François Biltgen, kes sündis 1958. aastal Luxembourgis (Luksemburgi Suurhertsogiriik), omandas 1981. aastal õigusteaduse eriala magistritaseme diplomi ja 1982. aastal ühenduse õiguses diplôme d’études approfondies (DEA) ülikooli taseme õiguse, majanduse ja sotsiaalteaduste alal Université de Paris II Panthéon-Assasʼis (Pariis II Panthéon-Assasʼi ülikool, Prantsusmaa). Samal aastal omandas ta diplomi Institut d’études politiques de Parisʼis (Pariisi politoloogiainstituut, Prantsusmaa).

Aastal 1987 võeti ta vastu Luksemburgi Suurhertsogiriigi advokatuuri ja ta töötas advokaadina 1987–1999. Samaaegselt oli ta tegev poliitikas, aastatel 1983–1994 kristlik-sotsiaalse erakonna Luksemburgi parlamendigrupi sekretär, 1987–1999 Esch-sur-Alzetteʼi (Luksemburg) linnavolikogu liige ja 1997–1999 linnavalitsuse liige, viimasest positsioonist tulenevalt nimetati ta 1994–1999 Luksemburgi delegatsiooni asendusliikmeks Euroopa Liidu regioonide komitee juures. 1994. aastal valiti ta viieaastase mandaadiga Luksemburgi parlamendi liikmeks ja ta osales aktiivselt seadusloomes, eelkõige mitme Euroopa Liidu õigust puudutava seaduseelnõu ettekandjana.

Pärast 1999. aasta parlamendivalimisi kutsuti ta osalema Luksemburgi valitsuse töös ja ta oli mitme ministeeriumi minister sellises järjekorras: töö- ja tööhõiveminister, usuasjade minister, parlamendiga suhtlemise minister, kommunikatsiooni eest vastutav minister (1999–2004); töö- ja tööhõiveminister, usuasjade minister ja kultuuriminister, kõrghariduse ja teadusminister (2004–2009); justiitsminister, avaliku teenistuse ja haldusreformi minister, kõrghariduse ja teadusminister, kommunikatsiooni- ja meediaminister, usuasjade minister (2009–2013).

Ministritöö raames võttis ta endale kohustusi ka rahvusvahelises plaanis. 2005. aastal oli ta Euroopa Liidu Nõukogu erinevate koosseisude eesistuja. Lisaks oli F. Biltgen 2005. ja 2009. aasta Bologna protsessi ministrite konverentsi kaasesimees ja 2012–2013 Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ministrite konverentsi kaasesimees.

F. Biltgen nimetati 7. oktoobril 2013 Euroopa Kohtu kohtunikuks ja alates 8. oktoobrist 2024 täidab ta koja presidendi ülesandeid.