Marc Jaeger sündis 1954. aastal Luxembourgis (Luksemburgi Suurhertsogiriik) ja sai 1979. aastal magistrikraadi õigusteaduses Université Robert Schumanist (Robert Schumani ülikool, Strasbourg, Prantsusmaa) ning jätkas õpinguid Brügge Euroopa Kolledžis (Belgia), mille lõpetas 1980. aastal süvendatud õpingute järel diplomiga Euroopa õiguses.

M. Jaeger sai 1981. aastal Luksemburgi advokatuuri liikmeks ja töötas advokaadina aastani 1983. Seejärel määrati ta Luksemburgi peaprokuröri õigusnõunikuks ja ta töötas sellel ametikohal aasta, misjärel nimetati ta aastateks 1984–1986 Tribunal d’arrondissement de Luxembourgi (Luksemburgi piirkondlik kohus) kohtunikuks.

M. Jaeger asus Euroopa Kohtus ametisse 1986. aastal kohtujurist Jean Mischo õigusnõunikuna ja töötas sellel ametikohal 1988. aastani, misjärel siirdus aastateks 1988–1996 kohtunik G. Federico Mancini kabinetti.

Kohtus täidetavatele tööülesannetele lisaks tegutseb M. Jaeger õppejõuna, olles alates 2003. aastast lektor Université du Luxembourgis (Luksemburgi ülikool) ning alates 2015. aastast Libera Università Internazionale degli Studi Sociali Guido Carlis (Guido Carli rahvusvaheline ühiskonnaõpingute vabaülikool, Itaalia). Aastatel 2001–2018 oli ta Institut universitaire international Luxembourgi (IUIL) (Luksemburgi ülikooli rahvusvaheline instituut) ja aastatel 2011–2016 Luksemburgi ülikooli haldusnõukogu liige.

M. Jaeger nimetati Üldkohtu kohtunikuks 11. juulil 1996 ja ta oli koja president 10. septembrist 2004 kuni 31. augustini 2007. Kaaskohtunikud valisid ta Üldkohtu presidendiks ja ta oli sellel ametikohal neli järjestikust ametiaega 17. septembrist 2007 kuni 26. septembrini 2019.