Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Düsseldorf (Saksamaa) 23. märtsil 2021 – Nokia Technologies Oy versus Daimler AG

(kohtuasi C-182/21)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Düsseldorf

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Nokia Technologies Oy

Kostja: Daimler AG

Kostja nõuete toetuseks menetlusse astunud isikud: Continental Automotive GmbH, Continental Automotive Hungary Kft., Bury Sp. z.o.o., TomTom Sales B.V., VALEO Telematik und Akustik GmbH (varem Peiker acustic GmbH), Robert Bosch GmbH, Huawei Technologies Deutschland GmbH, TomTom International B.V., Sierra Wireless S.A.

Eelotsuse küsimused

A.    Kas tarnijatele tuleb litsents anda esmajärjekorras?

1.    Kas juhul, kui standardiorganisatsiooni kehtestatud standardi rakendamiseks olulise patendi (standard-essential patent, edaspidi „SEP”) omanik, kes on võtnud standardiorganisatsiooni ees tühistamatu kohustuse anda kolmandatele isikutele litsents õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel ehk nn FRAND- (fair, reasonable and non-discriminatory) tingimustel, on esitanud patendiõiguste rikkumise hagi, millega palub rikkumine lõpetada, saab tarneahelas järgnev ettevõtja, kelle vastu on hagi esitatud, tugineda hagi esitaja vastu turgu valitseva seisundi kuritarvitamisele ELTL artikli 102 tähenduses, kui standardit, mille rakendamiseks on asjaomane patent oluline, või selle standardi osi on kostjale lõpptoodete valmistamiseks tarnitud toodetes juba kasutatud ja kui patendiomanik keeldub andmast kõnealuste toodete tarnijatele, kes soovivad saada litsentsi, FRAND-tingimustel piiranguteta litsentsi standardit kasutavate toodete kõikide patendiõiguslikult oluliste kasutusviiside jaoks?

a)    Kas öeldu kehtib eelkõige juhul, kui lõpptoodete turustaja sektoris väljakujunenud tavadega on kooskõlas, et tarnitud toodetes kasutatud patentidega seotud intellektuaalomandi õiguste kasutamiseks peavad tarnijad saama litsentsi?

b)    Kas tarnijatele esmajärjekorras litsentsi andmise kohustus kehtib tarneahela igal astmel või ainult sellel astmel, mis tarneahela viimase astmele, kus lõpptoode turustatakse, vahetult eelneb? Kas ka siin on määravad asjaomases sektoris väljakujunenud äritavad?

2.    Kas konkurentsiõiguses sätestatud kuritarvitamise keeld nõuab, et standardiga hõlmatud toodete kõikideks patendiõiguslikult olulisteks kasutusviisideks antakse tarnijale FRAND-tingimustel piiranguteta litsents, mis tähendab, et tarnitud toote eesmärgipärase kasutamise korral ei vaja lõppturustajad (ja olenevalt asjaoludest tarneahela eelneva astme ostjad) patendiõiguste rikkumiste vältimiseks SEP-omanikult eraldi litsentsi?

3.    Kas juhul, kui esimesele eelotsuse küsimusele vastatakse eitavalt, seab ELTL artikkel 102 kvalitatiivsed, kvantitatiivsed ja/või muud erinõuded kriteeriumidele, mille alusel otsustab SEP omanik, milliste sama tootmis- ja tarneahela eri astmetel patendiõigusi rikkuvate isikute vastu esitab ta patendiõiguste rikkumise hagi, millega palub rikkumine lõpetada?

B.    Euroopa Kohtu 16. juuli 2015. aasta otsusest Huawei vs. ZTE (C-170/13)1 tulenevate nõuete täpsustamine:

1.    Kas olenemata sellest, et SEP omaniku ja SEP kasutaja vastastikused kohustused (rikkumisest teatamine, litsentsi saamise soov, FRAND-tingimustele vastava litsentsi pakkumus, litsentsipakkumus tarnijatele, kellele tuleb litsents anda esmajärjekorras) on vaja täita kohtueelselt, on olemas võimalus täita kohtueelselt täitmata jäetud kohustused õigusi säilitaval viisil tagantjärele kohtumenetluse ajal?

2.    Kas seda, et patendi kasutaja soovib saada litsentsi, võib eeldada vaid juhul, kui kõikide kaasnevate asjaolude põhjaliku hindamise tulemusel tuvastatakse selgelt ja üheti mõistetavalt SEP kasutaja tahe ja valmisolek sõlmida SEP omanikuga litsentsileping FRAND-tingimustel, mis – kuna litsentsipakkumust ei ole selleks hetkeks sõnastatud – võivad olla millised tahes?

a)    Kas patendiõiguste rikkuja, kes ei vasta mitme kuu vältel kirjale, millega juhitakse tema tähelepanu patendiõiguste rikkumisele, annab sellega mõista, et ta ei soovi litsentsi saada, mistõttu litsentsi saamise soov – olgugi et seda on suusõnaliselt väljendatud – puudub ning SEP omaniku hagi, millega palutakse rikkumine lõpetada, tuleb seega rahuldada?

b)    Kas SEP kasutaja vastupakkumuses pakutud litsentsitingimuste põhjal saab teha järelduse, et litsentsi saamise soov puudub, mille tulemusel SEP omaniku esitatud rikkumise lõpetamise hagi rahuldatakse, ilma et eelnevalt kontrollitaks, kas SEP omaniku enda litsentsipakkumus (mis eelnes SEP kasutaja esitatud vastupakkumusele) FRAND-tingimustele üldse vastab?

c)    Kas sellist järeldust ei saa teha vähemasti juhul, kui vastupakkumuses pakutud litsentsitingimused, mille põhjal saab teha järelduse, et litsentsi saamise soov puudub, on sellised, mille puuduv kooskõla FRAND-tingimustega ei ole ilmselge ega tuvastatav kõrgema astme kohtute praktika alusel?

____________

1 C-170/13, EU:C:215:477.