EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(esimene koda)

20. märts 2014

Kohtuasi F‑83/10 DEP

Konstantinos Giannakouris

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Menetlus – Kohtukulude kindlaksmääramine

Ese:      Kodukorra artikli 92 lõike 2 alusel kohtukulude kindlaksmääramise taotlus, mille Euroopa Komisjon esitas pärast Avaliku Teenistuse Kohtu 5. juuni 2012. aasta otsust kohtuasjas F‑83/10: Giannakouris vs. komisjon (edaspidi „5. juuni 2012. aasta kohtuotsus”).

Otsus:      Määrata Euroopa Komisjonile kohtuasjas F‑83/10 K. Giannakourise poolt hüvitamisele kuuluvate kulude summaks 2555,50 eurot, millele lisandub viivitusintress alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest kuni maksmise kuupäevani määras, mida kohaldatakse eespool nimetatud ajavahemikul ning mis on arvutatud Euroopa Keskpanga poolt peamistele refinantseerimistoimingutele kehtestatud määra alusel, millele lisandub kaks protsendipunkti.

Kokkuvõte

1.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Mõiste – Poolte vältimatud kulud – Välistõlke kulud, mis on seotud liidu institutsioonide esitatud menetlusdokumentide tõlgetega – Väljaarvamine

(Nõukogu määrus nr 1, artikkel 1; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 91 punkt b)

2.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Poolte vältimatud kulud – Institutsiooni poolt teda esindavale advokaadile makstav tasu – Hõlmamine – Kohtukulude kindlaksmääramisel arvesse võetavad asjaolud

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 esimene lõik ja I lisa artikli 7 lõige 1; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 144 punkt b ja artikli 145 punkt 1)

1.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 91 punktist b tuleneb, et kulud kuuluvad hüvitamisele üksnes siis, kui need esiteks olid seotud Avaliku Teenistuse Kohtu menetlusega ja teiseks olid need sel eesmärgil vältimatud.

Sellega seoses tuleb märkida, et välistõlke kulusid, mis on seotud liidu institutsioonide poolt Avaliku Teenistuse Kohtule esitatud menetlusdokumentide tõlgetega, ei saa pidada menetluse eesmärgil vältimatuteks kuludeks ja seega hüvitamisele kuuluvateks kuludeks. Institutsioonid on kohustatud esitama kõikide nende poolt koostatud menetlusdokumentide tõlked. See kodukorraga institutsioonidele pandud kohustus põhineb asjaolul, et institutsioonid tegutsevad mitmekeelses keskkonnas ning neil on kõik vajalikud inimressursid menetlusdokumentide tõlgete tegemiseks kõikides keeltes, mis on ette nähtud määruses nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled. Nende kulude tasumist ei saa nõuda ametnikult, kel on õigus valida menetluskeel ning keda seetõttu diskrimineeritaks, kui ta peaks need kulud tasuma. Pealegi ei eeldata advokaadilt dokumentide tõlkimist, vaid tema tasu peab väljendama tema tööd juristina, et abistada ja esindada oma klienti.

(vt punktid 20 ja 32)

Viited:

Euroopa Kohus: 26. november 2004, kohtuasi C‑198/02 P (R)‑DEP: EIP vs. De Nicola (punkt 21).

Avaliku Teenistuse Kohus: 26. aprill 2010, kohtuasi F‑7/08 DEP: Schönberger vs. parlament (punkt 23).

2.      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 esimesest lõigust, mida põhikirja I lisa artikli lõike 1 kohaselt kohaldatakse Avaliku Teenistuse Kohtule, nähtub, et liidu institutsioonid võivad kasutada advokaadi abi. Advokaadi tasu on seega hõlmatud menetlusega seotud vältimatute kulude mõistega, ilma et institutsioon peaks tõendama, et selline abi oli objektiivselt põhjendatud.

Mis puudutab selle summa kindlaksmääramist, mille ulatuses advokaaditasu võib hüvitamisele kuuluda, siis liidu kohtul puudub õigus määrata kindlaks poolte poolt oma advokaatidele makstava tasu suurust, ent ta võib kindlaks määrata summa, mis tuleb kohtukulude tasumise eest vastutaval poolel hüvitada. Kohtukulude kindlaksmääramise taotluse üle otsustamisel ei pea liidu kohus arvestama siseriiklikke kehtivaid advokaadi tasumäärasid ega mis tahes selle kohta sõlmitud kokkulepet huvitatud poole ja tema esindajate või nõustajate vahel.

Sellega seoses tuleb tasumäärasid reguleerivate liidu õigusnormide puudumisel kohtul vabalt hinnata juhtumi asjaolusid, arvestades kohtuvaidluse eesmärki ja olemust, selle olulisust liidu õiguse seisukohalt, samuti kohtuasja keerukust, esindajate või nõustajate tehtud töö mahtu kohtumenetluses ja poolte majanduslikku huvi menetluses.

Samuti ei või asjaomasele institutsioonile hüvitatava advokaaditasu summat hinnata, jättes tähelepanuta töö, mida selle institutsiooni talitused tegid enne Avaliku Teenistuse Kohtusse pöördumist. Kuna hagi vastuvõetavus sõltub nimelt kaebuse esitamisest ja selle rahuldamata jätmisest ametisse nimetava asutuse poolt, tegelevad institutsiooni talitused vaidluse lahendamisega põhimõtteliselt juba enne selle Avaliku Teenistuse Kohtusse jõudmist.

Mis puudutab Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses tehtud töö mahtu, siis tuleb kohtul arvesse võtta kogu töötundide arvu, mis võivad selle menetluse tarvis olla objektiivselt vältimatud.

(vt punktid 21‑24 ja 29)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 10. november 2009, kohtuasi F‑14/08 DEP: X vs. parlament (punkt 22); eespool viidatud kohtuasi Schönberger vs. parlament (punktid 24 ja 29); 27. september 2011, kohtuasi F‑55/08 DEP: De Nicola vs. EIP (punktid 41 ja 42).

Euroopa Liidu Üldkohus: 23. märts 2012, kohtuasi T‑498/09 P-DEP: Kerstens vs. komisjon (punkt 20); 28. mai 2013, kohtuasi T‑278/07 P‑DEP: Marcuccio vs. komisjon (punkt 14).