EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)
9. juuli 2020(*)
Eelotsusetaotlus – ELTL artikkel 267 – Mõiste „kohus“ – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Määrus (EL) 2016/679 – Kohaldamisala – Artikli 2 lõike 2 punkt a – Mõiste „muu kui liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluv tegevus“ – Artikli 4 punkt 7 – Mõiste „vastutav töötleja“ – Liikmesriigi liidumaa parlamendi petitsioonikomisjon – Artikkel 15 – Andmesubjekti õigus tutvuda andmetega
Kohtuasjas C‑272/19,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Verwaltungsgericht Wiesbadeni (Wiesbadeni halduskohus, Saksamaa) 27. märtsi 2019. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 1. aprillil 2019, menetluses
VQ
versus
Land Hessen,
EUROOPA KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja president A. Prechal, kohtunikud L. S. Rossi (ettekandja), J. Malenovský, F. Biltgen ja N. Wahl,
kohtujurist: M. Szpunar,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– VQ, esindaja: Rechtsanwältin A.‑K. Pantaleon, genannt Stemberg,
– Land Hessen, esindajad: Rechtsanwälte H.‑G. Kamann, M. Braun ja L. Hesse,
– Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller, M. Hellmann ja A. Berg,
– Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek, O. Serdula ja J. Vláčil,
– Eesti valitsus, esindaja: N. Grünberg,
– Poola valitsus, esindaja: B. Majczyna,
– Euroopa Komisjon, esindajad: H. Krämer, D. Nardi ja F. Erlbacher,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada esiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT 2016, L 119, lk 1) artikli 4 punkti 7 ja artiklit 15 ning teiseks ELTL artiklit 267 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 47 teise lõiguga.
2 Taotlus on esitatud VQ ja Land Hesseni (Hesseni liidumaa, Saksamaa) vahelises kohtuvaidluses selle üle, kas Hessischer Landtagi (Hesseni liidumaa parlament) presidendi otsus jätta rahuldamata huvitatud isiku taotlus tutvuda teda puudutavate isikuandmetega, mida säilitab selle parlamendi petitsioonikomisjon, on seaduslik.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
Direktiiv 95/46/EÜ
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 1995, L 281, lk 31), mis on tunnistatud kehtetuks määrusega 2016/679, sisaldas artiklit 3 „Reguleerimisala“, milles oli sätestatud:
„1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse isikuandmete täielikult või osaliselt automatiseeritud töötlemise suhtes ja isikuandmete automatiseerimata töötlemise suhtes, kui kõnealused isikuandmed kuuluvad kataloogi või kui nad kavatsetakse hiljem sellesse kanda.
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata isikuandmete töötlemise suhtes:
– kui see toimub sellise tegevuse käigus, mis jääb väljapoole ühenduse õigust, nagu näiteks Euroopa Liidu lepingu V ja VI jaotises osutatud tegevused, ja igal juhul sellise töötlemise suhtes, mis on seotud avaliku korra, riigikaitse, riigi julgeoleku (sealhulgas riigi majanduslik heaolu, kui töötlemine on seotud riigi julgeoleku küsimustega) ja riigi toimingutega kriminaalõiguse valdkonnas,
– kui seda teeb füüsiline isik isiklikel või kodustel eesmärkidel.“
Määrus 2016/679
4 Määruse 2016/679 põhjendustes 16 ja 20 on märgitud:
„(16) Käesolevas määruses ei käsitleta põhiõiguste ja -vabaduste kaitse küsimusi ega andmete vaba liikumist, mis on seotud väljapoole liidu õiguse kohaldamisala jääva tegevusega, näiteks riigi julgeolekut puudutava tegevusega, ega isikuandmete töötlemist liikmesriikide poolt liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seonduva tegevuse läbiviimisel.
[…]
(20) Kui käesolevat määrust kohaldatakse muu hulgas kohtute ja muude õigusasutuste tegevuse suhtes, võiks liidu või liikmesriigi õiguses täpsustada isikuandmete töötlemise toimingud ja -menetlused, mis on seotud isikuandmete töötlemisega kohtute ja muude õigusasutuste poolt. Kohtusüsteemi sõltumatuse kaitsmiseks kohtumenetlusega seotud ülesannete täitmisel, sealhulgas otsusetegemisel, ei peaks järelevalveasutuste pädevus hõlmama isikuandmete töötlemist juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni. Selliste andmetöötlustoimingute järelevalve peaks olema võimalik teha ülesandeks liikmesriigi kohtusüsteemi konkreetsetele asutustele, kes peaksid eelkõige tagama käesoleva määruse eeskirjade järgimise, teavitama kohtunikke nende käesoleva määruse kohastest kohustustest ning käsitlema selliste andmetöötlusega seotud toimingute suhtes esitatud kaebusi.“
5 Määruse artiklis 2 „Sisuline kohaldamisala“ on sätestatud:
„1. Käesolevat määrust kohaldatakse isikuandmete täielikult või osaliselt automatiseeritud töötlemise suhtes ja isikuandmete automatiseerimata töötlemise suhtes, kui kõnealused isikuandmed kuuluvad andmete kogumisse või kui need kavatsetakse andmete kogumisse kanda.
2. Käesolevat määrust ei kohaldata, kui
a) isikuandmeid töödeldakse muu kui liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluva tegevuse käigus;
b) liikmesriigid töötlevad isikuandmeid sellise tegevuse käigus, mis kuulub ELi lepingu V jaotise 2. peatüki kohaldamisalasse;
c) isikuandmeid töötleb füüsiline isik eranditult isiklike või koduste tegevuste käigus;
d) isikuandmeid töötlevad pädevad asutused süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil.
[…]“.
6 Määruse artikkel 4 „Mõisted“ näeb ette:
„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
[…]
7) „vastutav töötleja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid; kui sellise töötlemise eesmärgid ja vahendid on kindlaks määratud liidu või liikmesriigi õigusega, võib vastutava töötleja või tema määramise konkreetsed kriteeriumid sätestada liidu või liikmesriigi õiguses;
[…]“.
7 Määruse artikli 15 „Andmesubjekti õigus tutvuda andmetega“ lõikes 1 on sätestatud:
„Andmesubjektil on õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitust selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse, ning sellisel juhul tutvuda isikuandmete ja järgmise teabega:
[…]“.
8 Määruse 2016/679 artikli 23 „Piirangud“ lõikes 1 on sätestatud:
„Vastutava töötleja või volitatud töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses võib seadusandliku meetmega piirata artiklites 12–22 ja artiklis 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kuivõrd selle sätted vastavad artiklites 12–22 sätestatud õigustele ja kohustustele, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada
a) riigi julgeolek;
b) riigikaitse;
c) avalik julgeolek;
d) süütegude tõkestamine, uurimine, avastamine või nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmine ja nende ennetamine;
e) liidu või liikmesriigi muud üldist avalikku huvi pakkuvad olulised eesmärgid, eelkõige liidu või liikmesriigi oluline majanduslik või finantshuvi, sealhulgas rahandus-, eelarve- ja maksuküsimused, rahvatervis ja sotsiaalkindlustus;
f) kohtusüsteemi sõltumatuse ja kohtumenetluse kaitse;
g) reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine;
h) jälgimine, kontrollimine või regulatiivsete ülesannete täitmine, mis on kas või juhtumipõhiselt seotud avaliku võimu teostamisega punktides a–e ja g osutatud juhtudel;
i) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse;
j) tsiviilõiguslike nõuete täitmise tagamine.“
Saksa õigus
Föderaalõigus
9 Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse (Grundgesetz für die Bundesrepublik Deutschland) artikkel 97 näeb ette:
„1. Kohtunikud on sõltumatud ja alluvad üksnes seadusele.
2. Kohtunikke, kes nimetatakse ametisse eluajaks, saab nende tahte vastaselt enne nende ametiaja lõppu ametist tagandada, ametist lõplikult või ajutiselt kõrvaldada, teisele ametikohale üle viia või pensionile saata üksnes kohtuotsuse alusel ning ainult seaduses sätestatud põhjustel ja vormis. Seadusega võib kindlaks määrata vanusepiiri, millest alates jäävad eluajaks ametisse nimetatud kohtunikud pensionile. Kohtute korralduse või tööpiirkonna muutmisel võib kohtunikke üle viia teise kohtusse või ametist vabastada, kuid säilitades täies ulatuses nende palga.“
10 Saksamaa kohtuniku staatuse seaduse (Deutsches Richtergesetz, edaspidi „DRiG“) § 26 on sõnastatud järgmiselt:
„1. Kohtuniku üle teostatakse teenistuslikku järelevalvet ainult määral, mis ei kahjusta tema sõltumatust.
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, hõlmab teenistuslik järelevalve ka õigust heita kohtunikule ette ametiülesannete õigusvastaselt täitmist ja kutsuda teda üles täitma ametiülesandeid nõuetekohaselt ja viivitamata.
3. Kui kohtuniku arvates kahjustab teenistusliku järelevalve meede tema sõltumatust, lahendab kohtuniku taotlusel selle küsimuse vastavalt käesolevale seadusele kohus.“
Hesseni liidumaa õigus
11 Hesseni liidumaa põhiseaduse (Verfassung des Landes Hessen) artikkel 126 sätestab:
„1. Kohtuvõimu teostavad ainult seaduse alusel moodustatud kohtud.
2. Kohtunikud on sõltumatud ja alluvad üksnes seadusele.“
12 Hesseni liidumaa põhiseaduse artikkel 127 on sõnastatud järgmiselt:
„1. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks.
2. Kohtunikud nimetatakse eluajaks ametisse alles siis, kui nad pärast ajutist teenistussuhet seadusega kindlaksmääratud katseajal on oma isiksuse ja kohtunikutegevusega taganud, et nad täidavad oma ülesandeid demokraatia ja sotsiaalse mõistmise vaimus.
3. Ajutise teenistuse ja eluajaks ametisse nimetamise otsuse teevad justiitsminister ja kohtunike valikukomisjon koos.
[…]“.
13 Hesseni liidumaa kohtuniku staatuse seaduse (Hessisches Richtergesetz, edaspidi „HRiG“) §-s 2b on sätestatud:
„Kohtunike sobivuse, pädevuse ja töö hindamist reguleerivad justiitsministeeriumi suunised.“
14 HRiG § 3 sätestab:
„Kohtunikud nimetab ametisse justiitsminister.“
15 Halduskohtumenetluse seadustiku (Verwaltungsgerichtsordnung) § 18 on sõnastatud järgmiselt:
„Üksnes ajutise personalivajaduse rahuldamiseks võib nimetada ajutiseks kohtunikuks alalise ametniku, kelle puhul on täidetud kohtunikuks nimetamise tingimused, vähemalt kaheks aastaks, maksimaalselt aga tema alalise ametiaja lõpuni. DRiG § 15 lõike 1 esimest ja kolmandat lauset ning lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis.“
16 Hesseni liidumaa andmekaitse ja teabevabaduse seaduse (Hessisches Datenschutz- und Informationsfreiheitsgesetz) – millega on kohandatud Hesseni liidumaa andmekaitseõigust eelkõige vastavalt määrusele 2016/679 – § 30 lõikes 1 on sätestatud:
„Liidumaa parlamendi suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid, välja arvatud §‑d 15 ja 29, üksnes juhul, kui viimane tegeleb haldusasjadega, eriti kui tegemist on liidumaa parlamendi majandusküsimustega, personalihalduse või õigusnormide rakendamisega, mille täitmine on liidumaa parlamendi presidendi ülesanne. Muus osas võtab liidumaa parlament vastu andmekaitsekorra kooskõlas oma konstitutsioonilise staatusega. […]“
17 Hesseni liidumaa parlamendi 16. detsembri 1993. aasta kodukorra (Geschäftsordnung des Hessischen Landtags) lisas 2 esitatud 1986. aasta suuniste salastatud teabe käitlemise kohta Hesseni liidumaa parlamendis §‑s 13 „Eraeluliste saladuste kaitse“ on ette nähtud:
„1. Toimikud, muud dokumendid ja komisjonide nõupidamised salastatakse, kui seda nõuab isikliku, äri- või tööstusteabe konfidentsiaalsuse kaitse. Eeskätt kehtib see maksudokumentide ja petitsioonide puhul. […]
2. Selliste toimikute või dokumentidega võivad tutvuda ainult pädeva komisjoni liikmed. Sama kehtib komisjonide nõupidamiste protokollide suhtes, milles käsitletakse lõike 1 kohaselt salastamisele kuuluvaid küsimusi. Protokollide levitamise üle otsustab komisjon.“
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
18 Pärast seda, kui VQ oli esitanud petitsiooni Hesseni liidumaa parlamendi petitsioonikomisjonile, taotles ta määruse 2016/679 artikli 15 alusel sellelt komisjonilt võimalust tutvuda teda puudutavate isikuandmetega, mida komisjon oli tema petitsiooni menetlemise käigus töödelnud.
19 Hesseni liidumaa parlamendi president otsustas jätta selle taotluse rahuldamata põhjusel, et petitsioonimenetlus kujutab endast parlamentaarset ülesannet ning parlamendi suhtes ei kuulu määrus 2016/679 kohaldamisele.
20 VQ esitas 22. märtsil 2013 Verwaltungsgericht Wiesbadenile (Wiesbadeni halduskohus, Saksamaa) kaebuse Hesseni liidumaa parlamendi presidendi otsuse peale, millega jäeti tema taotlus rahuldamata.
21 See kohus märgib, et arvestades eelkõige 1986. aasta suuniste salastatud teabe käitlemise kohta Hesseni liidumaa parlamendis § 13, ei anna Saksa õigus mingit õigust tutvuda isikuandmetega niisuguse petitsiooni raames, nagu on kõne all põhikohtuasjas.
22 Siiski küsib ta esiteks, kas Hesseni liidumaa parlamendi petitsioonikomisjoni saab pidada „avaliku sektori asutuseks“ määruse 2016/679 artikli 4 punkti 7 tähenduses ja kas teda saab käesoleval juhul pidada VQ isikuandmete „vastutavaks töötlejaks“. Sellisel juhul võib viimati nimetatu tugineda õigusele tutvuda andmetega nimetatud määruse artikli 15 alusel.
23 Määruses 2016/679 ei ole aga esitatud mõiste „avaliku sektori asutus“ määratlust. Verwaltungsgericht Wiesbaden (Wiesbadeni halduskohus) leiab, et sellele väljendile võib anda kas funktsionaalse või institutsioonilise tähenduse. Esimese tähenduse korral oleksid „avaliku sektori asutused“ kõik avalik-õiguslikud asutused, kes täidavad avaliku halduse ülesandeid, ning seega ka Hesseni liidumaa parlament, kui ta täidab avaliku halduse ülesandeid. Teise tähenduse korral oleks selle parlamendi petitsioonikomisjon iseseisev organ ning seega avaliku sektori asutus institutsioonilises tähenduses. Ta ei osale parlamendi õigusloometegevuses, kuna esiteks ei ole tema tegevus olemuselt siduv ja teiseks puudub tal algatus- või kujundusõigus, kuna tema tegevus sõltub alati kodaniku petitsioonist ja taotluse sisust.
24 Pealegi, kuna määruse 2016/679 artikli 2 lõige 2 ei välista kohtu või seadusandjana tegutsevaid asutusi või institutsioone, viitab see säte sellele, et halduse mõistet ja seega avaliku sektori asutuse mõistet tuleks tõlgendada laialt. Pidades silmas õigust esitada petitsioone, ei erista järelikult miski seda komisjoni kõigist teistest Hesseni liidumaa haldusasutustest.
25 Verwaltungsgericht Wiesbaden (Wiesbadeni halduskohus) leiab seetõttu, et Hesseni liidumaa parlamendi petitsioonikomisjon on „avaliku sektori asutus“ selle määruse artikli 4 punkti 7 tähenduses ning käesoleval juhul ei ole ühtki põhjust, mis välistaks määruse artikli 15 kohase õiguse andmetega tutvuda.
26 Samas küsib see kohus teiseks, kas teda võib pidada „kohtuks“ ELTL artikli 267 tähenduses koostoimes harta artikli 47 teise lõiguga, arvestades Euroopa Kohtu välja töötatud sellekohaseid kriteeriume, eelkõige asjasse puutuva organi sõltumatust käsitlevat kriteeriumi.
27 Eelotsusetaotluse esitanud kohus tuletab meelde, et sõltumatuse nõudel on kaks aspekti. Esimene, väline aspekt eeldab, et asjaomane instants täidab oma ülesandeid täiesti iseseisvalt, ilma mis tahes alluvussuhteta ja saamata kelleltki korraldusi või juhiseid, ning on seega kaitstud väljastpoolt tuleva sekkumise või surve eest, mis võiks ohtu seada tema liikmete poolt neile lahendada antud vaidlustes otsuse tegemise sõltumatuse. Teine, sisemine aspekt on seotud erapooletuse mõistega ja selle eesmärk on võrdse distantsi säilitamine menetlusosalistega ja nende vastavate huvidega menetluse eset arvestades. See aspekt eeldab, et peetakse kinni objektiivsusest ja vaidluse lahendamisel ei võeta arvesse ühtegi huvi, mis ei ole rangelt seotud õigusnormi kohaldamisega.
28 Mis puudutab sõltumatuse välist aspekti, siis tähendab kohtu seotus justiitsministeeriumiga, et see kohus ei saa oma ülesandeid täita täiesti iseseisvalt. Käesoleval juhul määrab Hesseni liidumaa justiitsministeerium selle liidumaa kohtute korralduse. Eeskätt määrab ministeerium kindlaks kommunikatsioonikanalid (telefon, faks, Internet jt) ning haldamise infotehnoloogiavahendid, nimelt „HessenPC“, koos keskse teenuseosutajaga Hessische Zentrale für Datenverarbeitung (Hesseni liidumaa andmetöötluskeskus), kes kuulub Hesseni liidumaa rahandusministeeriumi haldusalasse. Viimane tagab ka kõigi nende vahendite hoolduse, mistõttu haldusasutusel on juurdepääs kõikidele kohtu andmetele.
29 Ainuüksi juba võimalus, et kohtuid võidakse poliitiliselt mõjutada, eelkõige justiitsministeeriumi poolt vahendite või ametikohtade jaotamise kaudu, võib põhjustada kohtute otsuste mõjutamise ohtu ja kahjustada kohtute sõltumatust oma ülesannete täitmisel. Seda võib teha ka oletatav surve, mida avaldatakse ministeeriumi hallatava töökoormusstatistika kaudu asjade kiireks lahendamiseks.
30 Hesseni liidumaa kohtutel ei ole ka iseseisvat andmekaitsekontrolli, kuna põhilist osa andmetöötlusest nõuab sisuliselt Hesseni liidumaa justiitsministeerium, ilma et toimuks määruse 2016/679 põhjenduses 20 mainitud kohtulikku kontrolli.
31 Sõltumatuse sisemise aspekti osas täpsustab Verwaltungsgericht Wiesbaden (Wiesbadeni halduskohus), et Saksa konstitutsiooniõigus ei taga kohtute institutsioonilist sõltumatust.
32 Esiteks, nagu nähtub HRiG §-dest 2b ja 3, kuulub kohtunike, sealhulgas eelotsusetaotluse esitanud kohtu kohtunike ametisse nimetamine, hindamine ja edutamine Hesseni liidumaa justiitsministri pädevusse. Sellest järeldub, et nende suhtes on kohaldatavad avaliku teenistuse sätted, mistõttu peab muu hulgas kohtunike välislähetuste, näiteks Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku raames toimuvate lähetuste üle otsustama nimetatud justiitsminister.
33 Peale selle on halduskohtumenetluse seadustiku § 18 alusel võimalik ajutise personalivajaduse rahuldamiseks nimetada ajutiseks kohtunikuks alaline ametnik. Selline kohtunik võib aga olla pärit ka avaliku sektori asutusest, kes osaleb kohtumenetluses vastustajana.
34 Lisaks sisestab Hesseni liidumaa justiitsministeerium kõikide kohtunike kontaktandmed teabehaldussüsteemi, mis on Hesseni liidumaa valitsuse vastutusalas, mistõttu on kõigil selle liidumaa haldusasutustel võimalik nendele andmetele juurde pääseda, isegi kui nad on pooled samade kohtunike menetletavas kohtuasjas.
35 Lõpuks otsustab justiitsministeerium ka iga kohtu kohtunike ja kohtunikukohtade arvu ning selliste töötajate ja ametnike arvu üle, kes ei ole kohtunikud, kuid osalevad täitevvõimu teostamises, samuti iga kohtu infotehnoloogiavahendite üle.
36 Seega on kohtud sõltumatud üksnes funktsionaalselt, kuna Hesseni liidumaa põhiseaduse artikli 126 kohaselt on vaid kohtunikud sõltumatud ja alluvad seadusele. Niisugune funktsionaalne sõltumatus üksi ei ole siiski piisav, et kaitsta kohtuid mis tahes välise mõju eest.
37 Verwaltungsgericht Wiesbaden (Wiesbadeni halduskohus) järeldab sellest, et ta ei vasta tõenäoliselt harta artikli 47 teises lõigus ette nähtud tingimustele, et teda saaks pidada sõltumatuks ja erapooletuks kohtuks.
38 Neil asjaoludel otsustas Verwaltungsgericht Wiesbaden (Wiesbadeni halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas [määrus 2016/679] – käesoleval juhul selle artikkel 15 („Andmesubjekti õigus tutvuda andmetega“) – on kohaldatav liikmesriigi liidumaa parlamendi pädeva komisjoni suhtes, kes käsitleb kodanike avaldusi – käesoleval juhul Hesseni liidumaa parlamendi petitsioonikomisjon –, ja kas asjaomast komisjoni tuleb selles mõttes pidada avaliku sektori asutuseks [määruse 2016/679] artikli 4 punkti 7 tähenduses?
2. Kas eelotsusetaotluse esitanud kohus on sõltumatu ja erapooletu kohus ELTL artikli 267 tähenduses koostoimes [harta] artikli 47 teise lõiguga?“
Euroopa Kohtu pädevus
39 Poola valitsus seab oma seisukohtades kahtluse alla Euroopa Kohtu pädevuse, eelkõige pädevuse teha otsus teise küsimuse kohta, kuna liidu õigus ei reguleeri liikmesriikide kohtukorraldust ja seetõttu kuulub see küsimus üksnes riigisisese õiguse kohaldamisalasse.
40 Sellega seoses piisab, kui märkida, et eelotsusetaotlus puudutab liidu õiguse tõlgendamist, olgu siis tegemist määruse 2016/679 tõlgendamisega või ELTL artikli 267 tõlgendamisega koostoimes harta artikliga 47.
41 Neil asjaoludel on Euroopa Kohus ilmselgelt pädev lahendama eelotsusetaotlust tervikuna, st nii esimese kui ka teise küsimuse osas (vt selle kohta 19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus), C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punktid 74 ja 75).
Eelotsusetaotluse vastuvõetavus
42 Teises küsimuses väljendab Verwaltungsgericht Wiesbaden (Wiesbadeni halduskohus) kahtlust, kas ta on „kohus“ ELTL artikli 267 tähenduses koostoimes harta artikliga 47. Ta palub seega tegelikult Euroopa Kohtul analüüsida tema eelotsusetaotluse vastuvõetavust, kuna asjaolu, et tegemist on „kohtuga“ nimetatud artikli 267 tähenduses, on vastuvõetavuse tingimus ja seega esimeses küsimuses viidatud liidu õigusnormi Euroopa Kohtu poolt tõlgendamise eeltingimus.
43 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võtab Euroopa Kohus selle hindamisel, kas eelotsusetaotluse esitanud organ on „kohus“ ELTL artikli 267 tähenduses – mis on üksnes liidu õiguse valdkonda kuuluv küsimus – ja kas eelotsusetaotlus on seega vastuvõetav, arvesse järgmisi asjaolusid nende kogumis: organi asutamine seaduse alusel, tema alalisus, tema kohtualluvuse kohustuslikkus, menetluse võistlevus, õigusnormide kohaldamine organi poolt ning tema sõltumatus (vt selle kohta 21. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus Banco de Santander, C‑274/14, EU:C:2020:17, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).
44 Verwaltungsgericht Wiesbadeni (Wiesbadeni halduskohus) väljendatud kahtlused puudutavad tema sõltumatust seadusandlikust ja täitevvõimust. Need kahtlused põhinevad sellel, et esiteks nimetab kohtunikud ametisse ja edutab neid justiitsminister, teiseks reguleerib kohtunike hindamist justiitsministeerium samade sätete alusel, mis kehtivad ametnike suhtes, kolmandaks haldab kohtunike isikuandmeid ja tööalaseid kontaktandmeid ministeerium, kellel on seega juurdepääs nendele andmetele, neljandaks võib ajutise personalivajaduse rahuldamiseks nimetada ajutisteks kohtunikeks ametnikke ning viiendaks määrab justiitsministeerium kindlaks kohtute välis- ja sisekorralduse, ametikohtade jaotamise, kasutatavad kommunikatsioonikanalid ja infotehnoloogiavahendid ning otsustab ka kohtunike välislähetuste üle.
45 Seoses sellega tuleb meenutada, et liikmesriikide kohtute sõltumatus on Euroopa Liidu õiguskorra jaoks põhjapaneva tähtsusega mitmel põhjusel. Kõigepealt on see sõltumatus seotud õigusriigi põhimõttega, mis on ELL artikli 2 kohaselt üks neist väärtustest, millel liit rajaneb ja mis on liikmesriikidele ühised, ning ELL artikliga 19, mis konkretiseerib seda väärtust ja näeb liidu õiguskorras kohtuliku kontrolli tagamise ülesande ette ka liikmesriikide kohtutele (vt selle kohta 27. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Associação Sindical dos Juízes Portugueses, C‑64/16, EU:C:2018:117, punkt 32). Seejärel on kohtute sõltumatus vajalik tingimus selleks, et tagada õigussubjektidele liidu õiguse kohaldamisalas harta artiklis 47 ette nähtud põhiõigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus kohtus, mis on ülimalt tähtis, et tagada isikutele kõikide liidu õigusega antud õiguste kaitse (vt selle kohta eelkõige 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus (uuesti läbivaatamine) Simpson vs. nõukogu ja HG vs. komisjon, C‑542/18 RX‑II ja C‑543/18 RX‑II, EU:C:2020:232, punktid 70 ja 71 ning seal viidatud kohtupraktika). Lõpuks on liikmesriikide kohtute sõltumatus oluline ELTL artiklis 267 ette nähtud eelotsusetaotluste mehhanismi raames toimuva õigusalase koostöö süsteemi nõuetekohase toimimise seisukohast, sest selle mehhanismi saab käivitada ainult organ, kellel tuleb kohaldada liidu õigust ja kes vastab muu hulgas sõltumatuse kriteeriumile (vt eelkõige 21. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus Banco de Santander, C‑274/14, EU:C:2020:17, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).
46 Eelotsusetaotluse vastuvõetavuse kontrollimisel võib seega sõltumatuse kriteeriumi, millele eelotsusetaotluse esitanud organ peab vastama, et teda saaks pidada „kohtuks“ ELTL artikli 267 tähenduses, hinnata üksnes selle sätte alusel.
47 Sellest järeldub, nagu rõhutab Euroopa Komisjon, et käesoleval juhul peab see hinnang puudutama üksnes Verwaltungsgericht Wiesbadeni (Wiesbadeni halduskohus) sõltumatust põhikohtuasjas, mis käesoleva kohtuotsuse punktidest 22–25 nähtuvalt käsitleb liidu õiguse, st määruse 2016/679 tõlgendamist.
48 Nimetatud halduskohtu poolt esile toodud teatud asjaolud ei ole selle hinnangu andmisel ilmselgelt asjakohased.
49 See kehtib esiteks ajutiste kohtunike nimetamise korra kohta, kuna need kohtunikud ei kuulu kohtukoosseisu, mis koosneb käesoleval juhul ainult Verwaltungsgericht Wiesbadeni (Wiesbadeni halduskohus) esimehest.
50 Mis puudutab teiseks Hesseni liidumaa justiitsministeeriumi rolli kohtunike töölähetuste haldamisel või kohtukorralduses, ametikohtade arvu kindlaksmääramisel, kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiavahendite haldamisel ning isikuandmete haldamisel, siis piisab, kui märkida, et eelotsusetaotlus ei sisalda mingit teavet, mis võimaldaks mõista, mil määral võiksid need asjaolud seada põhikohtuasjas kahtluse alla Verwaltungsgericht Wiesbadeni (Wiesbadeni halduskohus) sõltumatuse.
51 Seega tuleb sisuliselt kontrollida väidetavat mõju, mida seadusandlik või täitevvõim võib kohtunike nimetamises, edutamises ja hindamises osalemise tõttu avaldada selle halduskohtu kohtunikele.
52 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldavad sõltumatuse ja erapooletuse tagatised, mis peavad olema liikmesriikide kohtutel, selliste normide olemasolu, mis puudutavad muu hulgas organi koosseisu, liikmete nimetamist, ametiaega ning ka taandumise, taandamise ja tagasikutsumise aluseid ning mis lubavad ümber lükata üksikisiku põhjendatud kahtlusi selles osas, kas nimetatud organ on väljaspool väliste tegurite haardeulatust, ja selles osas, kas nimetatud organ on tema ees olevate huvide suhtes neutraalne (21. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus Banco de Santander, C‑274/14, EU:C:2020:17, punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika).
53 Selle kohta täpsustab Saksamaa valitsus, et käesoleval juhul on kohtunikel avalikus teenistuses iseseisev staatus, mis on tagatud eelkõige Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse artiklis 97 ette nähtud ametist tagandamise keeluga, kohtunikkonna asju käsitlevate kohtute pädevusega kohtunike kohtuliku kaitse valdkonnas ning ametisse nimetamise menetlusega, milles kohtunike valikukomisjonil on otsustav roll. See komisjon, mis on ette nähtud Hesseni liidumaa põhiseaduse artiklis 127, koosneb seitsmest liidumaa parlamendi nimetatud liikmest, viiest kohtunikkonda esindavast liikmest ja ühest liidumaa kahe advokatuuri esimehest kord aastas toimuva rotatsiooni alusel. Liikmed, kelle nimetab parlament proportsionaalselt parlamendi koosseisuga, peaksid tagama kõnealuse komisjoni demokraatliku legitiimsuse.
54 Mis puudutab eelotsusetaotluse esitanud kohtu kohtuniku ametisse nimetamise tingimusi, siis tuleb kõigepealt märkida, et ainuüksi asjaolu, et kohtuniku ametisse nimetamise menetluses osaleb seadusandlik või täitevvõim, ei muuda kohtunikku neist sõltuvaks ega tekita kahtlusi kohtuniku erapooletuses, kui ametisse nimetatud isikule ei avaldata mingit survet ega anta juhiseid ülesannete täitmisel (vt selle kohta 19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkoja sõltumatus), C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 133 ning seal viidatud kohtupraktika).
55 Verwaltungsgericht Wiesbaden (Wiesbadeni halduskohus) näib siiski küsivat ka seda, kas kohtunike valikukomisjoni koosseis on kooskõlas sõltumatuse põhimõttega, võttes arvesse seadusandliku võimu poolt valitud liikmete ülekaalu.
56 Ainuüksi see asjaolu ei anna siiski alust kahelda eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõltumatuses. Nimelt tuleb liikmesriigi kohtu sõltumatust, sealhulgas selle liikmete nimetamise tingimuste vaatevinklist, hinnata kõiki asjakohaseid tegureid arvesse võttes.
57 Seoses sellega tuleb märkida, et kui liikmesriigi kohus on esitanud Euroopa Kohtule rea tegureid, mis tema arvates seavad kahtluse alla kohtunike ametisse nimetamisel osaleva komisjoni sõltumatuse, siis on Euroopa Kohus otsustanud, et ehkki mõnda eelotsusetaotluse esitanud kohtu esile toodud teguritest ei saa iseenesest kritiseerida ning need kuuluvad sellisel juhul liikmesriikide pädevusse ja liikmesriikide tehtavate valikute hulka, võivad need tegurid kogumis koos valikute tegemise asjaoludega anda seevastu alust kahtluseks, kas kohtunike ametisse nimetamise menetluses osalev organ on sõltumatu, kuigi üksikult võttes need tegurid sellist kahtlust ei tekita (19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus), C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 142).
58 Käesoleval juhul ei saa järeldada, et sellisel komisjonil, nagu on kõne all põhikohtuasjas, puuduks sõltumatus käesoleva kohtuotsuse punktis 55 mainitud ainsa asjaolu esinemise tõttu.
59 Mis puudutab kohtunike hindamis- ja edutamistingimusi, milles Verwaltungsgericht Wiesbaden (Wiesbadeni halduskohus) samuti kahtles, siis piisab, kui märkida, et Euroopa Kohtule esitatud toimik ei sisalda andmeid selle kohta, et viis, kuidas täitevvõim selles osas oma pädevust teostab, võiks tekitada õigussubjektidel põhjendatud kahtlusi, kas asjaomane kohtunik on väljaspool väliste tegurite haardeulatust ja tema ees olevate huvide suhtes neutraalne.
60 Eeltoodut arvestades ei ole Verwaltungsgericht Wiesbadeni (Wiesbadeni halduskohus) kirjeldatud asjaolud, millega ta põhjendab kahtlusi oma sõltumatuse suhtes, iseenesest piisavad, et järeldada, et sellised kahtlused on põhjendatud ja et see kohus ei ole sõltumatu, hoolimata kõigist teistest normidest, mis on ette nähtud õiguskorras, kuhu see halduskohus kuulub, ja mille eesmärk on tagada tema sõltumatus, sealhulgas normid, mida on mainitud käesoleva kohtuotsuse punktis 53.
61 Neil asjaoludel tuleb Verwaltungsgericht Wiesbadenit (Wiesbadeni halduskohus) käesoleval juhul pidada „kohtuks“ ELTL artikli 267 tähenduses. Sellest tulenevalt on eelotsusetaotlus vastuvõetav.
62 Olgu täpsustud, et see järeldus ei mõjuta teise eelotsuse küsimuse vastuvõetavuse analüüsimist, mis on sellisena vastuvõetamatu. Kuna see küsimus puudutab ELTL artikli 267 enda tõlgendamist, millel ei ole tähtsust põhikohtuasja lahendamisel, ei ole selles küsimuses taotletud tõlgendus objektiivselt vajalik lahendi jaoks, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus peab tegema (vt selle kohta 25. mai 1998. aasta kohtumäärus Nour, C‑361/97, EU:C:1998:250, punkt 15 ja seal viidatud kohtupraktika).
Eelotsusetaotlus
63 Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma eelotsusetaotluses Euroopa Kohtul sisuliselt selgitada, kas määruse 2016/679 artikli 4 punkti 7 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi liidumaa parlamendi petitsioonikomisjoni tuleb pidada „vastutavaks töötlejaks“ selle sätte tähenduses, mistõttu kuulub isikuandmete töötlemine sellise komisjoni poolt määruse, eelkõige selle artikli 15 kohaldamisalasse.
64 Sellele küsimusele vastamiseks tuleb esiteks meelde tuletada, et artikli 4 punktis 7 on „vastutav töötleja“ määratletud kui füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid.
65 Mõiste „vastutav töötleja“ määratlus määruses 2016/679 ei piirdu järelikult avaliku sektori asutustega, vaid nagu Tšehhi valitsus rõhutab, on piisavalt lai, et hõlmata mis tahes organit, kes määrab üksi või koos teistega kindlaks töötlemise eesmärgid ja vahendid.
66 Teiseks, seoses Hesseni liidumaa seisukohtadega, mille kohaselt ei kuulu parlamendikomisjoni tegevus liidu õiguse kohaldamisalasse määruse 2016/679 artikli 2 lõike 2 tähenduses, olgu märgitud, et Euroopa Kohtul on juba olnud võimalus direktiivi 95/46 artikli 3 lõiget 2 silmas pidades täpsustada, et kuna see direktiiv põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 100a (muudetuna EÜ artikkel 95), siis ei eelda sellele õiguslikule alusele tuginemine seda, et kõigil sel alusel vastu võetud õigusaktis käsitletavatel olukordadel peaks olema tegelik seos vaba liikumisega liikmesriikide vahel, ning et väljendit „tegevuse käigus, mis jääb väljapoole [liidu] õigust“ ei ole kohane tõlgendada nii, et selle ulatuse määramiseks on igal üksikjuhul vaja kontrollida, kas asjaomane tegevus mõjutab otseselt vaba liikumist liikmesriikide vahel (6. novembri 2003. aasta kohtuotsus Lindqvist, C‑101/01, EU:C:2003:596, punktid 40 ja 42).
67 Seda enam kehtib see määruse 2016/679 puhul, mis põhineb ELTL artiklil 16 – mille kohaselt kehtestavad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu eeskirjad füüsiliste isikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega muu hulgas liikmesriikides liidu õiguse reguleerimisalasse kuuluva tegevuse puhul, samuti selliste andmete vaba liikumise eeskirjad – ning mille artikli 2 lõige 2 vastab sisuliselt direktiivi 95/46 artikli 3 lõikele 2.
68 Kolmandaks tuleb määruse artikli 2 lõike 2 punkti a tõlgendada kitsalt, sest see kujutab endast erandit määruse kohaldamisala väga laiast määratlusest, mis on antud määruse artikli 2 lõikes 1.
69 On tõsi, et Euroopa Kohus on rõhutanud sisuliselt, et direktiivi 95/46 artikli 3 lõike 2 esimese taande näitlikus loetelus mainitud tegevused (nimelt Euroopa Liidu lepingu V ja VI jaotises osutatud tegevused, samuti töötlemine, mis on seotud avaliku korra, riigikaitse, riigi julgeoleku ja riigi toimingutega kriminaalõiguse valdkonnas) on igal juhul riigi või riigiasutuste endi tegevused ning need tegevused peavad määratlema selles taandes sätestatud erandi ulatuse, mistõttu see erand on kohaldatav ainult tegevustele, mida on seal sõnaselgelt mainitud või mida saab liigitada samasse kategooriasse (eiusdem generis) (6. novembri 2003. aasta kohtuotsus Lindqvist, C‑101/01, EU:C:2003:596, punktid 43 ja 44).
70 Samas ei ole ainuüksi asjaolu, et see on riigi või riigiasutuse enda tegevus, piisav, et erand oleks sellisele tegevusele automaatselt kohaldatav. On nimelt vaja, et tegevus kuuluks kõnealuses sättes sõnaselgelt nimetatud tegevuste hulka või et seda saaks liigitada nendega samasse kategooriasse.
71 Kuigi Hesseni liidumaa parlamendi petitsioonikomisjoni tegevus on kahtlemata avalik tegevus ja liidumaa enda tegevus, sest komisjon aitab kaudselt kaasa parlamendi tegevusele, ei muuda see tõsiasja, et see tegevus on nii poliitiline kui ka haldusalane, ning pealegi ei nähtu Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et need tegevused vastaksid käesoleval juhul määruse 2016/679 artikli 2 lõike 2 punktides b ja d nimetatud tegevustele või et neid võiks liigitada nendega samasse kategooriasse.
72 Neljandaks ja viimaseks ei ole määruses 2016/679, eelkõige selle põhjenduses 20 ja artiklis 23 parlamendi tegevuse kohta ette nähtud ühtegi erandit.
73 Kuna Hesseni liidumaa parlamendi petitsioonikomisjon määrab üksi või koos teistega kindlaks töötlemise eesmärgid ja vahendid, tuleb seda komisjoni järelikult pidada „vastutavaks töötlejaks“ määruse 2016/679 artikli 4 punkti 7 tähenduses ja seetõttu kuulub käesoleval juhul kohaldamisele määruse artikkel 15.
74 Kõigist eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et määruse 2016/679 artikli 4 punkti 7 tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi liidumaa parlamendi petitsioonikomisjon määrab üksi või koos teistega kindlaks töötlemise eesmärgid ja vahendid, tuleb seda komisjoni pidada „vastutavaks töötlejaks“ selle sätte tähenduses, mistõttu kuulub isikuandmete töötlemine sellise komisjoni poolt määruse, eelkõige selle artikli 15 kohaldamisalasse.
Kohtukulud
75 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 4 punkti 7 tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi liidumaa parlamendi petitsioonikomisjon määrab üksi või koos teistega kindlaks töötlemise eesmärgid ja vahendid, tuleb seda komisjoni pidada „vastutavaks töötlejaks“ selle sätte tähenduses, mistõttu kuulub isikuandmete töötlemine sellise komisjoni poolt määruse, eelkõige selle artikli 15 kohaldamisalasse.
Allkirjad