Andmekaitse Euroopa Liidu Kohtus
Euroopa Liidu Kohus töötleb isikuandmeid nii õigusemõistmise kui ka muude ülesannete täitmise käigus. Kohus järgib kõigis oma tegevustes spetsiifilisi menetlusi ja toimib kooskõlas andmekaitsenormidega.
Õigusemõistmise ülesanded
Õigustmõistva tegevuse käigus koguvad ja töötlevad Euroopa Kohus ja Üldkohus isikuandmeid, et tagada kohtumenetluse korrakohane läbiviimine, menetlusdokumentide kättetoimetamine menetluse pooltele ning teabe avaldamine nii pooleliolevate kui ka lõpetatud kohtuasjade kohta.
Seejuures juhindutakse spetsiifilistest menetlusnõuetest, mis järgivad sõltumatuse ja õigusemõistmise avalikkuse põhimõtteid. Üksikasjalikku teavet kummagi kohtu menetluse kohta leiab järgmistelt lehekülgedelt:
Nimede ja muu teabe avaldamine kohtumenetlustes
Internetis avaldatud teabele kohtumenetluste kohta, sealhulgas nimedele ja muule teabele, võib viidata ja see on otsingumootorite abil leitav. Seetõttu peaksid kohtuasjaga seotud isikud hoolikalt tutvuma kohtute suunistega, mis käsitlevad nende kohta käivate andmete avaldamata jätmise taotlemist kohtumenetluses.
- Anonüümsuskaitse andmine Euroopa Kohtu menetluses
- Andmete üldsusele avaldamata jätmine kohtumenetlustes Euroopa Liidu Üldkohtus
Kuidas taotleda kohtuasjas andmete avaldamata jätmist
Isikuandmete avaldamata jätmise taotlus tuleb esitada asja menetlevale kohtule, järgides kohaldatavaid menetlusnorme.
Pooleliolevas kohtuasjas tuleb taotlus esitada vastavalt järgmistel lehekülgedel kirjeldatud korrale, mis käsitleb suhtlemist kohtukantseleiga menetluse käigus:
Taotlusi, mis ei puuduta pooleliolevaid kohtuasju, võib esitada posti või e‑posti teel. Kummagi kohtu kantselei kontaktandmed leiab nende vastavalt veebilehelt:
Taotluste ja kaebuste menetlemine
Kui Euroopa Kohtu kohtusekretär või Üldkohtu kohtusekretär on vastutav andmetöötleja näiteks tal lasuva kohustuse tõttu korraldada vastava kohtu väljaannete ja sealhulgas kohtulahendite avaldamist, teeb ta taotluse kohta otsuse kahe kuu jooksul. Nimetatud tähtaja jooksul vastamata jätmine tähendab taotluse vaikimisi tagasilükkamist.
Kohtusekretäri otsuse peale võib seejärel kahe kuu jooksul esitada kaebuse vastavalt Euroopa Kohtus ja Üldkohtus selleks moodustatud komiteele, kelle ülesanne on tagada andmekaitsenormide järgimine.
Lisateavet selle kohta, millistel asjaoludel võib taotluse või kaebuse esitada, leiab järgmistest dokumentidest:
- Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2019. aasta otsus, millega kehtestatakse sisekontrollimehhanism seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa Kohtu õigustmõistva tegevuse raames
- Üldkohtu 16. oktoobri 2019. aasta otsus, millega kehtestatakse sisekontrollimehhanism seoses isikuandmete töötlemisega Üldkohtu õigustmõistva tegevuse raames
Komitee peab kaebuse kohta otsuse tegema nelja kuu jooksul. Kui selle ajavahemiku möödudes ei ole vastust tulnud, tähendab see, et kohtusekretäri otsus jäeti muutmata. Nimetatud komiteed saavad võtta seisukoha kummagi kohtu kohtusekretäri tehtud otsuse kohta ainult siis, kui kohtusekretär on kõnealusel juhul vastutav andmetöötleja. Komitee poole pöördumine ei kujuta endast õiguskaitsevahendit Euroopa Kohtu või Üldkohtu lahendi vaidlustamiseks.
Muud kui õigusemõistmise ülesanded
Euroopa Liidu Kohtul võib olla vaja isikuandmeid töödelda ka muude kui õigusemõistmise ülesannete täitmisel, näiteks oma haldustegevuse käigus.
Andmekaitseametnik
Andmekaitseametnik tagab, et Euroopa Liidu Kohus järgiks oma pädevusalal määrust (EL) 2018/1725. See määrus reguleerib liidu institutsioonide ja ametite töödeldavate isikuandmete kaitset. Samuti nõustab andmekaitseametnik kohtu vastutavaid andmetöötlejaid isikuandmete kaitse kohustuste täitmisel.
Kõigis küsimustes, mis käsitlevad isikuandmete töötlemise toiminguid Euroopa Liidu Kohtu muu kui õigustmõistva tegevuse käigus või seoses kohtus veebisaidi kasutamisega, võib võtta ühendust andmekaitseametnikuga, kasutades kontaktvormi.
Töötlemistoimingute keskregister
Andmekaitseametnik peab registrit kõigi isikuandmete töötlemise toimingute kohta. Register sisaldab eelkõige teavet vastutava töötleja, andmesubjekti ja töötlemise eesmärgi kohta.
Töötlemistoimingute keskregistriga saab tutvuda veebis.
Andmesubjekti õigused
Liidu õiguse kohaselt on andmesubjektidel õigused. Vastavalt määrusele (EL) 2018/1725 hõlmavad need õigused eelkõige
- õigust taotleda vastutavalt töötlejalt andmetega tutvumise võimalust,
- õigust andmete parandamisele või kustutamisele,
- õigust piirata andmete töötlemist,
- teatavatel tingimustel õigust vaielda töötlemisele vastu põhjustel, mis on seotud andmesubjekti eriomase olukorraga.
Euroopa Liidu Kohus võib erandjuhtudel piirata teatavate õiguste ulatust. Need piirangud on ette nähtud Euroopa Liidu Kohtu 2019. aasta otsuses ning nende üle tehakse regulaarselt järelevalvet ja neid vaadatakse perioodiliselt läbi. Andmesubjekti õigusi piirav otsus peab olema juhtumi asjaolusid arvestades vajalik ja proportsionaalne. Õiguste piiramine võib osutuda vajalikuks järgmistes olukordades:
- juurdluse, uurimismenetluse, auditi või muu institutsioonisisese menetluse käigus;
- Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) teabe edastamisel;
- teiste liidu institutsioonide ja asutuste, liikmesriikide või kolmandate riikide ametiasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö raames;
- kui haldusteenistused käsitlevad kohtuasju, mille pool on Euroopa Liidu Kohus ise.
Euroopa andmekaitseinspektor
Euroopa andmekaitseinspektor on sõltumatu ametiisik, kes teeb järelevalvet andmekaitse üle kõigis Euroopa Liidu institutsioonides, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtus, kui see tegutseb õigusemõistjana.
Kui te leiate, et teie isikuandmete töötlemisel ei ole järgitud määrust (EL) 2018/1725, võite esitada kaebuse Euroopa Andmekaitseinspektorile.
