Üldkohus

Kes töötavad Üldkohtus?

Kohtunikud

Üldkohtul on 54 kohtunikku, kaks igast liikmesriigist.

Iga liikmesriik nimetab oma kohtunikud. Kohtuniku valimise kohta ei ole mingeid liidu kehtestatud reegleid ja iga liikmesriik võib järgida oma menetlust. Valitud isik peab aga olema sõltumatu ja tal peab olema kõrgesse kohtunikuametisse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon. Kandidaate hindab erikomitee, et tagada nende sobivus kohtuniku või kohtujuristi ametikohale. See on tuntud kui artikli 255 komitee, mis on nimetatud ELi toimimise lepingu artikli 255 järgi, millega see loodi. Seejärel nimetavad kõik liikmesriigid ühiselt kohtunikud ametlikult ametisse.

Kohtunikud nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Neid on võimalik nimetada mitmeks järjestikuseks ametiajaks.

Kas teadsite?

Üldkohtu kõige kauem ametis olnud kohtunik on Marc Jaeger Luksemburgist, kes nimetati esimest korda ametisse 1996. aastal. 12 aastat oli ta ka Üldkohtu president, alates 2007. aasta septembrist kuni 2019. aasta septembrini.

Kohtunikud valivad kolmeks aastaks presidendi ja asepresidendi.

Praegune president on Marc van der Woude, kes valiti esimest korda presidendiks 2019. aastal.

Kohtujuristid

Erinevalt Euroopa Kohtust ei ole Üldkohtul alalist kohtujuristi. Kohtunikul on aga võimalik täita kohtujuristi ülesandeid.

Eelotsusetaotluste menetlemiseks valitakse kohtunike hulgast kaks kohtunikku, kes täidavad kohtujuristi ülesandeid. Nad valitakse kolmeks aastaks. Kohtujurist kuulatakse eelotsusetaotluse puhul alati ära, kuid ta esitab ettepaneku ainult siis, kui kohtuasjas tõstatatakse uusi õigusküsimusi ja kui ettepanekust oleks kasu.

Hagide puhul võib kohtujuristi ülesande täitmise erandjuhtudel samuti panna kohtunikule. Seda juhtub siiski harva. Seda võimalust on kasutatud ainult üksikutes kohtuasjades Üldkohtu tegevuse algusaegadel, 1990ndate esimesel poolel.

Mitu kohtunikku kohtuasja lahendab?

Kõik kohtunikud ei lahenda kõiki kohtuasju. Iga kohtuasi määratakse mõnele kojale.

Üldkohtul on kümme koda, mis lahendavad asju kolme‑ ja viieliikmelises koosseisus. Lisaks on olemas 15 kohtunikust koosnev suurkoda ja 9 kohtunikust koosnev keskmine koda.

Kohtunike arv näitab, kui oluline või keeruline on kohtuasi.

Enamikku kohtuasju lahendavad kolmest kohtunikust koosnevad kojad. Harvadel juhtudel võib kolmest kohtunikust koosnevale kojale määratud kohtuasju menetleda ja lahendada ettekandja-kohtunik ainukohtunikuna. Eelotsuseasju menetlevad viiest kohtunikust koosnevad kojad.

Kodade presidendid valitakse kohtunike hulgast kolmeks aastaks.

Tühistamishagisid võivad lahendada kõik kojad. Intellektuaalomandi asjad määratakse siiski erikodadele, nagu ka ametnikega seotud kohtuasjad. Selline spetsialiseerumine aitab tagada kohtuasjade võimalikult tõhusa käsitlemise.

On olemas kaks erikoda, mis lahendavad Üldkohtule üle antud eelotsusetaotlusi. Kummaski kojas on kuus kohtunikku, kellest üks valitakse täitma kohtujuristi ülesandeid. Kohtujuristi ettepaneku esitab kohtujurist, kes kuulub teise erikotta kui see, kellele kohtuasi on määratud.

Kohtusekretär ja kohtukantselei

Üldkohtul on oma kantselei, mis haldab kohtuasju.

Kohtukantseleid juhib kohtusekretär. Üldkohtu kohtunikud nimetavad kohtusekretäri ametisse kuueks aastaks. Sarnaselt kohtunikega võib teda nimetada mitmeks järjestikuseks ametiajaks. Praegune kohtusekretär on Vittorio Di Bucci, kes nimetati esimest korda ametisse 2023. aastal.

Üldkohut teenindavad ka institutsiooni teised teenistused.

Milliseid kohtuasju Üldkohus lahendab?

Üldkohus võib lahendada mitut liiki kohtuasju. Enamik kohtuasjadest algatatakse hagide alusel, mille üksikisikud ja äriühingud esitavad liidu institutsioonide, organite, asutuste või ametite otsuste ja aktide vaidlustamiseks.

Isikute esitatud tühistamishagid

Üldkohus lahendab kõiki hagisid, mille on esitanud üksikisikud, ettevõtjad või organisatsioonid liidu organite aktide või otsuste vaidlustamiseks. Selleks, et hagi oleks vastuvõetav, peab vaidlustatav akt kas:

• olema adresseeritud otse sellele isikule. Nii on see näiteks isiku vara külmutamise otsuse või konkurentsiotsuse puhul, millega määratakse äriühingule trahv;
• olema halduse üldakt, mis puudutab seda isikut otseselt ja mille kohaldamiseks ei ole vaja täiendavaid rakendusmeetmeid, või
• puudutama kohtusse pöördunud isiku õiguslikku olukorda otseselt ja isiklikult.

Otsesel ja isiklikul puutumusel on liidu õiguses väga konkreetne tähendus. See tähendab, et kuigi otsuses ei ole isikut otseselt nimetatud, mõjutab see tema õiguslikku olukorda teatud tunnuste tõttu, mis teda kõigist teistest isikutest eristavad.

Kui Üldkohus otsustab, et otsus sisaldab vigu, võib ta selle tühistada. Sel juhul loetakse, et otsust ei ole kunagi olemas olnudki. Seejärel peab otsuse teinud institutsioon või organ võtma kõik vajalikud meetmed kohtuotsuse täitmiseks.

Trahviga seotud kohtuasjades, näiteks konkurentsiasjades, on Üldkohtul täielik pädevus. See tähendab, et kui ta tuvastab otsuses vigu, kuid mitte piisavalt, et otsus tervikuna tühistada, võib ta trahvisummat kohandada. Samuti võib ta otsustada trahvi suurendada.

Liikmesriikide esitatud tühistamishagid

Üldkohus lahendab liikmesriikide poolt komisjoni vastu esitatud hagisid.

Samuti lahendab ta teatud juhtudel liikmesriikide poolt nõukogu vastu esitatud hagisid. Nende hulka kuuluvad hagid, millega vaidlustatakse õigusakte, mis puudutavad

• riigiabi
• kaubandust ja dumpinguvastaseid meetmeid
• muid õigusakte, mille puhul nõukogu on kasutanud rakendusvolitusi

Eelotsusetaotlused

Liidu õigus moodustab osa iga Euroopa Liidu liikmesriigi riigisisesest õigusest. See tähendab, et liidu õigust saab kasutada vahetult liidu liikmesriikide kohtutes. Liikmesriikide kohtunikud saavad seega liidu õigust otse kohaldada. Seda nimetatakse liidu õiguse vahetuks õigusmõjuks.

Kui ei ole selge, kuidas tuleks liidu õigust kohtuasjas tõlgendada, võivad liikmesriikide kohtud esitada Euroopa Kohtule küsimusi. Nii saavad nad küsida, mida liidu õiguse säte tähendab, või isegi seda, kas see kehtib. See võimaldab neil seejärel liidu õigust kohaldada ja otsustada, kas riigisisesed õigusaktid ja praktika on liidu õigusega kooskõlas.

Iga sõltumatu kohus Euroopa Liidus võib vajaduse korral selliseid küsimusi esitada.

Liikmesriikide kohtud, kelle otsuseid ei saa edasi kaevata, peavad need küsimused esitama, kui vastus neile ei ole selge, kuid on asja lahendamiseks vajalik.

Kõik eelotsusetaotlused esitatakse esialgu Euroopa Kohtule. Enamiku neist ka lahendab Euroopa Kohus. Kohtuasjad antakse aga üle Üldkohtule, kui need puudutavad

• käibemaksu
• tolli, aktsiise või kaupade tariifset klassifitseerimist
• kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemist;
• reisijate hüvitisi,

välja arvatud juhul, kui tegemist on põhimõttelise otsusega, mis võib mõjutada liidu õiguse ühtsust või järjepidevust.

Kui küsimustele on vastatud, liigub asi tagasi riigisisesesse kohtusse, kes teeb asjas lõpliku otsuse.

Euroopa Kohus võib Üldkohtu otsuse liidu õiguse kohta uuesti läbi vaadata, kui ta leiab, et Üldkohtu otsus mõjutab liidu õiguse ühtsust või järjepidevust. Vastasel juhul on Üldkohtu otsus lõplik ja siduv. Liikmesriigi kohus peab Üldkohtu antud vastust järgima. Ka teised liikmesriikide kohtud kogu liidus peavad seda otsust järgima, kui neil on lahendada sarnane asi.

Tegevusetushagid

Need hagid on sarnased tühistamishagidega. Kuid selle asemel, et need esitada, kui liidu organ on otsuse teinud, esitatakse need siis, kui liidu organ on jätnud otsuse tegemata. Selliseid kohtuasju saab algatada ainult siis, kui liidu organil on palutud tegutseda ja tal on tegutsemiskohustus.

Need kohtuasjad on harvad.

Nagu tühistamishagide puhul, tegeleb Üldkohus üksikisikute esitatud hagidega. Liikmesriikide ja institutsioonide esitatud hagisid menetleb Euroopa Kohus.

Oluline on teada, et kuigi kodanikud võivad teavitada komisjoni võimalikust liikmesriigipoolsest liidu õiguse rikkumisest, ei ole komisjon kohustatud liikmesriigi vastu kohtuasja algatama. Sellisel juhul ei ole võimalik esitada komisjoni vastu tegevusetushagi.

Intellektuaalomandi vaidlused

Liidul on oma kaubamärkide ja disainilahenduste süsteem. Need eksisteerivad paralleelselt riigisiseste kaubamärkidega. ELi kaubamärk kehtib kogu liidus.

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) haldab seda süsteemi ja otsustab, kas ELi kaubamärke ja disainilahendusi saab registreerida. EUIPO‑l on oma sisemine kaebemenetlus koos apellatsioonikojaga, mis vaatab läbi nende esialgsete otsuste peale esitatud kaebusi.

EUIPO apellatsioonikodade otsuste peale esitatud hagisid lahendab Üldkohus.

Ligikaudu 25% kõigist Üldkohtu kohtuasjadest on intellektuaalomandiga seotud kohtuasjad.

Avaliku teenistuse asjad

Kui liidu teenistujal on teenistust puudutav vaidlus oma teenistusandjaga (liidu institutsioon, amet jne), lahendab Üldkohus lõpliku haldusotsuse peale esitatud kaebuse.

Sellistes asjades tegutseb ta sarnaselt liikmesriikide õigussüsteemide töökohtutega.

Kahju hüvitamise nõuded

Üldkohus lahendab liidu institutsioonide ja muude organite õigusvastase tegevuse tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.

Teatud lepingud

Liidu ja äriühingute või üksikisikute vahelistes lepingutes on mõnikord tingimus, mis näeb ette, et lepinguga seotud vaidlused lahendab Euroopa Liidu Kohus. Selline tingimus on lepingutes tavaline.

Neid kohtuasju lahendab Üldkohus.

Apellatsioonkaebused Üldkohtu otsuste peale

Nagu kõigis õigussüsteemides, on ka Üldkohtu otsuste jaoks olemas mehhanism, mille alusel saab neid edasi kaevata Euroopa Kohtusse.

Apellatsioonkaebusi saab esitada ainult õigusküsimuste kohta, mitte selle kohta, kuidas Üldkohus kohtuasja faktilisi asjaolusid tuvastas ja hindas.

Teatud liiki kohtuasjades tegutseb Üldkohus juba praegu apellatsioonikohtuna. Paljudel liidu ametitel ja organitel, mis teevad otsuseid, näiteks EUIPO‑l või Euroopa Kemikaaliametil, on sõltumatu apellatsioonikoda. Sellistel juhtudel on ameti enda apellatsioonikoda juba enne asja Üldkohtusse jõudmist esialgse otsuse läbi vaadanud. Seetõttu saab neid Üldkohtu otsuseid edasi kaevata vaid juhul, kui Euroopa Kohus annab selleks loa erimenetluse kaudu. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse, kui see tõstatab küsimuse, mis on liidu õiguse ühtsuse, järjepidevuse või edasiarendamise seisukohast oluline.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada kahe kuu jooksul pärast Üldkohtu otsuse tegemist.

Kui Euroopa Kohus nõustub kaebuse menetlusse võtmisega ja tühistab Üldkohtu otsuse, võib ta kas asja ise lahendada või saata selle tagasi Üldkohtule uuesti läbivaatamiseks.

Ligikaudu 25% kõigist otsustest kaevatakse edasi. Euroopa Kohus tühistab nendest vaid 25%. Seega tühistab Euroopa Kohus ainult 6% Üldkohtu otsustest.

Eelotsuseasjades tehtud kohtuotsuseid ei saa edasi kaevata. Euroopa Kohus võib asja siiski uuesti läbi vaadata, kui ta leiab, et Üldkohtu otsus mõjutab liidu õiguse ühtsust või järjepidevust.

Milline on menetluse käik?

Üldkohtu menetlust reguleerivad Euroopa Liidu Kohtu põhikiri ja Üldkohtu kodukord.

Kohtumenetlusel on kaks põhilist osa, mida nimetatakse kirjalikuks ja suuliseks osaks.

Eelotsusetaotluste puhul on menetlus sama mis Euroopa Kohtus. Ülejäänud kohtuasjad algavad hagiavalduse esitamisega Üldkohtu kantseleisse. Selle peab allkirjastama advokaat, kellel on õigus esineda liikmesriigi kohtus.

Pooled esitavad oma argumendid kohtule kirjalikult. Ühe või teise poole toetuseks võivad menetlusse astuda ka liikmesriigid, liidu institutsioonid ja muud isikud, kellel on otsene huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu. See on menetluse kirjalik osa.

Paljudes kohtuasjades peetakse ka kohtuistung. Kohtuistungid on avalikud ja kõige olulisemad istungid võidakse voogedastada meie veebisaidil. Lisateavet kohtuistungite jälgimise kohta leiab meie lehekülgedelt voogedastuse ja kohtuistungil osalemise kohta. See on menetluse suuline osa.

Kui suuline osa on lõppenud, peavad kohtunikud nõu ja teevad oma otsuse.

Seejärel kuulutatakse kohtuotsus avalikul kohtuistungil ja mõned neist voogedastatakse meie veebisaidil.

Keskmiselt kulub kohtuasja algusest lõpuni 20 kuud.

Lisateavet leiab meie leheküljelt Üldkohtu menetluse käigu kohta.