AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

28. oktoober 2010

Kohtuasi F‑92/09

U

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ametnikud – Teenistusest vabastamise otsus – Hoolitsemiskohustus – Ametialane ebapädevus – Tervislikud põhjused

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega hageja palub tühistada parlamendi 6. juuli 2009. aasta otsus, millega ta 1. septembrist 2009 teenistusest vabastati, ning mõista välja esialgu 15 000 euro suurune hüvitis mittevaralise kahju eest, mida ta enda hinnangul kandis.

Otsus: Tühistada Euroopa Parlamendi 6. juuli 2009. aasta otsus, millega vabastati U teenistusest. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Mõista kõik kohtukulud välja parlamendilt.

Kokkuvõte

Ametnik – Ebapädevuse tõttu teenistusest vabastamine – Hoolitsemiskohustus

Hoolitsemiskohustusest tulenevalt peab administratsioon juhul, kui esineb kahtlusi selle kohta, kas ametniku raskustel oma ülesannete täitmisel on meditsiiniline põhjus, tegema kõik vajaliku selle kahtluse kummutamiseks, enne kui võetakse vastu otsus selle ametniku teenistusest vabastamise kohta.

Kõnealune nõue kajastub ka ametnike ametialase ebapädevuse võimalike juhtumite tuvastamise ja lahendamise suhtes kohaldatava parandusmenetluse sise-eeskirjas, sest selles artiklis 8 on ette nähtud, et lõpphindajal tuleb teatavatel tingimustel pöörduda parlamendi meditsiinitalituse poole, kui talle on teada asjaolud, mis viitavad sellele, et ametnikule etteheidetaval käitumisel võib olla meditsiiniline põhjus.

Lisaks on hoolitsemiskohustusest tulenev administratsiooni vastutus oluliselt suurem, kui tegemist on sellise ametniku erilise olukorraga, kelle puhul esineb kahtlusi tema vaimse tervise suhtes ning seetõttu ka tema võime suhtes oma huve adekvaatselt kaitsta.

Juhul, kui ametnik ei ole võimeline enda huve kaitsma ega tajuma oma haiguse olemasolu, võib institutsioonil tekkida kohustus ise tegutseda, ning seda enam, kui asjaomast ametnikku ähvardab teenistusest vabastamine ja ta on seetõttu kaitsetus olukorras. Sellest tulenevalt on administratsiooni ülesanne niisuguses eriolukorras veenda hagejat läbima täiendavat arstlikku läbivaatust, tuginedes eelkõige personalieeskirjade artikli 59 lõike 5 kohasele institutsiooni õigusele nõuda, et tema teenistuses olev arst saaks ametniku läbi vaadata, mis võimaldab institutsioonil saata ametnik omal algatusel puhkusele, kui see on vajalik tema tervisliku seisundi tõttu.

Asjaomase isiku arstlik läbivaatus peab aga leidma aset enne, kui tehakse kavatsetud teenistusest vabastamise otsus, mis võib olla õigustatud, kui läbivaatuse teinud arst on tõepoolest välistanud hagejale etteheidetava käitumise meditsiinilised põhjused.

(vt punktid 65–67, 85 ja 88)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 26. veebruar 2003, kohtuasi T‑145/01: Latino vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑59 ja II‑337, punkt 93).

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. detsember 2006, kohtuasi F‑17/05: de Brito Sequeira Carvalho vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑149 ja II‑A‑1‑577, punkt 72).