AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(esimene koda)
27. september 2011
Kohtuasi F‑98/09
Sarah Whitehead
versus
Euroopa Keskpank (EKP)
Avalik teenistus – EKP personal – Töötasude ja hüvitiste iga-aastane läbivaatamine – 2008. aasta läbivaatamine – Iga-aastane hindamine – Hindamiskriteeriumid – Konsulteerimine personalikomiteega – Haiguspuhkuse arvessevõtmine – Eesmärkide seadmine
Ese: EÜ asutamislepingule lisatud protokolli Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta artikli 36.2 alusel esitatud hagi, millega S. Whitehead palub esimese võimalusena tühistada EKP 8. jaanuari 2009. aasta otsus, millega talle töötasude ja hüvitiste iga-aastase läbivaatamise raames määrati palgaastmega seotud kahepunktiline palgatõus, ning hüvitada ex æquo et bono hinnatud mittevaraline kahju summas 10 000 eurot.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja EKP kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Töötasude ja hüvitiste iga-aastane läbivaatamine
(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, I lisa artikkel 5)
2. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Töötasude ja hüvitiste iga-aastane läbivaatamine – Kaalutlusõigus
(Nõukogu direktiiv 91/533; Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, I lisa artikkel 5)
3. Ametnikud – Hagi – Väited – Administratsiooni läbipaistvuskohustust käsitlev väide
4. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Töötasude ja hüvitiste iga-aastane läbivaatamine
(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, I lisa artikkel 5)
5. Õigusvastasuse väide – Ulatus – Aktid, mille õigusvastasusele saab viidata – Vaidlustatud otsuse aluseks olev üldakt
(EÜ artiklid 236 ja 241; EA artikkel 152; Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri, artikkel 36.2)
6. Liidu õigus – Allikad – Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni halduskohtu praktika – Väljaarvamine
7. Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Esindamine – Personalikomitee – Kohustuslik konsulteerimine – Ulatus
(Euroopa Keskpanga kodukord, artikkel 15; Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artiklid 48 ja 49)
8. Euroopa Keskpank – Juhatuse pädevus – Keskpanga töökorralduse eeskirjade vastuvõtmine – Suuniste kehtestamine
(Euroopa Keskpanga kodukord, artikli 11 lõige 2)
9. Ametnikud – Võrdne kohtlemine ja diskrimineerimiskeeld – Kohustus kohelda haiguspuhkusel olevaid ametnikke sama moodi kui teenistuses olevaid ametnikke – Puudumine
1. Asjaolu, et Euroopa Keskpangas töötasude ja hüvitiste iga-aastane läbivaatamine tugineb talitustes selle võrdlemisel, milline on olnud iga personaliliikme panus keskpanga ülesannete täitmisesse, ei tähenda, et kui läbivaatamise menetluse raames puudub konkreetne vahend iga personaliliikme individuaalsete teenete hindamiseks, et keskpangal on kohustus võtta töötasude ja hüvitiste iga-aastase läbivaatamise vallas tehtud otsuste aluseks iga-aastane hindamine.
Lisaks tuleb märkida, et kuna töötasude ja hüvitiste iga-aastase läbivaatamise menetlusele ei ole ametnike personalieeskirjades vastet, ei saa analoogiat kasutada liidu ametnike hindamist reguleerivate põhimõtete ja nende põhimõtete vahel, mida kohaldatakse keskpanga töötajate hindamismenetlusele.
(vt punktid 44 ja 48)
2. Kuigi diskrimineerimiskeelu põhimõtte, läbipaistvuskohustuse ja põhjendamiskohustusega kaasneb see, et Euroopa Keskpank peab oma pädevust teostades järgima teatud nõudeid, ei ole selle tulemuseks siiski see, et keskpank peab loobuma laiast kaalutlusruumist, mida ta otsustas säilitada individuaalse palgatõusu määramise poliitika teostamisel, ning määratlema aktis hindamiskriteeriumid, mida ta kavatseb kasutada oma kaalutlusõiguse rakendamiseks.
Kuigi õiguskindluse põhimõte nõuab piisavalt selgete õigusnormide vastuvõtmist selleks, et õigussubjektid saaksid üheselt teada, millised on nende õigused ja kohustused ning tegutseda sellest lähtuvalt, ei pane see keskpangale siiski kohustust piirata kaalutlusõigust, mida ta kavatseb kasutada individuaalse palgatõusu vallas, võttes vastu rakendusmeetmeid, mille eesmärk on määratleda, kuidas ta kavatseb tulevikus seda kaalutlusõigust rakendada.
Lisaks tuleb märkida, et kuigi on tõsi, et palgatõusu üksikasjalikud eeskirjad on seotud töötasuga, millele keskpanga töötajatel on õigus ning selles osas on tegemist töösuhte peamiste tingimustega direktiivi 91/533 tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest tähenduses, ei ole see direktiiv nii jäik, et see paneks keskpangale kohustuse võtta vastu ja avaldada kriteeriumid selle hindamiseks, milline on olnud iga personali liikme panus keskpanga ülesannete täitmisesse.
(vt punktid 49 ja 58–60)
Viide:
Euroopa Kohus: 14. aprill 2005, kohtuasi C‑110/03: Belgia vs. komisjon (punkt 30).
3. Läbipaistvuskohustus ei ole liidu õiguspõhimõte, millele hageja saab tugineda õigusnormidele toetumata. Seega juhul, kui hageja ei too välja läbipaistvuskohustust sisaldavat õigusnormi, millele ta kavatseb tugineda, siis ei ole Avaliku Teenistuse Kohtul võimalik hinnata tema argumendi ulatust.
(vt punkt 50)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: 22. mai 2007, kohtuasi F‑99/06: López Teruel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 94).
4. Kuigi Euroopa Keskpangas töötasude ja hüvitiste iga-aastane läbivaatamine tugineb selle võrdlemisele, milline on olnud iga personali liikme panus keskpanga ülesannete täitmisesse võrreldes sama tegevussektori kolleegidega, võivad sellega seotud sisesätted kehtestada keskpanga töötajate erineva kohtlemise, kuid seda erinevat kohtlemist tuleb pidada põhjendatuks objektiivse asjaoluga, st asjaoluga, et iga talitus vastutab erinevate ülesannete täitmise eest. Need sätted ei ole seega võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus.
Kuna keskpanga kogu personali ei peeta keskpanga töötasude ja hüvitiste iga-aastast läbivaatamist reguleerivates sisesätetes ühte ja sama õiguslikku kategooriate moodustavaks, siis teenistuja ei saa keskpangale ette heita, et keskpank ei võrrelnud tema panust keskpanga ülesannete täitmisesse tema talituse kolleegide panusega.
(vt punkt 68)
5. Õigusvastasuse väite mehhanismi eesmärk on võimaldada hagejatel väitega vaidlustada sellise üldkohaldatava akti õiguspärasus, mida hagi esemeks oleval juhtumil kohaldatakse, olgu tegemist kas rakendusmeetme või õigusaktiga, tingimusel et hagi esemeks oleva otsuse ja kõnealuse üldkohaldatava akti vahel on otsene seos. Seega pelk asjaolu, et hageja väidab selle väite raames, et seadusandlik akt on õigusvastane, ei too kaasa selle väite vastuvõetamatust.
Pealegi ei ole EÜ artikli 241 sõnastuse kohaselt võimalus tõstatada üldkohaldatava akti suhtes õigusvastasuse väide konkreetse tähtajaga piiratud. Ei ole põhjust, et jätta sama reegel kohaldamata hagidele, mis põhinevad EÜ artiklil 236, EA artiklil 152 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta artiklil 36.2.
(vt punktid 73 ja 74)
Viide:
Esimese Astme Kohus: 15. september 1998, kohtuasi T‑23/96: De Persio vs. komisjon (punkt 54).
6. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni halduskohtu praktika ei ole iseenesest liidu õiguse allikas ning seetõttu ei saa sellele tulemuslikult tugineda õigusvastasuse väite põhjendamiseks.
(vt punkt 76)
7. Eelarve puhul ei ole tegemist aktiga, mille vastuvõtmine või muutmine paneb keskpangale kohustuse konsulteerida personalikomiteega Euroopa Keskpanga teenistustingimuste artikli 49 kohaselt koostoimes nende samade teenistustingimuste artikliga 48. Nimelt toimub eelarve vastuvõtmine keskpanga kodukorra artikli 15 alusel, mitte teenistustingimuste, personalile kohaldatavate normide ega nende aktidega seotud akti alusel, samuti ei ole see seotud nende teenistustingimuste artiklis 48 mainitud küsimusega, millega seoses nõutakse personalikomiteega konsulteerimist. Seetõttu ei ole siis, kui tehakse otsus keskpangas töötasude ja hüvitiste iga-aastase läbivaatamisele määratud eelarvevahendite kohta, kohustust nimetatud komiteega konsulteerida.
(vt punkt 89)
8. Kuigi Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 11 lõike 2 kohaselt on juhatus pädev võtma vastu korralduslikke reeglid ning selle alusel palgapoliitika suuniseid, võib ta nende juhiste väljatöötamise siiski usaldada teisele organile ning piirduda tagantjärele nende heakskiitmisega.
Nimelt asjaolu, et kindlaksmääratud organ on ainsana pädev võtma otsust, ei välista seda, et nimetatud organ võib delegeerida teisele organile kohustuse panna kirja kavatsetava otsuse sisu, aga seda siiski tingimusel, et tal on võimalik seda teksti muuta ning et see tekst jõuab temani tagasi lõpliku versiooni kinnitamiseks.
(vt punktid 93 ja 94)
9. Selleks et järgida võrdse kohtlemise põhimõtet ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet, nagu need on Euroopa Liidus tunnustatud, peab administratsioon tagama selle, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud. Et olukorra sarnasust tuleb hinnata selle normi kohaldamistingimustest lähtuvalt, mille rakendamine väidetavalt kohtleks ebavõrdselt või diskrimineeriks, tuleb tõdeda, et faktiliselt ei ole haiguspuhkusel olev isik samas olukorras teenistuses oleva isikuga ning seega liidu õiguse seisukohast ei kohusta üksi üldpõhimõte administratsiooni pidama haiguspuhkusel olevaid isikuid teenistuses olevate isikutega samas olukorras olevateks. Seetõttu on ainult siis, kui õigusnorm kohustab administratsiooni samastama haiguspuhkusel oleva isiku olukorra teenistuses oleva isikuga olukorraga, haiguspuhkusel oleval isikul õigus nõuda teenistuses oleva isikuga sama kohtlemist.
(vt punkt 108)
Viited:
Euroopa Kohus: 11. juuli 2006, kohtuasi C‑13/05: Chacón Navas (punkt 54); 20. jaanuar 2009, liidetud kohtuasjad C‑350/06 ja C‑520/06: Schultz-Hoff jt (punkt 27).
Esimese Astme Kohus: 31. mai 2005, kohtuasi T‑284/02: Dionyssopoulou vs. nõukogu (punktid 50–52 ja seal viidatud kohtupraktika); 9. juuni 2005, kohtuasi T‑80/04: Castets vs. komisjon (punkt 30); 29. märts 2007, kohtuasi T‑368/04: Verheyden vs. komisjon (punkt 61).