Euroopa Kohtu (kolmas koda) 5. juuli 2018. aasta otsus (Rechtbank Den Haag, zittingsplaats Amsterdami eelotsusetaotlus - Madalmaad) – X versus Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie

(kohtuasi C-213/17)1

(Eelotsusetaotlus – Määrus (EL) nr 604/2013 – Liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramine – Artiklid 17, 18, 23 ja 24 – Liikmesriigis pooleli olev eelnev rahvusvahelise kaitse andmise menetlus – Teises liikmesriigis esitatud uus taotlus – Tagasivõtmispalve puudumine selleks ette nähtud tähtaegade jooksul – Asjaomase isiku üleandmine kriminaalmenetluse läbiviimiseks)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank Den Haag, zittingsplaats Amsterdam

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: X

Vastustaja: Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, artikli 23 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et uue rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab liikmesriik, kellele see taotlus esitati, kui see liikmesriik ei esita tagasivõtmispalvet mainitud määruse artikli 23 lõikes 2 määratud tähtaegade jooksul, samas kui varem esitatud rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest oli vastutav teine liikmesriik ja nimetatud tähtaegade lõppemise ajal oli viimati nimetatud liikmesriigi kohtus pooleli menetlus, milles lahendati neist rahvusvahelise kaitse taotlustest ühe peale esitatud kaebust.

Määruse nr 604/2013 artikli 18 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriik esitab palve võtta tagasi kolmanda riigi kodanik, kes viibib tema territooriumil ilma elamisloata, ei teki tal sellest tulenevalt kohustust peatada varem esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine ega kohustust lõpetada see läbivaatamine juhul, kui tagasivõtmispalve saanud liikmesriik palve rahuldab.

Määruse nr 604/2013 artikli 24 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et sellises olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei ole liikmesriik, kes esitab selle määruse artikli 24 alusel tagasivõtmispalve, kohustatud pärast seda, kui palve saanud liikmesriik on selle määruse artikli 23 lõikes 2 ette nähtud tähtajad mööda lasknud, teavitama viimati nimetatud liikmesriigi ametiasutusi, et palve esitanud liikmesriigi kohtus on pooleli selles riigis varem esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse peale esitatud kaebuse menetlus.

Määruse nr 604/2013 artikli 17 lõiget 1 ja artiklit 24 tuleb tõlgendada nii, et sellises olukorras, nagu oli põhikohtuasjas üleandmisotsuse tegemise kuupäeval, kus üks liikmesriik andis rahvusvahelise kaitse taotleja Euroopa vahistamismääruse alusel üle teisele liikmesriigile ja see taotleja viibib viimati nimetatud liikmesriigi territooriumil, ilma et ta oleks seal esitanud uut rahvusvahelise kaitse taotlust, võib teisena nimetatud liikmesriik esitada esimesele liikmesriigile palve võtta taotleja tagasi ja ta ei pea selle taotleja taotlust ise läbi vaatama.

____________

1 ELT C 239, 24.7.2017.