Kohtuasi T‑209/01

Honeywell International, Inc.

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Tühistamishagi – Konkurents – Komisjoni otsus, mis tunnistab koondumise ühisturuga kokkusobimatuks – Määrus (EMÜ) nr 4064/89 – Otsuse osalise vaidlustamise õigusliku mõju puudumine – Aeronautikaga seotud turud – Hagi, mis ei saa viia otsuse tühistamiseni

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Ese – Koondumise kontrolli puudutav otsus – Otsus, mis põhineb argumentatsiooni mitmele iseseisvale osale, millest iga osa on otsuse resolutiivosas piisav põhjendus – Hageja, kes esitab vaid väiteid õigusnormi rikkumise või muu ebaseaduslikkuse kohta, mis mõjutavad vaid üht argumentatsiooni osa – Põhjendamatu hagi

(Nõukogu määrus nr 4064/89, artikli 2 lõige 3)

2.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded – Hagi eseme kindlaksmääramine – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Analoogsed nõuded argumentidele, mis esitatakse väite põhjendamiseks – Argumendid, mida hagiavalduses esitatud ei ole – Üldine viide muudele hagile lisatud dokumentidele – Vastuvõetamatus – Samale kohtule teises kohtuasjas esitatud dokumentidele viitamise lubatavus – Iga kohtuasja iseseisev hindamine – Oluline tingimus – Poolte kokkulangevus ja eriti hagejate kokkulangevus nendes kahes asjas

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 43 lõige 1 ja artikli 44 lõige 1)

3.      Menetlus – Kahe erineva hageja algatatud kohtuasjade liitmine – Mõju puudumine hagejate eraldi esitatud hagiavalduste ulatusele

(Esimese Astme Kohtu kodukorra artikkel 50)

4.      Konkurents – Koondumised – Ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Konkurentsi kahjustava turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise puudumine – Mitu asjaomast turgu – Ühe turu osas tingimuste täitmata jätmine – Keeld

(Nõukogu määrus nr 4064/98, artikli 2 lõige 3)

5.      Konkurents – Koondumised – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustuse puudumine näidata vastuväiteteatise saatmise ja lõpliku otsuse tegemise vahelisel ajal, millises staadiumis on tema uurimine varem tuvastatud probleemi võimalike lahenduste kohta

6.      

7.      Tühistamishagi – Väited – Mõiste – Tühistamishagi elemendid, mis on esitatud hagi selles osas, milles on otsuse kokkuvõte – Kaasaarvamine – Tingimus – Vaidlustatud otsuses tuvastatud asjaolude õigsuse selge ja ühemõtteline vaidlustamine

1.      Kui otsuse teatud põhjendused on iseenesest olemuselt sellised, et nende alusel võib otsuse õiguslikult põhjendatuks lugeda, siis ei mõjuta otsuse ülejäänud põhjendustes tehtud eksimused kindlasti otsuse resolutiivosa. Lisaks juhul, kui komisjon tugineb oma otsuse resolutiivosas argumentatsiooni mitmele iseseisvale osale, millest igaühest piisaks sellise resolutiivosa põhjendamiseks, tuleb see otsus tühistada vaid juhul, kui argumentatsiooni iga iseseisev osa on õigusvastane. Seda eeldust arvestades ei ole vaidlustatud otsuse tühistamine õigustatud otsuses esineva vaid otsuse argumentatsiooni ühte iseseisvat osa puudutava eksimuse või muu otsuse õigusvastaseks muutva asjaolu alusel, sest sellel ei saa institutsiooni poolt heakskiidetud resolutiivosa seisukohast olla määravat mõju. Kui hageja ei ole tühistamishagis vastu vaielnud otsuse argumentatsiooni iseseisvale osale, mis oli akti resolutiivosa piisav põhjendus, siis tuleb tunnustada nii selle argumentatsiooni osa kui ka sellele tugineva akti osa õiguspärasust ja tõendatust.

Seda põhimõtet kohaldatakse just koondumise kontrolli puudutavatele otsustele. Seega ei saa koondumist keelavat otsust tühistada põhjusel, et hageja on tõendanud, et ühe või mitme turu suhtes tehtud analüüsis esineb üks või mitu eksimust, kui koondumise keelanud otsusest tuleneb ka see, et koondumine täidab määruses nr 4064/89 artikli 2 lõikes 3 sätestatud kriteeriumid ühe või mitme muu turu osas. Täpsemalt – kui põhjuseid, mis puudutavad muid turge, hagiavalduses vaidlustatud ei ole, tuleb asuda seisukohale, et nimetatud hagiavalduse seisukohast on need põhjendatud, mis tähendab, et hagiavaldust tervikuna tuleb pidada põhjendamatuks.

(vt punktid 48–50, 96)

2.      Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 21 ja Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõikele 1 tuleb vastuvõetamatuna käsitleda iga õigus- ja faktiväidet, mida ei ole piisavalt asja algatanud hagiavalduses kirjeldatud. Mis puudutab asja läbivaatamist takistavat avalikust huvist tulenevat asjaolu, siis võib Esimese Astme Kohus vajadusel selle asjaolu esinemisel omal algatusel hagi vastuvõetamatust kaaluda.

Ülevaade fakti- ja õigusväidetest peab olema nii selge ja täpne, et see võimaldaks kostjal end kaitsta ja Esimese Astme Kohtul hagi vajadusel lahendada ilma täiendavate materjalideta. Analoogseid nõudeid tuleb järgida fakti- või õigusväite toetuseks esitatud nõude aluseks olevatele asjaoludele viidates.

Lisaks, kindlustamaks õiguskindlust ja head õigusemõistmist, peavad selleks, et hagiavaldus oleks vastuvõetav, selle aluseks olevad olulised faktilised ja õiguslikud asjaolud tulenema vähemalt kokkuvõtlikult, ent järjekindlalt ja arusaadavalt hagiavalduse tekstist. Kuigi teatud täpselt määratletud punktide osas saab hagiavalduse teksti toetada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud tõendite osadele, ei saa üldine viide kirjalikele dokumentidele, isegi kui need on hagiavaldusele lisatud, asendada õigusliku argumentatsiooni peamisi elemente, mis vastavalt eespool mainitud reeglitele peavad olema märgitud hagiavalduses. Lisaks ei kuulu hagiavalduse lisadest hagi alusena käsitletavate fakti- ja õigusväidete ning põhjenduste väljaotsimine ja kindlakstegemine Esimese Astme Kohtu ülesannete hulka, kuna lisadel on üksnes tõenduslik ja abistav ülesanne.

Kuigi olenemata nendest nõuetest on ühenduse kohus vahel lubanud fakti- ja õigusväidete esitamist teisele kohtuasjale tehtava viite kaudu, on ta teistes asjades sellise võimaluse andmisest keeldunud, määramata täpsemalt kindlaks, millisest konkreetsest kriteeriumist ta oma valikutes on lähtunud, võttes arvesse iga kohtuasja eripära. Igal juhul tuleb arvestada sellega, et kahe kohtuasja poolte, eriti hagejate kokkulangevus on oluline eeltingimus teises kohtuasjas esitatud kirjalikele dokumentidele tehtud viite kaudu väidetavalt esitatud fakti- ja õigusväidete vastuvõtmisele.

Kui nõustuda hagis sõnaselgelt märkimata jäetud fakti- ja õigusväidete vastuvõtmisega motiivil, et need väited on esitatud hagiavalduses viidatud teises asjas ja teise isiku poolt, võimaldaks see kõrvale hoida Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõikes 1 sätestatud kohustuslikest nõuetest.

(vt punktid 54–59, 61, 64, 67)

3.      Esimese Astme Kohtu kodukorra artiklist 50 tuleneb, et kohtuasjade liitmise määrus ei mõjuta selles nimetatud kohtuasjade iseseisvat ja autonoomset olemust, arvestades, et alati on võimalik asjad uuesti eraldada. Seega ei saa kahe kohtuasja, milles hagejad on erinevad, liitmise fakt muuta kummagi eraldi esitatud hagi ulatust, kuna see rikuks eraldi esitatud hagiavalduste iseseisvust ja sõltumatust. Vastupidisega nõustumine tähendaks seda, et presidendi otsustus menetlusküsimuses, mis peaks põhinema tema vabalt kujunenud hinnangul, võiks laiendada hagi ulatust ja seega olla määrava tähtsusega asjas tehtavale kohtulahendile, mis muudaks menetluse osaliselt meelevaldseks.

(vt punktid 70–72, 75)

4.      Määruse 4064/89 artikli 2 lõikest 3 tuleneb, et koondumise korral, mis teatud kindlal turul tekitab või tugevdab turgu valitsevat seisundit ja mille tulemusel tõhus konkurents oleks ühisturul märkimisväärselt takistatud, peab komisjon selle põhimõtteliselt keelama isegi siis, kui eeldada, et koondumine ei põhjusta mingeid muid konkurentsitakistusi. Kui komisjon analüüsib järjest mitut turgu ja jõuab järeldusele, et turgu valitsev seisund tekib või tugevneb neist mitmel ning et selle tagajärjel takistatakse oluliselt tõhusat konkurentsi, siis tuleb võtta seisukoht, et välja arvatud juhul, kui vaidlustatud otsuses ei ole sõnaselgelt sätestatud teisti, õigustab komisjoni hinnangul koondumise järgselt igal analüüsitud turul tekkiv olukord eraldi teatatud koondumise keelamist.

(vt punkt 79)

5.      Koondumiste kontrolli valdkonnas ei saa komisjonil lisaks kohustusele esitada need väited, millele ta tugineb vastuväiteteatises ja kohustusele neid täiendada juhul, kui ta hiljem otsustab esitada uusi vastuväiteid, olla kohustust esitada oma kaalutlusi vastuväiteteatise väljasaatmise ja lõpliku otsuse vastuvõtmise vahepeal esilekerkinud probleemide võimaliku lahenduse kohta.

(vt punkt 99)

6.      Kui elemendid, mis on esitatud tühistamishagis pealkirja all „Otsuse kokkuvõte”, ei tundu esmapilgul sisaldavat iseseisvaid fakti- ja õigusväited, mis võiksid viia vaidlustatud otsuse tühistamiseni, vaid tunduvad pigem vaidlustatava akti kirjeldusena, ei saa a priori välistada võimalust, et see hagiavalduse osa võib sisaldada ühte või mitut akti tühistamisele suunatud fakti- ja õigusväidet. Siiski võib olenemata hagiavalduse struktuurist ja lõigu kohast hagiavalduse üldises süsteemis lõiku vastava fakti- ja õigusväitena käsitelda, kui selle pealkirja alla koondatud lõigetest ühest tuleneb selgelt ja ühemõtteliselt, et lisaks lõike kirjeldavale funktsioonile vaidlustatakse selles ka vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade õiguspärasus.

(vt punkt 106)