EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
28. märts 2019(*)
Eelotsusetaotlus – Keskkond – Jäätmed – Direktiiv 2008/98/EÜ – Jäätmete taas‑ ja korduskasutamine – Konkreetsed kriteeriumid reoveesette jäätmeks oleku lakkamise kohta pärast taaskasutamisele eelnevat töötlust – Euroopa Liidu või riigi tasandil kehtestatud kriteeriumide puudumine
Kohtuasjas C‑60/18,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Tallinna Ringkonnakohtu (Eesti) 22. jaanuari 2018. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 31. jaanuaril 2018, menetluses
Tallinna Vesi AS
versus
Keskkonnaamet,
menetluses osales:
Keskkonnaministeerium,
EUROOPA KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja president A. Arabadjiev (ettekandja), kohtunikud T. von Danwitz, E. Levits, C. Vajda ja P. G. Xuereb,
kohtujurist: J. Kokott,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Tallinna Vesi AS, esindaja: vandeadvokaat T. Pikamäe,
– Eesti valitsus, esindaja: N. Grünberg,
– Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato G. Palatiello,
– Madalmaade valitsus, esindajad: M. K. Bulterman ja M. A. M. de Ree,
– Austria valitsus, esindaja: G. Hesse,
– Euroopa Komisjon, esindajad: E. Sanfrutos Cano, E. Kružíková ja F. Thiran, keda abistas vandeadvokaat L. Naaber-Kivisoo,
olles 29. novembri 2018. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT 2008, L 312, lk 3; parandused ELT 2010, L 245, lk 39, ja ELT 2015, L 21, lk 22), artikli 6 lõike 4 tõlgendamist.
2 Taotlus on esitatud Tallinna Vesi AS‑i ja Keskkonnaameti (Eesti) vahelises kohtuvaidluses kahe korralduse üle, millega amet väljastas Tallinna Veele jäätmeload ja keeldus tuvastamast, et pärast taaskasutamisele eelnevat töötlemist lakkavad reoveesetted olemast jäätmed.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Direktiivi 2008/98 põhjenduses 1 on märgitud:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiviga 2006/12/EÜ jäätmete kohta [(ELT 2006, L 114, lk 9)] kehtestatakse õiguslik raamistik jäätmete käitlemiseks ühenduses. Selles on määratletud põhimõisted nagu jäätmed, taaskasutamine ja kõrvaldamine, ning kehtestatud olulised jäätmekäitlusnõuded, eriti jäätmekäitlustoiminguid sooritavate asutuste või ettevõtjate loa‑ või registreerumiskohustus ja liikmesriikide kohustus koostada jäätmekavad. Samuti on selles sätestatud üldpõhimõtted nagu kohustus käidelda jäätmeid viisil, mis ei avalda kahjulikku mõju keskkonnale ega inimese tervisele, jäätmehierarhia kohaldamise soodustamine ja kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega nõue, mille kohaselt jäätmete kõrvaldamise kulud peab kandma jäätmevaldaja või eelmised jäätmevaldajad või selle toote tootja, millest jäätmed tekkisid.“
4 Direktiivi 2008/98 põhjendustes 28 ja 29 on märgitud:
„(28) Käesolev direktiiv peaks aitama ELil liikuda lähemale „jäätmeid ringlussevõtva ühiskonna“ poole, kus püütakse vältida jäätmeteket ja kasutatakse jäätmeid ressursina. […].
(29) Liikmesriigid peaksid toetama ringlussevõetavate materjalide kasutamist […] kooskõlas jäätmehierarhiaga ja eesmärgiga olla jäätmeid ringlussevõttev ühiskond, ning ei tohiks toetada selliste jäätmete prügilasse ladestamist või põletamist, kui vähegi võimalik“.
5 Direktiivi põhjenduses 30 on ette nähtud:
„Selleks et rakendada [ELTL] artikli [191] lõikes 2 sätestatud ettevaatusprintsiipi ja ennetusmeetmeid, tuleb ühenduses jäätmekäitluse suhtes kehtestada üldised keskkonnaalased eesmärgid. Nende põhimõtete kohaselt on ühenduse ja liikmesriikide ülesanne kehtestada raamistik, et vältida ja vähendada saastuse või häiringute allikaid ning niipalju kui võimalik, need algusest peale kõrvaldada, võttes selleks vastavaid meetmeid, näiteks meetmeid tunnustatud ohtude kõrvaldamiseks“.
6 Direktiivi 2008/98 artikli 3 punktis 1 on sätestatud:
„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „jäätmed“ – mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama“.
7 Sama direktiivi artikli 4 „Jäätmehierarhia“ lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:
„1. Järgnevalt esitatud jäätmehierarhiat kohaldatakse prioriteetide järjestuses jäätmetekke vältimist ja jäätmete käitlemist käsitlevates õigusaktides ja poliitikas:
a) vältimine;
b) korduskasutamiseks ettevalmistamine;
c) ringlussevõtt;
d) muu taaskasutamine, nt energiakasutus, ning
e) kõrvaldamine“.
8 Direktiivi 2008/98 artiklis 6 „Jäätmete lakkamise staatus“ on sätestatud:
„1. Teatavad täpsemalt määratletud jäätmed lakkavad olemast jäätmed artikli 3 punkti 1 tähenduses, kui nad on läbinud taaskasutamistoimingu, kaasa arvatud ringlussevõtt, ja vastavad konkreetsetele kriteeriumidele, mis töötatakse välja kooskõlas järgmiste tingimustega:
a) aineid või esemeid kasutatakse tavaliselt konkreetseks otstarbeks;
b) sellise aine või eseme jaoks on olemas turg või nõudmine;
c) aine või ese vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõudmistele ning kehtivatele õigusaktidele ja toodete suhtes kohaldatavatele standarditele, ning
d) aine või eseme kasutamine ei avalda lõppkokkuvõttes ebasoodsat mõju keskkonnale ega inimese tervisele.
Kriteeriumid peavad vajaduse korral sisaldama saasteainete piirväärtusi ning võtma arvesse aine või eseme mis tahes võimalikku negatiivset mõju keskkonnale.
2. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, ja mis on seotud lõikes 1 sätestatud kriteeriumide vastuvõtmisega ning täpsustavad, milliste jäätmete suhtes neid kriteeriume kohaldatakse, võetakse vastu vastavalt artikli 39 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Tuleks kaaluda konkreetsete kriteeriumide väljatöötamist selle kohta, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed, muu hulgas vähemalt täitematerjalide, paberi, klaasi, metalli, rehvide ja tekstiili kohta.
[…]
4. Kui lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetluse kohaselt ei ole ühenduse tasandil kriteeriume kehtestatud, võivad liikmesriigid kohaldatavat kohtupraktikat arvesse võttes iga üksikjuhtumi puhul otsustada, kas teatavad jäätmed on lakanud olemast jäätmed. Liikmesriigid teatavad sellistest otsustest komisjonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivile 98/34/EÜ [(EÜT 1998, L 204, lk 37; ELT eriväljaanne 13/20, lk 337), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiviga 98/48/EÜ (EÜT 1998, L 217, lk 18; ELT eriväljaanne 13/21, lk 18)], millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, kui selle direktiiviga sedasi nõutakse.
[…]“.
Eesti õigus
9 Eesti Vabariigi Riigikogu võttis 28. jaanuaril 2004 vastu jäätmeseaduse. Alates 18. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2015 kehtisid jäätmeseaduse § 2 ja § 21 järgmises sõnastuses:
„§ 2 Jäätmed
(1) Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
(2) Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.
[…]
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavate jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu […] kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
§ 21. Jäätmete lakkamise staatus
(1) Jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud taaskasutamistoimingu, kaasa arvatud ringlussevõtt, ning vastavad […] direktiivi 2008/98[…] artikli 6 lõikes 2 sätestatu alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis töötatakse välja kooskõlas järgmiste tingimustega:
1) asja kasutatakse tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil;
2) asjal on turg või asja järele on nõudlus;
3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele;
4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele.
(2) Kui direktiivi 2008/98/EÜ artikli 6 lõike 2 kohaselt ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriume kehtestatud, võib valdkonna eest vastutav minister, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tingimusi, määrusega kehtestada kriteeriumid, mille alusel mõned jäätmeliigid lakkavad olemast jäätmed.
(3) Kriteeriumid peavad sisaldama saasteainete sisalduse piirväärtusi, kui see on vajalik, ja võtma arvesse asja võimalikku negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele.
(4) Taaskasutamistoiming, mille järel jäätmed on lakanud olemast jäätmed, peab olema määratud taaskasutamistoimingut läbi viinud ettevõtja jäätmeloas või tööstusheite seaduse alusel antud keskkonnakompleksloas […].“
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
10 Tallinna Vesi tegeleb Tallinna linna (Eesti) ja selle ümbruse olmereovee kanaliseerimise ning reoveekäitlusega aktiivmudapuhastis. Eelotsusetaotlusest nähtub, et reoveepuhastusprotsessis tekkinud reoveesete suunatakse stabiliseerimiseks metaantankidesse anaeroobseks kääritamiseks (metaankääritamine). Pärast 15‑ööpäevast anaeroobset kääritusprotsessi reoveesete kuivatatakse tsentripresside abil ja suunatakse aeroobseks käärimiseks kompostiväljakule.
11 Tallinna Vesi soovis tema poolt selliselt töödeldud olmereovee puhastussetet turustada haljastusmullana. Ta leiab, et kirjeldatud protsessi näol on tegemist bioloogilise ringlussevõtuga (toimingukood R3o), ja ta soovib saada sellele vastavat jäätmeluba.
12 Liikmesriigi õiguse kohaselt on bioloogiline ringlussevõtt üks jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse ja jääde lakkab olemast jääde, kui asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele jäätmeseaduse § 21 lõike 1 punkti 3 tähenduses.
13 Eesti Vabariik on jäätmeseaduse §‑ga 21 võtnud direktiivi 2008/98 artikli 6 üle selliselt, et jäätmeks oleku lakkamine saab toimuda üksnes vastavaid kriteeriume sätestava liidu õigusakti või keskkonnaministri määruse alusel. Täpsemalt, tulenevalt selle paragrahvi lõikest 2 eeldas sellise ettevõtja nagu Tallinna Vee poolt töödeldud reoveesette jäätmeks oleku lakkamise tuvastamine seda, et keskkonnaminister on vastava jäätmeliigi osas eelnevalt määrusega kehtestanud kriteeriumid, mille alusel saanuks Keskkonnaamet hinnata, kas töödeldud reoveesete on lakanud olemast jääde. Keskkonnaametil ei ole seega Eesti õiguse kohaselt võimalik ainuüksi jäätmeseaduse § 21 lõikes 1 sätestatud põhimõtete alusel otsustada, kas konkreetselt AS‑i Tallinna Vesi poolt teostatavate reoveesette stabiliseerimis‑ ja hügieniseerimisprotsesside tulemusel tekkiv saadus on lakanud olemast jääde ja muutunud tooteks.
14 Vaidlustatud jäätmelubade andmise ajal puudus aga nii liidu kui ka Eesti õiguses regulatsioon, mis sätestanuks vastavad kriteeriumid. Seetõttu keeldus Keskkonnaamet olmereovee puhastussette taaskasutamise toimingukoodi R3o väljastamisest põhjusel, et täitmata on jäätmeseaduse § 21 lõike 1 punktis 3 sätestatud tingimus. Keskkonnaameti kahe korraldusega liigitati Tallinna Vee poolt teostatavad jäätmekäitlustoimingud seega „jäätmete taaskasutamisele eelnevaks bioloogiliseks töötluseks (toimingukood R12o)“.
15 Tallinna Vesi esitas 1. detsembril 2014 ja 20. juulil 2015 Tallinna Halduskohtule (Eesti) kaebused nende kahe korralduse osaliseks tühistamiseks ja Keskkonnaameti kohustamiseks muutma nendega antud jäätmelube või alternatiivselt väljastama uued load selliselt, et toimingukoodiks oleks R3o. Kaebused jäeti 15. juuli 2016. aasta kohtuotsusega rahuldamata põhjusel, et puuduvad tehnilised nõuded, õigusnormid ja tootestandardid. Tallinna Vesi esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse.
16 Neil asjaoludel otsustas Tallinna Ringkonnakohus (Eesti) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas [direktiivi 2008/98] artikli 6 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et sellega on kooskõlas siseriiklik õigusakt, mis sätestab, et olukorras, kus liidu tasandil ei ole teatud liiki jäätmete suhtes jäätmeks oleku lakkamise kriteeriume kehtestatud, sõltub jäätmeks oleku lakkamine siseriikliku üldaktiga kehtestatud kriteeriumide olemasolust konkreetse jäätmeliigi kohta?
2. Kas [direktiivi 2008/98] artikli 6 lõike 4 esimene lause annab jäätmevaldajale õiguse olukorras, kus liidu tasandil ei ole teatud liiki jäätmete suhtes jäätmeks oleku lakkamise kriteeriume kehtestatud, nõuda jäätmeks oleku lakkamise kindlaks tegemist liikmesriigi pädevalt asutuselt või liikmesriigi kohtult kooskõlas kohaldatava Euroopa Kohtu praktikaga, sõltumata siseriikliku üldaktiga kehtestatud kriteeriumide olemasolust konkreetse jäätmeliigi kohta?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
17 Nende küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas direktiivi 2008/98 artikli 6 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid nagu need, mis on arutusel põhikohtuasjas ja mille kohaselt olukorras, kus liidu tasandil ei ole teatud liiki jäätmete suhtes jäätmeks oleku lakkamise kriteeriume kehtestatud, sõltub jäätmeks oleku lakkamine riigisisese üldaktiga kehtestatud kriteeriumide olemasolust konkreetse jäätmeliigi kohta, ja kas sellistel asjaoludel võib jäätmevaldaja nõuda jäätmeks oleku lakkamise kindlakstegemist liikmesriigi pädevalt asutuselt või liikmesriigi kohtult kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga.
18 Tuleb osundada direktiivi 2008/98 artikli 3 punkti 1, kus mõiste „jäätmed“ on määratletud nii, et see tähistab mis tahes aineid või esemeid, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama.
19 Direktiivi 2008/98 artikli 6 lõike 1 esimene lõik näeb ette tingimused, millele peavad vastama konkreetsed kriteeriumid, mis võimaldavad kindlaks teha, millised jäätmed lakkavad olemast jäätmed selle direktiivi artikli 3 punkti 1 tähenduses, kui need on läbinud taaskasutamistoimingu või ringlussevõtu.
20 Direktiivi 2008/98 artikli 6 lõikega 2 anti komisjonile õigus võtta selle artikli lõike 1 rakendamiseks kehtestatud eeskirjadega vastu konkreetseid kriteeriume, mis võimaldavad tuvastada, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Vaidlus puudub selles, et sellise taaskasutamisele eelneva töötluse läbinud reoveesette kohta, nagu on arutusel põhikohtuasjas, ei ole neid eeskirju vastu võetud.
21 Sellistel asjaoludel võivad liikmesriigid, nagu nähtub direktiivi 2008/98 artikli 6 lõike 4 sõnastusest, iga üksikjuhtumi puhul otsustada, kas teatavad jäätmed on lakanud olemast jäätmed, ning nad on ühtlasi kohustatud vastavatest tehnilistest standarditest ja eeskirjadest komisjonile teatama, kui direktiiv 98/34, mida on muudetud direktiiviga 98/48, seda nõuab.
22 Esiteks tuleb märkida, et liidu seadusandja nägi seega konkreetselt ette, et liikmesriikidel on õigus võtta aine või eseme jäätmeks oleku lakkamist käsitlevaid meetmeid, jättes samas täpsustamata, millised need meetmed on.
23 Sellega seoses tuleb täpsustada, et kuna direktiivi 2008/98 artikli 6 lõike 4 alusel võetud meetmed – nagu ka selle artikli lõike 2 alusel vastu võetud liidu normid – toovad kaasa jäätmete jäätmeks oleku lakkamise ja järelikult lõpetavad jäätmeid käsitlevate õigusnormidega tagatud kaitse, mis puudutab keskkonda ja inimese tervist, siis peavad need tagama selle artikli lõike 1 punktidega a–d seatud tingimuste täitmise ja eelkõige võtma arvesse aine või eseme kõikvõimalikku kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele.
24 Direktiivi 2008/98 artikli 6 lõike 4 sõnastusest nähtub veel, et liikmesriigid võivad ette näha võimaluse teha otsus iga üksikjuhtumi puhul, eeskätt „jäätmeteks“ liigitatud aine või eseme valdaja taotluse alusel, kuid nad võivad ka vastu võtta tehnilise standardi või eeskirja, mis käsitleb teatava kategooria jäätmeid või konkreetset jäätmeliiki. Nagu tõi esile kohtujurist oma ettepaneku punktis 49, puudutab selles sättes sisalduv kohustus teatada sellistest meetmetest komisjonile, kui direktiiv 98/34, mida on muudetud direktiiviga 98/48, seda nõuab, tehniliste eeskirjade eelnõusid, mitte juhtumipõhiseid otsuseid.
25 Seega ei ole direktiivi 2008/98 artikli 6 lõikega 4 vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt olukorras, kus liidu tasandil ei ole teatud liiki jäätmete suhtes jäätmeks oleku lakkamise kriteeriume kehtestatud, sõltub jäätmeks oleku lakkamine riigisisese üldaktiga kehtestatud kriteeriumide olemasolust selle jäätmeliigi kohta.
26 Teiseks tuleneb liikmesriigile tegutsemiseks jäetud valikuvabadusest, mis järeldub tegusõna „võima“ kasutamisest selle sätte esimeses lauses, et ta võib ka leida, et teatud jäätmed ei saa lakata olemast jäätmed, ja jätta vastu võtmata regulatsiooni, mis käsitleb nende jäätmeks oleku lakkamist.
27 Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 44, on liikmesriik siiski kohustatud tagama, et selline tegevusetus ei takistaks direktiivi 2008/98 selliste eesmärkide saavutamist nagu jäätmehierarhia kohaldamise soodustamine, mis on ette nähtud selle direktiivi artiklis 4, või – tulenevalt selle põhjendustest 8 ja 29 – jäätmete taaskasutamise ja taasväärtustatud materjalide kasutamise edendamine loodusressursside kaitsmise eesmärgil ning ringmajandusele ülemineku võimaldamine. Selles kontekstis on komisjon ja tema tegevusetuse korral liikmesriigid kohustatud kõiki olulisi aspekte ja kõige ajakohasemaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi arvestades vastu võtma konkreetsed kriteeriumid, mis võimaldavad liikmesriigi asutusel või kohtul tuvastada jäätmeks oleku lakkamise, kui jäätmed on läbinud taaskasutamistoimingu, mis võimaldab neid kasutusele võtta, seadmata ohtu inimese tervist ja kahjustamata keskkonda.
28 Käesoleval juhul nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et reoveesette taaskasutamine on seotud teatavate keskkonnale ja inimeste tervisele avalduvate ohtudega, eelkõige ohtlike ainete sisaldusest tingitud ohuga. Nende ainete puhul võib aga liikmesriik, arvestades kaalutlusruumi, mis tal on kahes eelmises punktis esitatud kaalutluste kohaselt, mitte tuvastada toote või aine jäätmeks oleku lakkamist või jätta kehtestamata standardi, mille järgimine tooks kaasa toote või aine jäätmeks oleku lõpetamise.
29 Lisaks tuleb märkida, et direktiivi 2008/98 artikli 6 lõikes 1 ette nähtud tingimused, millele peavad vastama konkreetsed kriteeriumid, mis võimaldavad kindlaks teha, millised jäätmed lakkavad olemast jäätmed selle direktiivi artikli 3 punkti 1 tähenduses, kui need on läbinud taaskasutamistoimingu, kaasa arvatud ringlussevõtt, ei võimalda iseenesest otseselt tuvastada, et teatavaid jäätmeid ei tohi enam jäätmetena käsitada (vt selle kohta 7. märtsi 2013. aasta kohtuotsus Lapin ELY-keskus, liikenne ja infrastruktuuri, C‑358/11, EU:C:2013:142, punkt 55).
30 Seega tuleb asuda seisukohale, et direktiivi 2008/98 artikli 6 lõige 4 ei anna sellisele jäätmevaldajale nagu Tallinna Vesi sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas õigust nõuda jäätmeks oleku lakkamise kindlakstegemist liikmesriigi pädevalt asutuselt või liikmesriigi kohtult.
31 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiivi 2008/98 artikli 6 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et:
– sellega ei ole vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid nagu need, mis on arutusel põhikohtuasjas ja mille kohaselt olukorras, kus liidu tasandil ei ole teatud liiki jäätmete suhtes jäätmeks oleku lakkamise kriteeriume kehtestatud, sõltub jäätmeks oleku lakkamine riigisisese üldaktiga kehtestatud kriteeriumide olemasolust selle jäätmeliigi kohta, ning
– see ei anna jäätmevaldajale sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas õigust nõuda jäätmeks oleku lakkamise kindlakstegemist liikmesriigi pädevalt asutuselt või liikmesriigi kohtult.
Kohtukulud
32 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid, artikli 6 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et:
– sellega ei ole vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid nagu need, mis on arutusel põhikohtuasjas ja mille kohaselt olukorras, kus Euroopa Liidu tasandil ei ole teatud liiki jäätmete suhtes jäätmeks oleku lakkamise kriteeriume kehtestatud, sõltub jäätmeks oleku lakkamine riigisisese üldaktiga kehtestatud kriteeriumide olemasolust selle jäätmeliigi kohta, ning
– see ei anna jäätmevaldajale sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas õigust nõuda jäätmeks oleku lakkamise kindlakstegemist liikmesriigi pädevalt asutuselt või liikmesriigi kohtult.
Arabadjiev | von Danwitz | Levits |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 28. märtsil 2019 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Teise koja president |
A. Calot Escobar | | A. Arabadjiev |