asjaomased vastulaused ka teistel varasematel kaubamärkidel kui mustvalged varasemad kaubamärgid, mis on kahe kehtetuks tunnistamise menetluse esemeks. Teiseks märgib EUIPO kolmanda paralleelse menetluse kohta, mis puudutab puhtalt kujutismärgi €$ registreerimist, et isegi kui eeldada, et kõnealuse nelja taotletud kaubamärgi identsel kujutisosal puudub eristusvõime, ei ole vastandatud tähised siiski sarnased.
41 Menetlusse astuja väidab lisaks, et esimene väide ei ole põhjendatud, kuna delegeeritud määruse 2018/625 artikli 71 lõiget 1 käsitleva kohtupraktika kohaselt ei ole apellatsioonikoda tal olevat kaalutlusõigust arvestades kohustatud menetlust peatama isegi siis, kui peatamine on põhjendatud. Lisaks selgitab asjaolu, et hageja ei korranud menetluse peatamise taotlust apellatsioonikojas, miks viimane ei põhjendanud oma otsust jätta menetlus poolte huve silmas pidades peatamata. Lõpuks ei soovita EUIPO suunised, millele hageja viitab, peatada vastulausemenetlust, kui varasema kaubamärgi kehtivus on vaidlustatud, ning igal juhul ei ole need apellatsioonikojale siduvad.
42 Teise väite esimese või kolmanda osa kohta märgib EUIPO, et hageja kriitika tuleneb vaidlustatud otsuste väärast tõlgendusest ning sellest, et segamini on aetud kriitika põhjendamiskohustuse kohta ja kriitika põhistuse põhjendatuse kohta, kuigi ta möönab, et kohtuasjades T‑84/19, T‑92/19, T‑96/19 ja T‑98/19 vaidlustatud otsustes ei ole esitatud selgeid põhjusi, miks apellatsioonikoda soovitas menetluse peatada puhtalt kujutismärgi €$ registreerimist käsitleva paralleelse menetluse tõttu.
43 Menetlusse astuja väidab omalt poolt, et põhjendus ei puudu ning põhjendused ei ole vasturääkivad seoses hageja poolt välja toodud eri asjaoludega, ning seda eelkõige seetõttu, et kohtupraktikaga on kooskõlas registreeritud kaubamärgi minimaalse eristusvõime tunnustamine, isegi kui on esitatud selle kaubamärgi registreeringu kehtetuks tunnistamise taotlus, milles on kahtluse alla seatud selle kaubamärgi eristusvõime, nii nagu see on varasema kaubamärgi puhul, mida võeti arvesse tähiste võrdlemisel üheteistkümnes vaidlustatud otsuses.
Üldkohtu hinnang
– Õiguslik raamistik ja kohtupraktika
44 Delegeeritud määruse 2018/625 artikli 71 lõike 1 kohaselt võib pädev üksus või apellatsioonikoda vastulause-, tühistamis-, kehtetuks tunnistamise või kaebemenetluse peatada kas omal algatusel, kui juhtumi asjaolud õigustavad menetluse peatamist, või inter partes menetluse ühe poole põhjendatud taotluse korral, kui juhtumi asjaolud õigustavad menetluse peatamist, võttes arvesse poolte huve ja menetlusetappi.
45 Delegeeritud määruse 2018/625 põhjendusest 17 tuleneb, et selle määruse artikli 71 lõike 1 eesmärk on suurendada vastulause-, tühistamis-, kehtetuks tunnistamise ja kaebemenetluse selgust, järjepidevust ja tõhusust. Selles osas tuleb rõhutada, et kui vastulause aluseks olev varasem kaubamärk kaotab kehtivuse menetluse käigus, langeb ära selle vastulause ese (vt selle kohta 25. novembri 2014. aasta kohtuotsus Royalton Overseas vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – S.C. Romarose Invest (KAISERHOFF), T‑556/12, ei avaldata, EU:T:2014:985, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 14. veebruari 2019. aasta kohtuotsus Beko vs. EUIPO – Acer (ALTUS), T‑162/18, ei avaldata, EU:T:2019:87, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).
46 Peale selle tuleneb delegeeritud määruse 2018/625 artikli 71 lõike 1 sõnastusest, et apellatsioonikojal on menetluse peatamise või peatamata jätmise üle otsustamisel ulatuslik kaalutlusõigus, mistõttu peatamine on selle apellatsioonikoja õigus (vt selle kohta 20. septembri 2017. aasta kohtuotsus Jordi Nogues vs. EUIPO – Grupo Osborne (BADTORO), T‑386/15, EU:T:2017:632, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).
47 Asjaolu, et apellatsioonikojal on oma menetluse peatamise otsustamisel ulatuslik kaalutlusõigus, ei tähenda, et tema hinnang jääks väljapoole Euroopa Liidu Kohtu kontrollipädevust. Siiski piirab ulatuslik kaalutlusõigus mainitud kontrolli sisuliste küsimuste osas selle kontrollimisega, kas mitte ei ole tehtud ilmset hindamisviga või kuritarvitatud võimu (vt 20. septembri 2017. aasta kohtuotsus BADTORO, T‑386/15, EU:T:2017:632, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).
48 Seega ei tähenda sellise paralleelse menetluse olemasolu, mille tulemus võib mõjutada kaebemenetluse tulemust, et kaebemenetlus peatatakse automaatselt, ning ei ole sellisena piisav, et kvalifitseerida ilmseks veaks asjaolu, et apellatsioonikoda jättis menetluse peatamata (vt selle kohta 25. novembri 2014. aasta kohtuotsus KAISERHOFF, T‑556/12, ei avaldata, EU:T:2014:985, punkt 33).
49 Nimelt, esiteks ei oleks menetluse peatamine enam huvipakkuv, kui analüüsi tulemusel peaks selguma, et paralleelse menetluse tulemus ei mõjuta vastulause tulemust, millega oleks tegemist juhul, kui vastulause rahuldatakse mõne muu varasema õiguse alusel, mida ei ole vaidlustatud (vt selle kohta 20. septembri 2017. aasta kohtuotsus BADTORO, T‑386/15, EU:T:2017:632, punkt 17), või – vastupidi – kui vastulause tuleb igal juhul tagasi lükata näiteks vastandatud tähiste sarnasuse puudumise tõttu, nii nagu toimis vastulausete osakond otsustes, mis käesoleval juhul on esitatud apellatsioonikojale, pärast seda, kui ta leidis, et vastandatud kaubamärgid ei ole sarnased.
50 Teiseks peab apellatsioonikoda menetluse peatamisega seoses kaalutlusõiguse teostamisel võtma inter partes menetlustes arvesse iga poole huvi, kuna otsus menetlus peatada või peatamata jätta peab olema asjaomaste huvide kaalumise tulemus. Niisiis võib apellatsioonikoda isegi paralleelse menetluse korral otsustada, et kõne all olevate huvide vaheline tasakaal nõuab siiski, et kaebemenetlus jäetakse peatamata (vt selle kohta 25. novembri 2014. aasta kohtuotsus KAISERHOFF, T‑556/12, ei avaldata, EU:T:2014:985, punktid 33 ja 34).
51 Selles küsimuses on juba varem otsustatud, et olemasolevate huvide kaalumise raames peab apellatsioonikoda prima facie hindama seda, kui tõenäoline on, et potentsiaalselt asjasse puutuva menetluse lõpus tehakse otsus, mis mõjutab kaebemenetlust (vt selle kohta 17. veebruari 2017. aasta kohtuotsus Unilever vs. EUIPO – Technopharma (Fair & Lovely), T‑811/14, ei avaldata, EU:T:2017:98, punkt 67 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 14. veebruari 2019. aasta kohtuotsus ALTUS, T‑162/18, ei avaldata, EU:T:2019:87, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika), ning kui hinnang on, et see tõenäosus on väike, on kaalukam vastulause esitaja õiguspärane huvi saada otsus vastulause kohta (vt selle kohta 21. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Petco Animal Supplies Stores vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Gutiérrez Ariza (PETCO), T‑664/13, EU:T:2015:791, punkt 35).
52 Vastulause aluseks oleva varasema kaubamärgi vaidlustamist käsitleva paralleelse menetluse tulemuse osas valitseva ebakindluse korral ei anna vastulausemenetluse jätkamine, paralleelse menetluse tulemust ära ootamata, siiski varasema kaubamärgi omanikule põhimõtteliselt mingit eelist, sest isegi kui vastulausemenetluse tulemuseks on hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse tagasi lükkamine, ei takista miski selle taotluse uuesti esitamist pärast seda, kui varasem kaubamärk on kehtetuks tunnistatud (vt selle kohta 25. novembri 2014. aasta kohtuotsus KAISERHOFF, T‑556/12, ei avaldata, EU:T:2014:985, punktid 41 ja 50 ning seal viidatud kohtupraktika).
53 Lisaks tuleb kontrolli raames, mida liidu kohus teostab apellatsioonikoja nende otsuste üle, mis puudutavad menetluse võimalikku peatamist, eelkõige analüüsida seda, kas tõendid, mida apellatsioonikoda arvesse võttis, võimaldasid tal ilmset hindamisviga tegemata järeldada, et ei ole vaja apellatsioonikoja menetlust peatada või et – teises olukorras – tuleb see menetlus peatada (vt selle kohta 12. novembri 2015. aasta kohtuotsus Société des produits Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Terapia (ALETE), T‑544/14, ei avaldata, EU:T:2015:842, punkt 28).
54 Selles küsimuses tuleb tõdeda, et apellatsioonikoda teeb ilmse hindamisvea eelkõige sellega, kui ta olemasolevate huvide kaalumist puudutava otsuse rajab faktide ebaõigele õiguslikule analüüsile või asjaoludele, mis ei pea paika, või jätab arvestamata kõigi poolte olukorra seisukohalt tähtsust omavate asjaoludega (vt selle kohta 14. veebruari 2019. aasta kohtuotsus ALTUS, T‑162/18, ei avaldata, EU:T:2019:87, punktid 41, 44, 47, 49 ja 57 ning seal viidatud kohtupraktika; vt analoogia alusel ka 26. septembri 2013. aasta kohtuotsus Centrotherm Systemtechnik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet ja centrotherm Clean Solutions, C‑610/11 P, EU:C:2013:593, punktid 108, 110 ja 116).
55 Lisaks tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb küsimust, kas apellatsioonikoja menetlus tuleb peatada, käsitleda enne segiajamise tõenäosuse analüüsimist (vt 8. septembri 2017. aasta kohtuotsus Aldi vs. EUIPO – Rouard (GOURMET), T‑572/15, ei avaldata, EU:T:2017:591, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).
56 Nimelt on vastulausete osakonna otsuse peale esitatud kaebuse menetlemise peatamise otsuse eesmärk vältida seda, et vastulause kohta tehakse otsus siis, kui varasema kaubamärgi kehtivus, millest sõltub vastulause põhjendatus, on tõsise kahtluse all, mistõttu selle kaubamärgi kehtivuse lõplikult kindlaks tegeva otsuse põhjal saab teha järelduse kõigi nende argumentide põhjendatuse kohta, mis on esitatud vastulausete osakonna otsuse kummutamiseks (vt selle kohta 21. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus PETCO, T‑664/13, EU:T:2015:791, punkt 29). Neid kaalutlusi saab pidada ühilduvaks delegeeritud määruse 2018/625 põhjenduses 17 nimetatud menetluse selguse, järjekindluse ja tõhususe eesmärgiga.
57 Lõpuks tuleb meenutada, et juhul, kui liidu institutsioonil on ulatuslik kaalutlusõigus, on liidu õiguskorras ette nähtud teatavate haldusmenetluses kohaldatavate tagatiste järgimine eriti põhjapaneva tähtsusega. Nende tagatiste hulka kuuluvad eelkõige pädeva asutuse kohustus analüüsida hoolikalt ja erapooletult kõiki konkreetses asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja huvitatud isikute õigus sellele, et otsus oleks piisavalt põhjendatud. Ainult nii saab liidu kohus kontrollida, kas faktilised asjaolud ja õiguslikud tingimused, millest kaalutlusõiguse kasutamine sõltub, on olemas ja täidetud (21. novembri 1991. aasta kohtuotsus Technische Universität München, C‑269/90, EU:C:1991:438, punkt 14).
– Hinnang käesolevas asjas
58 On selge, et apellatsioonikoda võttis vaidlustatud otsustes seoses küsimusega, kas kaebemenetluste peatamine on põhjendatud, arvesse kolme paralleelset menetlust. Esiteks on tegemist kahe kehtetuks tunnistamise menetlusega, mis puudutavad varasemaid mustvalgeid kaubamärke, ja teiseks puhtalt kujutismärgi €$ registreerimisest keeldumist puudutava menetlusega. Neis kolmes menetluses on vaidluse all asjaomaste kaubamärkide eristusvõime.
59 Mis puutub kahte paralleelset kehtetuks tunnistamise menetlust, mis puudutavad varasemaid mustvalgeid kaubamärke, siis leidis apellatsioonikoda esimeses 11 vaidlustatud otsuses kõigepealt, et need menetlused „[olid] enne [vastulausete osakonna] otsuse tegemist juba jõudnud küllaltki hilisesse etappi“ ning et „[s]eega tuleb käesolev menetlus peatada, kuni nendes menetlustes tehakse õiguslikult siduv lõplik otsus“ (vt nt kohtuasjades T‑84/19 ja T‑98/19 vaidlustatud otsuste punkt 13).
60 Siiski vaatas apellatsioonikoda kaebused läbi ja leidis, et „[i]gal juhul on igal ELi kaubamärgina registreeritud tähisel teatav eristusvõime“, ning jätkas tõdemusega, et „[j]ärelikult [on ta seisukohal], et käesoleval ajal on [kahest – mustast ja valgest – kettast koosneval varasemal kaubamärgil] teatav eristusvõime“ (vt näiteks kohtuasjas T‑84/19 vaidlustatud otsuse punkt 37 ja kohtuasjas T‑98/19 vaidlustatud otsuse punkt 40).
61 Kohtuasjas T‑96/19 kõne all oleva 12. vaidlustatud otsuse punktis 25 leidis apellatsioonikoda seevastu, et varasem kaubamärk, mis kujutab kahte – musta ja valget – ketast, „on see kaubamärk, millel on [asjaomase taotletud] kaubamärgiga kõige rohkem ühiseid jooni“, kuid „arvestades, et see varasem õigus on kehtetuks tunnistamise menetluse ese“, otsustas ta analüüsida kaebust ühe teise varasema kaubamärgi alusel.
62 Lisaks soovitas apellatsioonikoda, nagu nähtub eespool punktist 31, kõigis vaidlustatud otsustes, sealhulgas kohtuasjas T‑96/19 käsitletavas otsuses, vastulausete osakonnal peatada vastulausemenetlus seniks, kui varasemate mustvalgete kaubamärkide kehtivuse kohta tehakse lõplik otsus.
63 Mis puutub puhtalt kujutismärgi €$ registreerimist käsitlevasse paralleelsesse menetlusse, siis leidis apellatsioonikoda kohtuasjades T‑84/19, T‑92/19, T‑96/19 ja T‑98/19 vaidlustatud otsustes, et „[selles paralleelses menetluses] tehtav lõplik otsus on käesoleva hinnangu seisukohalt kõige asjakohasem“, see tähendab tähiste võrdlemise raames asjaomaste kaubamärkide kujutisosa eristusvõime hindamise jaoks, ning et „[s]eega oleks [tema hinnangul] kohane oodata ära selles [paralleelses menetluses] tehtav õiguslikult siduv lõplik otsus, enne kui asutakse hindama asjaomase kujutisosa eristusvõimet“ (vt nt kohtuasjas T‑84/19 vaidlustatud otsuse punkt 35 või kohtuasjas T‑98/19 vaidlustatud otsuse punkt 38).
64 Siiski vaatas apellatsioonikoda talle esitatud kaebuse läbi ja leidis, et kohtuasjades T‑84/19, T‑92/19, T‑96/19 ja T‑98/19 kõne all olevate kaubamärkide kujutisosas puudub üksikosadel € ja $ eristusvõime ning et must ja valge ketas on vaid vähesel määral eristusvõimelised (vt nt kohtuasjas T‑84/19 vaidlustatud otsuse punktid 33 ja 34 või kohtuasjas T‑98/19 vaidlustatud otsuse punktid 36 ja 37).
65 Lisaks soovitas apellatsioonikoda ka kohtuasjades T‑84/19, T‑92/19, T‑96/19 ja T‑98/19 vaidlustatud otsustes vastulausete osakonnal peatada vastulausemenetlus seniks, kui tehakse lõplik otsus asjaomases paralleelses menetluses.
66 Kõigepealt tuleb märkida, et vastupidi sellele, mida EUIPO väidab esimesele väitele esitatud vastuvõetamatuse vastuväites, ei puuduta see esimene väide mitte asjaolu, et apellatsioonikoda soovitas vastulausete osakonnal, kellele asjad tagasi saadeti, vastulausemenetlused peatada, vaid seda tõika, et apellatsioonikoda ei peatanud apellatsioonimenetlust.
67 Selles küsimuses on selge, et pärast seda, kui apellatsioonikoda oli esitanud põhjused, mis räägivad kaebuse menetlemise peatamise kasuks, tegi ta vaikimisi otsuse jätta menetlused peatamata, sest ta kontrollis talle esitatud kaebuste põhjendatust ja rahuldas need kaebused ning saatis seejärel asjad vastulausete osakonnale tagasi.
68 Järelikult tuleb see vastuvõetamatuse vastuväide tagasi lükata, kuna see lähtub esimese väite ekslikust tõlgendusest.
69 Sisulises küsimuses tuleb märkida, et delegeeritud määruse 2018/625 artikli 71 lõige 1 annab apellatsioonikojale pädevuse ka omal algatusel kontrollida ja hinnata, kas juhtumi asjaolud õigustavad kaebemenetluse peatamist. Vaidlustatud otsustest nähtub, et apellatsioonikoda kasutas seda pädevust kõigis vaidlustatud otsustes.
70 Nimelt leidis apellatsioonikoda esiteks, et varasemate mustvalgete kaubamärkidega seotud kehtetuks tunnistamise menetluste tõttu on põhjendatud kaebemenetluse peatamine kõigis asjades, välja arvatud kohtuasjas T‑96/19 vaidlustatud otsuse asjas. Teiseks leidis ta kohtuasjades T‑84/19, T‑92/19, T‑96/19 ja T‑98/19 vaidlustatud otsustes, et enne kui ta annab oma hinnangu, on põhjendatud ära oodata puhtalt kujutismärki €$ puudutavas menetluses tehtav otsus (vt nt kohtuasjas T‑84/19 vaidlustatud otsuse punktid 13 ja 35).
71 Need kaalutlused vastavad aga hinnangule, mis delegeeritud määruse 2018/625 artikli 71 lõike 1 kohaselt on menetluse peatamise eeldus. Lisaks viitavad need kaalutlused vältimatult suurele tõenäosusele, et paralleelsed menetlused, mida arvesse võetakse, päädivad otsustega, mis mõjutavad apellatsioonimenetlust, ning et asjas esinevate huvide kaalumine kaldub hageja kasuks.
72 Sellegipoolest vaatas apellatsioonikoda kaebused läbi, põhjendamata siiski oma lõplikku otsust menetlused peatamata jätta, milline otsus aga tähendab hoopis, et asjasse puutuvate huvide kaalumine kaldus menetlusse astuja kasuks. Lisaks tuleneb asjaolust, et lõpetuseks soovitas apellatsioonikoda vastulausete osakonnal vastulausemenetluse peatada, et apellatsioonikoja arvates kaldub asjaomaste huvide kaalumine kohe pärast kaebemenetluse lõpetamist uuesti hageja kasuks.
73 Tuleb aga meenutada, et eespool punktis 57 viidatud kohtupraktika koheselt on huvitatud isikute õiguse tagamine sellele, et neid puudutav otsus oleks piisavalt põhjendatud, eriti oluline siis, kui see otsus on tehtud ulatuslikku kaalutlusõigust kasutades, nagu apellatsioonikoja otsus oma menetluse võimaliku peatamise kohta.
74 Selles osas on juba otsustatud, et üldised ja kategoorilised väited ei võimalda mingil moel järeldada, et apellatsioonikoda talle antud ulatuslikku kaalutlusõigust tegelikult kasutas (vt selle kohta 26. septembri 2013. aasta kohtuotsus Centrotherm Systemtechnik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet ja centrotherm Clean Solutions, C‑610/11 P, EU:C:2013:593, punkt 110). A fortiori peab see nii olema siis, kui ei ole esitatud ühtegi põhjendust selles küsimuses määrava tähtsusega hinnangu kohta, mis antakse asjas esinevate huvide kaalumise tulemusel, kui eelkõige ka siis, kui – nagu käesolevate kohtuasjade puhul – apellatsioonikoja otsus sisaldab ebamääraseid kaalutlusi selle hinnangu enda kohta.
75 Samuti tuleb täpsustada, et isegi kui jätta tähelepanuta asjaolu, et apellatsioonikoda märkis sõnaselgelt, et tema arvates on kohane „käesolev menetlus“ peatada (esimese 11 vaidlustatud otsuse punkt 13), või ka asjaolu, et ta pidas lõplikku otsust puhtalt kujutismärgi €$ registreerimise taotluse kohta kõige asjakohasemaks „asjaomase hinnangu andmisel“ (kohtuasjades T‑84/19, T‑92/19, T‑96/19 ja T‑98/19 vastavalt vaidlustatud otsuste punktid 35, 35, 39 ja 38), ning kuigi võiks asuda seisukohale, et apellatsioonikoda piirdus soovitusega, et vastulausete osakond peataks vastulausemenetlused, olles enne üheselt leidnud, et menetluse peatamine on põhjendatud, tuleb siiski tõdeda, et selline lähenemine, mis vastab delegeeritud määruse 2018/625 artikli 71 lõike 1 kohaldamise edasilükkamisele, ei ole õiguspärane.
76 Nimelt tuleneb eespool punktides 55 ja 56 meenutatud kohtupraktikast, mille kohaselt tuleb kaebemenetluse peatamise küsimust uurida enne muid küsimusi, et kui peatamine on põhjendatud, peab see võimaldama arvesse võtta käimasolevas paralleelses menetluses tehtava otsuse mõju kõigi vastulausete osakonna otsuse vastu esitatud argumentide põhjendatusele. Järelikult ei ole apellatsioonikojal siis, kui ta leiab, et menetluse peatamine on põhjendatud, muud võimalust kui menetlus peatada, ning ta ei saa seega kaebust kas või osaliselt läbi vaadata. Kuna käesolevates kohtuasjades leidis apellatsioonikoda, et menetluse peatamine oli põhjendatud, ei saanud ta seega kaebusi läbi vaadata ning seetõttu oli tal võimatu anda mis tahes soovitust vastulausete osakonnale, kuna asjade vastulausete osakonnale tagasi saatmine tähendab kaebuste läbivaatamist, ja seega rikkus apellatsioonikoda õigusnormi.
77 Asja läbivaatamist takistavad asjaolud, mille EUIPO esitas hageja huvi puudumise kohta, ei sea neid kaalutlusi kahtluse alla.
78 Mis esiteks puutub väitesse, et puhtalt kujutismärgi €$ registreerimise menetluse tulemus ei mõjuta apellatsioonikoja järeldust tähiste võrdluse kohta kohtuasjades T‑84/19, T‑92/19, T‑96/19 ja T‑98/19 vaidlustatud otsustes, kuna apellatsioonikoda oleks võinud jõuda samale järeldusele isegi siis, kui taotletud kaubamärkide kujutisosal puudunuks eristusvõime, siis tuleb märkida, et sellist hinnangut neis vaidlustatud otsustes ei ole. Apellatsioonikoda leidis neis otsustes hoopis, et kujutisosa eristusvõimele antav hinnang, mis tuleneb kaudselt nimetatud paralleelses menetluses tehtavast lõplikust otsusest, on antava hinnangu, see tähendab vastandatud tähiste võrdluse seisukohalt kõige asjakohasem.
79 Selles küsimuses tuleb taas kord märkida, et EUIPO ei saa Üldkohtus vaidlustatud otsust põhjendada tõenditega, millega selles otsuses arvestatud ei ole (vt 8. septembri 2017. aasta kohtuotsus GOURMET, T‑572/15, ei avaldata, EU:T:2017:591, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika). See kehtib eriti nende hinnangute kohta, mille andmisel on apellatsioonikojal ulatuslik kaalutlusõigus.
80 Mis teiseks puutub asjaolusse, et asjaomased vastulaused põhinevad muudel varasematel kaubamärkidel kui kahe paralleelse kehtetuks tunnistamise menetluse esemeks olevad kaks kaubamärki, siis tuleb tõdeda, et menetlusökonoomia kaalutlustel võrdles apellatsioonikoda vastandatud tähiseid, võttes arvesse üksnes üht neist kahest kaubamärgist kõigis vaidlustatud otsustes, välja arvatud kohtuasjas T‑96/19 tehtud otsus, milles ta kasutas võrdlemiseks üksnes teist varasemat kaubamärki.
81 Seetõttu ei saa kõigi kohtuasjade puhul, välja arvatud kohtuasi T‑96/19, see asjaolu, et vastulause põhines ka teistel varasematel kaubamärkidel peale selle, mida apellatsioonikoda ainsana arvesse võttis, tõendada, et apellatsioonikoja eksimusel, milleks on asjaomaste menetluste peatamata jätmine, puudub konkreetne mõju (vt selle kohta 20. septembri 2017. aasta kohtuotsus BADTORO, T‑386/15, EU:T:2017:632, punkt 32).
82 Mis puudutab 12. vaidlustatud otsust, mis on kõne all kohtuasjas T‑96/19, siis asjaolu, et selles otsuses võrreldi tähiseid muu varasema kaubamärgi alusel kui kaks varasemat kaubamärki, mille suhtes on algatatud kehtetuks tunnistamise menetlus, ei tähenda siiski, et apellatsioonikoja eksimusel, milleks on asjaomaste menetluste peatamata jätmine, puudub konkreetne mõju. Nimelt on eespool punktis 78 tõdetud, et apellatsioonikoja enda kaalutlustest selles otsuses tuleneb, et teine paralleelne menetlus, mis puudutab puhtalt kujutismärgi €$ registreerimist, võib mõjutada apellatsioonikoja hinnangut. Lisaks tuleb märkida, et nagu nähtub eespool punktist 31, leidis apellatsioonikoda selles vaidlustatud otsuses, et kuigi ta võttis tähiste võrdlemisel arvesse muud varasemat kaubamärki kui need, mis on vaidluse all paralleelsetes kehtetuks tunnistamise menetlustes, märkis ta siiski, et peatab vastulausemenetluse seniks, kui tehakse õiguslikult siduv lõplik otsus kehtetuks tunnistamise menetluses vaidlustatud varasemate kaubamärkide kehtivuse kohta.
83 Kõigist eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et kõigis kohtuasjades on esimene väide ja sõltuvalt kohtuasjast ka teise väite esimene või kolmas osa põhjendatud.
Kõigi kohtuasjade teise väite ülejäänud osad ning kolmas ja neljas väide
84 Kuna menetluse peatamise küsimust tuleb käsitleda enne segiajamise tõenäosuse olemasolu uurimist, tuleb vaidlustatud otsused tühistada, ilma et oleks vaja analüüsida teisi väiteid või väiteosi.
Kohtukulud
85 Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
86 Kodukorra artikli 138 lõike 3 kohaselt võib Üldkohus otsustada, et menetlusse astuja, keda ei ole sama artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud, kannab ise oma kohtukulud.
87 Hageja palus jätta EUIPO ja menetlusse astuja kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja tema kohtukulud, sealhulgas EUIPO menetlusega seotud kulud.
88 Seoses sellega tuleb meenutada, et kodukorra artikli 190 lõike 2 alusel käsitatakse apellatsioonikoja menetlusega seoses kantud poolte vältimatuid kulusid hüvitatavate kuludena. Sama ei kehti siiski vastulausete osakonna menetlusega seotud kulude kohta. Seetõttu ei saa hageja nõudeid rahuldada osas, milles need puudutavad vastulausete osakonna menetlusega seotud kulusid.
89 Kuna EUIPO on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb hageja nõude kohaselt EUIPO kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista temalt välja hageja kohtukulud Üldkohtu menetluses.
90 Käesoleva vaidluse asjaoludel tuleb otsustada, et menetlusse astuja kannab ise oma kohtukulud Üldkohtu menetluses.
91 Mis puutub nõudesse mõista apellatsioonikoja menetlusega seotud kulud välja EUIPO-lt ja menetlusse astujalt, siis peab apellatsioonikoda käesoleva kohtuotsuse alusel tegema otsuse selle menetlusega seotud kulude kohta.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kaheksas koda)
otsustab:
1. Liita kohtuasjad T‑84/19 ja T‑88/19–T‑98/19 kohtuotsuse huvides.
2. Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) teise apellatsioonikoja 7. detsembri 2018. aasta otsused (asjad R 1062/2018‑2, R 1059/2018‑2, R 1058/2018‑2, R 1057/2018‑2, R 1056/2018‑2, R 1060/2018‑2, R 1055/2018‑2, R 1054/2018‑2, R 1053/2018‑2, R 986/2018‑2, R 1063/2018‑2 ja R 1064/2018‑2).
3. Jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Cinkciarz.pl sp. z o.o. kohtukulud.
4. Jätta MasterCard International, Inc‑i kohtukulud Üldkohtu menetluses tema enda kanda.
Svenningsen | Barents | Mac Eochaidh |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 28. mail 2020 Luxembourgis.
Allkirjad