EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(ainukohtunik)

21. september 2015

Kohtuasi F‑72/11

Anastasios Anagnostu jt

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – 2010. ja 2011. aasta edutamine – Kohaldatavad protsendimäärad – Personalieeskirjade artikli 6 lõige 2 – Üleminekumeetmed ajavahemiku kohta 1. maist 2004 kuni 30. aprillini 2011 – Personalieeskirjade XIII lisa artikkel 9 – Personalieeskirjade artikli 45 üldised rakendussätted – Edutamiskünniste kindlaksmääramine – Edutatud ametnike nimekirja kandmata jätmine – Põhjendatud huvi

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega A. Anagnostu ja 24 hagejat paluvad peamiselt tühistada Euroopa Komisjoni ametisse nimetava asutuse otsused määrata kindlaks palgaastmetele AD 13 ja AD 14 edutamise künnised 2010. ja 2011. aasta edutamise raames ning teiseks nõue tühistada 2010. aasta edutamise raames palgaastmetele AD 13 ja AD 14 edutatud ametnike nimekiri ning ametisse nimetava asutuse vaikimisi tehtud otsus keelduda edutamast rohkem ametnikke palgaastmetele AD 13 või AD 14.

Otsus:      Tühistada Euroopa Komisjoni 26. novembri 2010. aasta otsused, millega Antoulas, Bruni, Nicolaidou‑Kallergis ja Xanthopoulos jäeti edutamata. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta 4/25ndikku Euroopa Komisjoni kohtukuludest tema enda kanda ning mõista temalt välja 4/25ndikku hagejate kohtukuludest. Jätta 21/25ndikku teiste hagejate peale Antoulase, Bruni Nicolaidou‑Kallergise ja Xanthopoulose kohtukuludest nende endi kanda ning mõista neilt välja 21/25ndikku Euroopa Komisjoni kohtukuludest.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Edutamiskünniste kindlaksmääramise otsus – Ettevalmistav akt – Väljaarvamine – Edutatud ametnike nimekirja kehtestava otsuse tühistamise hagi raames täiendavalt vaidlustatav akt

(Personalieeskirjad, artikkel 45 ja artikli 90 lõige 2)

2.      Ametnike hagid – Põhjendatud huvi – Kohaldatavad protsendimäärad – Edutamiskünniste kindlaksmääramise otsus – Edutamisest keeldumise peale esitatud hagi – Edutamiskünnise ületamise võimaluse tõendamise vajadus – Isiklikult puudutavate väidete puudumine

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

1.      Tühistamishagi esemeks olla võivad aktid või otsused on need meetmed, mis tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi hageja huve puudutaval viisil, muutes selgelt tema õiguslikku seisundit. Kui on tegu aktide või otsustega, mis tehakse mitmeetapilise, eelkõige asutusesisese menetluse käigus, nagu personalieeskirjade artikli 45 üldiste rakendussätetega ette nähtud edutamismenetluse puhul, on vaidlustatavad põhimõtteliselt ainult sellised aktid, mis kujutavad endast meetmeid, mis väljendavad institutsiooni lõplikku seisukohta kõnealuses menetluses. Seevastu vahemeetmed, millega valmistatakse ette lõplikku otsust, ei ole personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses isikut kahjustavad ning neid ei saa täiendavalt vaidlustada vaidlustatavate aktide peale esitatud hagi raames.

Edutamiskünniste kindlaksmääramine, olgu tegemist soovituslike või lõplike künnistega, kujutab endast üksnes ühte edutamismenetluse üksteise järgnevatest etappidest, kusjuures menetlus jõuab lõpule edutamise raames edutatud ametnike nimekirja avaldamisega. Üksnes selle nimekirja avaldamise hetkel mõjutatakse edutatavate ametnike õiguslikku seisundit. Sellest tuleneb, et edutamiskünniste kindlaksmääramise otsused on ettevalmistavad aktid ametisse nimetava asutuse otsusele, millega kehtestatakse edutatud ametnike nimekiri.

Isegi kui selliste ettevalmistavate aktide peale ei saa esitada iseseisvat tühistamishagi, saab nende seaduslikkust alati vaidlustada lõpliku otsuse peale esitatud hagi raames.

Seega on nõue tühistada edutamiskünniste kindlaksmääramise otsused vastuvõetamatu.

(vt punktid 38–42)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtuotsused, 9.3.2000, Vicente Nuñez vs. komisjon, T‑10/99, EU:T:2000:60, punkt 28; 5.3.2003, Staelen vs. parlament, T‑24/01, EU:T:2003:52, punktid 32 ja 33 ja seal viidatud kohtupraktika; 19.3.2003, Tsarnavas vs. komisjon, T‑188/01 kuni T‑190/01, EU:T:2003:77, punkt 73 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 3.5.2007, Crespinet vs. komisjon, T‑261/04, EU:T:2007:122, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtumäärus, 13.12.2006, Aimi jt vs. komisjon, F‑47/06, EU:F:2006:134, punkt 64.

2.      Ametnikul ei ole õigust alustada õiguse või institutsioonide huvi kaitseks menetlust ning ta võib esitada tühistamishagi toetuseks vaid neid väiteid, mis teda isiklikult puudutavad. Selleks, et põhjendada huve edutamata jätmise otsuse tühistamiseks põhjusel, et väidetavalt asjaomase palgaastme puhul kohaldatavast edutamise määrast ei ole kinni peetud, peab ametnik tõendama, et võttes arvesse tema isiklikku olukorda ja eriti kogutud edutamispunktide koguarvu, ei ole välistatud, et ta oleks ületanud edutamiskünnise, kui eespool viidatud määra oleks kohaldatud.

Siiski on iga edutamine tingimata sellele eelnevatest või järgnevatest edutamistest eraldiseisev, sest ametnikud, kelle teeneid peab võrdlema, ja kriteeriumid, mis on kehtestatud selle võrdluse läbiviimiseks, on iga edutamise puhul eripärased. Seega pelk asjaolu, et asjaomase edutamise raames asjaomastele palgaastmetele suurema hulga ametnike edutamata jätmine võib mõjutada asjaomaste palgaastmete teenete nimekirjades olevate hagejate olukorda järgneva edutamise raames ja seega lükata edasi nende edutamist, ei mõjuta otse ja kohe nende õiguslikku olukorda.

(vt punktid 56, 57 ja 63)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtuotsused, 24.4.2009, Sanchez Ferriz jt vs. komisjon, T‑492/07 P, EU:T:2009:116, punktid 26 ja 39 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 16.10.2014, Schönberger vs. kontrollikoda, T‑26/14 P, EU:T:2014:887, punkt 39.