Kohtuasjade nimed ja viitamine

Euroopa Liidu Kohtul on oma praktikale viitamiseks eriline meetod. Meetodi eesmärk on tagada, et viited oleksid hõlpsasti kasutatavad, neutraalsed ja täpsed. Kasutatakse kahte põhisüsteemi: kordumatud tunnused kohtulahendite eristamiseks ja väljamõeldud nimed anonüümseks muudetud kohtuasjade jaoks.

Kuidas kohtuasjade nimed moodustatakse

Kohtuasja number

Igal kohtuasjal on kordumatu number.

See koosneb

  • tähest, mis tähistab kohtuasja menetlevat kohut:
    • „C“ – Euroopa Kohus (Euroopa Kohtu prantsuskeelsest nimest Cour)
    • „T“ – Üldkohus (Üldkohtu prantsuskeelsest nimest Tribunal)
    • „F“ – Avaliku Teenistuse Kohus, mis tegutses aastatel 2005–2016 (avaliku teenistuse prantsuskeelsest vastest fonction publique)
  • sidekriipsust
  • numbrist, mis tähistab kohtuasja numbrit sel aastal selles kohtus
  • kaldkriipsust
  • kahest numbrist, mis tähistavad kohtuasja aastat

Kohtuasi C‑250/25 on seega 250. kohtuasi, mis Euroopa Kohtus 2025. aastal on algatatud.

Konkreetseid menetlusi tähistavad järelliited

Erimenetlusi tähistatakse numbrile vahetult järgneva tähega. Kõige tavapärasemad on:

  • P – apellatsioonkaebus (prantsuse keeles pourvoi)
  • PPU – eelotsuse kiirmenetlus (prantsuse keeles procédure préjudicielle d’urgence)
  • AJ – tasuta õigusabi taotlus (prantsuse keeles aide juridictionnelle)
  • R – ajutiste meetmete kohaldamise taotlus (prantsuse keeles procédure de référé)
  • DEP – menetlus, mis puudutab kohtukulusid (prantsuse keeles dépens)

Nende tähiste täieliku loetelu leiab Üldkohtu 10. juuli 2024. aasta kodukorra praktiliste rakendussätete I lisast.

Kohtuasja nimi

Numbrile järgneb kohtuasja nimi. Hagide ja apellatsioonkaebuste puhul vastab see poolte nimedele, välja arvatud juhul, kui on esitatud taotlus muuta kohtuasi anonüümseks või jätta isikuandmed välja.

Eelotsuseasjades kohaldab Euroopa Kohus nüüd üksikisikuid puudutavates kohtuasjades väljamõeldud nimede süsteemi. See süsteem on kasutusel alates 2023. aasta jaanuarist.

Algatuse eesmärk on lihtsustada anonüümseks muudetud kohtuasjade tuvastamist, kohtuasjade nimede meeldejätmist ning neile viitamist kohtupraktikas ja mujal.

Väljamõeldud nimed antakse:

  • kohtuasjadele, mis käsitlevad vaidlusi füüsiliste isikute vahel (kelle nimed on andmekaitsega seotud põhjustel alates 1. juulist 2018 asendatud initsiaalidega)
  • kohtuasjadele, mis käsitlevad vaidlusi füüsiliste isikute ja selliste juriidiliste isikute – nagu äriühingud – vahel, millel ei ole eristavat nime

Niisuguseid nimesid ei anta eelotsuseasjadele, milles juriidilise isiku nimi on piisavalt eristav. Sel juhul kasutatakse juriidilise isiku nime kohtuasja nimena.

Väljamõeldud nimed on sellised, mida ei ole päriselt olemas. Need ei vasta poolte tegelikele nimedele. Need nimed pakub välja infotehnoloogiline automaatne nimegeneraator, mis jagab sõnad silpideks ja kombineerib neid juhuslikult.

Liidu kohtute kohtupraktikale viitamine

Euroopa Liidu Kohtu kasutatav meetod kohtupraktikale viitamiseks hõlmab järgmist:

  • lahendi kuupäev
  • kohtuasja nimi
  • kohtu poolt antud kohtuasja number
  • ECLI (vt allpool)

See meetod

  • parandab kohtulahendite kättesaadavust: iga viide sisaldab kogu teavet, mis on vajalik lahendi tuvastamiseks
  • tagab suurema keelelise neutraalsuse: vorm on kõigis keeltes ühtne, mis tähendab, et vähem teksti on vaja tõlkida
  • võimaldab automaatselt lisada hüperlingid lahendi ECLI‑le ja lahendi asjakohasele punktile

ECLI

Euroopa Liidu Kohus kasutab oma kohtuotsustele viitamisel Euroopa kohtulahendi tunnust (European Case-Law Identifier ehk ECLI). Kohus on määranud ECLI‑tunnuse kõigile liidu kohtute poolt alates 1954. aastast tehtud lahenditele, sealhulgas kohtujuristi ettepanekutele.

ECLI süsteem annab selged ja järjepidevad viited nii riigisisesele kui ka liidu kohtupraktikale. See lihtsustab kohtuotsustega tutvumist ja neile viitamist kogu liidus.

ECLI-tunnus sisaldab eesliidet „ECLI“ ja nelja kohustuslikku osa:

  1. Kohtu kood: liikmesriik, kus asub asjaomane kohus, või liit, kui tegemist on liidu kohtuga.
  2. Kohtu lühend: lahendi teinud kohus.
  3. Aasta: lahendi tegemise aasta.
  4. Viitenumber: iga liikmesriigi või liidu kohtu moodustatud kuni 25 tähest või numbrist koosnev kordumatu tunnus.

ECLI eri osad on eraldatud kooloniga.

Näiteks võib tuua Euroopa Kohtu 12. juuli 2005. aasta otsuse kohtuasjas Schempp (C‑403/03). Selle ECLI on EU:C:2005:446. Selle osad on järgmised:

  1. EU = lahend, mille on teinud üks liidu kohtutest
  2. C = Euroopa Kohtu lahend
  3. 2005 = 2005. aastal tehtud lahend
  4. 446 = tegemist on kõnealusel aastal antud 446. ECLI-tunnusega

Euroopa Kohtu, Üldkohtu või Avaliku Teenistuse Kohtu otsustele viitamisel võib nende nelja osa ees oleva ECLI-eesliite ära jätta.