AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

28. juuni 2011

Kohtuasi F‑55/10

AS

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Teade vaba ametikoha kohta – Kandidatuuri tagasilükkamine – Põhjendatud huvi – Töövõimetu ametnik – Kandidatuuri tagasilükkamise otsuse ja ametisse nimetamise otsuse lahutamatus – Puudumine – Vahetegemine samasse tegevusüksusesse ja samale palgaastmele kuuluvate ametnike vahel, kelle teenistuskäik on erinev – Palgaastme vastavus ametikohale

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi lepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi lepingule, esitatud hagi, millega AS palub eelkõige tühistada komisjoni 30. septembri 2009. aasta otsuse, millega lükati tagasi tema kandidatuur raamatukoguassistendi ametikohale, ning mõista komisjonilt välja kogusummas 30 000 eurot temale väidetavalt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Otsus:      Tühistada 30. septembri 2009. aasta otsus, millega komisjon lükkas hageja kandidatuuri tagasi. Mõista komisjonilt AS‑i kasuks välja 3000 eurot. Jätta hagi ülejäänud nõuded rahuldamata. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja kolm neljandikku AS‑i kohtukuludest. Jätta üks neljandik AS‑i kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Põhjendatud huvi – Hagi vabale ametikohale esitatud kandidatuuri tagasilükkamise peale

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Hagi – Põhjendatud huvi – Kandidatuuri tagasilükkamise otsus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

3.      Põhiõigused – Era‑ ja perekonnaelu austamine – Arstisaladus – Ulatus

Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 7)

4.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 35 lõike 1 punkt e)

5.      Menetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Tingimused

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 35 lõike 1 punkt e ja artikli 43 lõige 1)

6.      Ametnikud – Teade vaba ametikoha kohta – Karjääripiiranguga AST kategooria ametikoht – Kandideerimistaotluste läbivaatamine – Karjääripiiranguta AST kategooria kandidaatide välistamine – Õigusvastasus

(Personalieeskirjad, artikli 5 lõige 4 ja artikli 7 lõige 1; lisa XIII artikkel 10)

7.      Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise nõue – Selline vaidlustatud akti tühistamine, mis ei taga mittevaralise kahju adekvaatset hüvitamist – Rahalise hüvitise määramine

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

1.      Sellise ametniku olukorra puhul, kes on kohustuslikus korras saadetud pensionile ja kelle töövõimetuskomitee on püsivalt ja täielikult töövõimetuks tunnistanud, on tegemist pöörduva olukorraga ning kuna ametnik, kellel on tuvastatud selline töövõimetus, võib ühel päeval teenistust jätkata, kui ei tõendata vastupidist, säilitab ta huvi nõuda vabale ametikohale tema kandidatuuri tagasilükkamise tühistamist.

(vt punkt 29)

Viited:

Euroopa Liidu Üldkohus: 9. detsember 2010, kohtuasi T‑526/08 P: komisjon vs. Strack (punktid 73 ja 74).

2.      Juhul kui ametnik on esitanud hagi personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 alusel ning kandidatuuri tagasilükkamise otsus ja sellele kandidatuurile vastavasse ametisse nimetamise otsus on lahutamatud, tuleb hageja huvi nende otsuste tühistamiseks hinnata igakülgselt ja ühtselt.

Siiski ei tähenda see, et neid otsuseid ei saa lahutada ning et hageja on kohustatud samaaegselt nõudma nende kahe otsuse tühistamist selleks, et nõue oleks vastuvõetav. Hagejal on õigus nõuda ainult oma kandidatuuri tagasilükkamise otsuse tühistamist.

Pealegi on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, et ametnik, soovides säilitada kolmandate isikute õigusi, saaks piirduda tema kandidatuuri tagasilükkamise otsuse tühistamise nõudega ilma, et ta oleks kohustatud selleks, et hagiavaldus oleks vastuvõetav, nõudma teiste ametnike ametisse nimetamise tühistamist.

(vt punktid 30–33)

Viited:

Euroopa Kohus: 28. veebruar 2008, kohtuasi C‑17/07 P: Neirinck vs. komisjon.

Euroopa Liidu Üldkohus: eespool viidatud kohtuasi komisjon vs. Strack (punkt 45).

3.      Arstisaladusega on eelkõige hõlmatud informatsioon, mida tervishoiutöötaja on saanud oma ametiülesannete täitmisel ning mida tervishoiutöötajale on edastanud isik, kelle eest ta hoolitseb. Arstisaladuse kaitse õigus, mis moodustab osa õigusest eraelu austamisele, on liidu õiguskorras kaitstud põhiõigus. Nendele õigustele võib seada piiranguid tingimusel, et need piirangud vastavad tegelikult liidu poolt taotletud üldise huvi eesmärkidele ega kujuta taotletavat eesmärki arvestades ülemäärast ja lubamatut sekkumist, mis rikuks sel viisil tagatud õiguse olemust.

Sellega seoses ning võttes lähtepunktiks Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 8, võib ametivõimude sekkumine eraelu austamise õigusesse, mis hõlmab õigust hoida oma terviseseisund saladuses, olla põhjendatud ainult siis, kui see on „kooskõlas seadusega“, kui sellega taotletakse ühte selle artikli lõikes 2 sätestatud eesmärkidest, nagu „majanduslik heaolu” või „tervise kaitse”, ning kui see on nende eesmärkide täitmiseks „vajalik”.

See ei ole nii, kui institutsioon kasutab ametniku esitatud hagi raames asjaomase isiku tervisetoimikus sisalduvaid asjaolusid pelgalt selleks, et esitada argumente tema põhjendatud huvi puudumise tõendamiseks.

(vt punktid 41 ja 42)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 13. juuli 1995, kohtuasi T‑176/94: K vs. komisjon (punktid 34–46).

4.      Kuigi liidu kohus ei saa omal algatusel tugineda väitele, mida pooled ei ole esitanud, välja arvatud avalikul huvil põhinev väide, peab ta hageja väiteid siiski tõlgendama pigem nende sisust kui nende õiguslikust kvalifikatsioonist lähtudes, kuid seda siiski tingimusel, et need väited tulenevad piisavalt selgelt hagiavaldusest. Sõltumata kõigist terminoloogiat puudutavatest küsimustest, peavad väited olema märgitud siiski piisavalt selgelt ja täpselt, et see võimaldaks kostjal end kaitsta ja Avaliku Teenistuse Kohtul vajadusel hagi lahendada ilma täiendavat teavet küsimata.

(vt punkt 50)

Viited:

Euroopa Kohus: 15. detsember 1961, liidetud kohtuasjad 19/60, 21/60, 2/61 ja 3/61: Fives Lille Cail jt vs. Ülemamet; 13. detsember 2005, kohtuasi C‑78/03 P: komisjon vs. Aktionsgemeinschaft Recht und Eigentum (punkt 45).

Esimese Astme Kohus: 24. veebruar 2000, kohtuasi T‑145/98: ADT Projekt vs. komisjon (punkt 66).

Euroopa Liidu Üldkohus: 26. märts 2010, kohtuasi T‑577/08: Proges vs. komisjon (punkt 21).

5.      Kui hageja tugineb kaebuses ja hagis sisemise õiguspärasuse väitele, on tal õigus esitada uus sisemise õiguspärasuse väide, nagu personalieeskirjade rikkumise väide, esimest korda Avaliku Teenistuse Kohtus. Selles osas ei oma tähtsust, et uue väite aluseks on täpne õiguslik arutluskäik, mis on oluliselt erinev esimesest väitest.

(vt punktid 51–53)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 1. juuli 2010, kohtuasi F‑45/07: Mandt vs. parlament (punktid 108–123).

6.      Sätestades, et ametisse nimetav asutus määrab iga ametniku selle tegevusüksuse ametikohale, mis vastab selle ametniku palgaastmele, välistab personalieeskirjade artikli 7 lõige 1 selle, et ametisse nimetav asutus keeldub teatud ametnikke lubamast AST 1–AST 7 palgaastme ametikohale ainult sel põhjusel, et nad on kõlblikud jõudma palgaastmele AST 11. See artikkel ja personalieeskirjade artikli 5 lõige 4 võimaldavad institutsioonidel kehtestada ainult tegevusüksuse sees palgaastme ja ametikoha vahelise vastavuse.

Asjaolu, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 10 üleminekusätted kehtestavad endise C‑ ja D‑ kategooria teatud ametnikele karjääripiirangud, ei anna institutsioonile õigust ainult selle asjaolu tõttu ja pelgalt sel põhjusel reserveerida neile teatud ametikohti ning seetõttu keelduda nendele ametikohtadele lubamast teisi ametnikke, kellel on nendega sama palgaaste.

See, et institutsioon teeb jätkuvalt põhimõttelist vahet samale palgaastmele ning tegevusüksusesse kuuluvate ametnike vahel teatud ametikohtadele lubamiseks, ei ole kooskõlas personalieeskirjade reformi ühe eesmärgiga, milleks oli endiste B‑, C‑ ja D‑kategooriate liitmine üheks AST tegevusüksuseks. Ametisse nimetav asutus ei saa õiguspäraselt analüüsida sama palgaastme ametnike teeneid, võttes arvesse nende kuulumist endiste personalieeskirjade erinevatesse gruppidesse, kuna seadusandja eesmärk oli need liita üheks tegevusüksuseks.

(vt punktid 58 ja 63–65)

Viited:

Euroopa Kohus: 4. märts 2010, kohtuasi C‑496/08 P: Angé Serrano jt vs. parlament (punkt 106).

7.      Kui ametnikule on tekitatud mittevaraline kahju ametialase eksimuse tõttu, mis toob kaasa administratsiooni vastutuse, annab see õiguse hüvitise määramiseks, kui õigusvastase akti tühistamise puhul ei ole iseenesest tegemist selle kahju adekvaatse hüvitamisega.

Sellega on tegemist siis, kui institutsioon, keeldudes õigusvastaselt vaatamast läbi ametniku kandidatuuri vabale ametikohale, samas kui asjaomane isik täitis seda tüüpi ametiülesandeid mitme aasta jooksul, tekitab talle mittevaralist kahju, mida ei saa piisavalt hüvitada õigusvastase akti tühistamisega, kuna asjaomasele isikule ei saa töövõimetust arvestades tuua kasu ükski rakendusmeede, mida nimetatud institutsioon peaks võtma.

(vt punktid 79 ja 80)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 7. juuli 2009, liidetud kohtuasjad F‑99/07 ja F‑45/08: Bernard vs. Europol (punktid 103–107).