AVALIKU TEENISTUSE KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS

15. detsember 2010

Liidetud kohtuasjad F‑95/10 R ja F‑105/10 R

Eberhard Bömcke

versus

Euroopa Investeerimispank (EIP)

Avalik teenistus – Euroopa Investeerimispanga töötajad – Ajutiste meetmete kohaldamise menetlus – Töötajate esindajad – Tagandamine – Fumus boni iuris – Puudumine

Ese:      Ühelt poolt EIP personalieeskirjade artikli 41 ja teiselt poolt ELTL artikli 278 ja EA artikli 157 ning ELTL artikli 279 alusel, mida Euratomi lepingu artikli 106a alusel kohaldatakse Euratomi lepingule, esitatud hagiavaldused, millega E. Bömcke palub esiteks peatada sellise BEI 22. septembri 2010. aasta otsuse kohaldamine, millega tunnistati tema ametiaeg töötajate esindajana lõppenuks seetõttu, et ta puudus rohkem kui neli kuud järjest, ning peatada BEI 12. oktoobri 2010. aasta sellise otsuse kohaldamine, millega kinnitati tema ametiaja lõppemist töötajate esindajana, ning peatada 1.–8. detsembrini 2010 toimuv järelvalimine temast vabaks jäänud ametikoha täitmiseks personalikomitees.

Otsus: Jätta liidetud kohtuasjades F‑95/10 R ja F‑105/10 R esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlused rahuldamata. Kohtukulude kandmine otsustakse edaspidi.

Kokkuvõte

1.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Kumulatiivne iseloom – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Analüüsimise järjekord ja kontrollimise viis – Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku kaalutlusõigus

(ELTL artiklid 278 ja 279; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 102 lõige 2)

2.      Ametnikud – Haiguspuhkus – Ennetähtaegselt tööle tagasitulek – Lubatavus

1.      Ajutiste meetmete kohaldamisel on kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti‑ ja õigusväited, mis esmapilgul (fumus boni iuris) õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist, kumulatiivsed, mis tähendab, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kui üks neist ei ole täidetud. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kaalub vajadusel ka asjas esinevaid huve.

Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul on sellise koosmõju hindamise puhul ulatuslik kaalutlusõigus ja ta võib konkreetsete asjaolude alusel vabalt otsustada, kuidas ja mis järjekorras nende erinevate tingimuste esinemist tuleb kontrollida, kuna mitte ükski ühenduse õigusnorm ei sätesta, millises korras peab kohtunik otsustama ajutiste meetmete kohaldamise vajalikkuse üle.

(vt punktid 45 ja 46)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 10. september 1999, kohtuasi T‑173/99 R: Elkaïm ja Mazuel vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑155 ja II‑811, punkt 18); 9. august 2001, kohtuasi T‑120/01 R: De Nicola vs. EIP (EKL AT 2001, lk I‑A‑171 ja II‑783, punktid 12 ja 13).

Avaliku Teenistuse Kohus: 31. mai 2006, kohtuasi F‑38/06 R: Bianchi vs. ETF (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑27 ja II‑A‑1‑93, punktid 20 ja 22).

2.      Kui asjaomane teenistuja leiab, et ta on uuesti võimeline oma töökohustusi täitma, siis ei ole keelatud, et haiguspuhkusel olev teenistuja tuleb tööle tagasi enne töövõimetust tõendavas arstitõendis märgitud töövõime eeldatava taastumise kuupäeva. Kuigi arstitõendi esitamine tekitab eelduse, et teenistuja on ja jääb haiguspuhkusele tõendiga hõlmatud kogu ajavahemikuks, on selline eeldus ümberlükatav ning asjaomasel teenistujal on võimalik tõendada, et ta asus tööle tagasi enne kui arstitõendis töövõime taastumiseks märgitud kuupäev.

Teenistuse huvides on siiski nõutud, et teenistuja haldusseisund oleks selge. Teenistuja ennetähtaegne tagasitulek on tööandja jaoks uus asjaolu ning nõuetekohane töökorralduse jaoks võib olla vaja võtta meetmeid töö korraldamiseks.

Võttes arvesse teenistuse huve ning sellest tulenevat nõuet, et teenistujate haldusseisund oleks selge, ei ole ebamõistlik, et juhul kui teenistuja väidab, et ta asus tagasi tööle enne kui tema poolt esitatud arstitõendis töövõime taastumiseks märgitud kuupäev, keeldub tööandja arstitõendi tõendusjõudu kahtluse alla seadmast, kui ennetähtaegne tööle tagasitulek asjaomase teenistuja käitumisest üheti mõistetavalt ei nähtu.

Sellega seoses ei saa automaatselt järeldada, et kui teenistuja on oma töökabinetis õigeaegselt kohal, et ta on uuesti teenistuses, mitte haiguspuhkusel, nagu nähtub tema esitatud arstitõendist.

Seega võib institutsioon õiguspäraselt tugineda teenistuja haldusseisundi selgusele selleks, et vajadusel nõuda teenistujalt, kes soovib ennetähtaegselt tagasi tööle tulla, et ta sõnaselgelt teavitaks sellest oma tööandjat. Teenistuja haldusseisundi selgusele võib institutsioon tugineda ka selleks, et nõuda, et juhul kui teenistuja muutub töövõimetuks pärast tema sellist tagasi tööletulekut, peab asjaomane isik esitama oma tööandjale uue arstitõendi oma puudumise põhjendamiseks.

(vt punktid 54–58)