Euroopa Kohus

Kes töötavad Euroopa Kohtus?

Kohtunikud

Euroopa Kohtul on 27 kohtunikku, üks igast liidu liikmesriigist.

Iga liikmesriik nimetab oma kohtuniku. Kohtuniku valimise kohta ei ole mingeid reegleid ja iga liikmesriik võib järgida oma menetlust. Valitud isik peab siiski olema sõltumatu ja kas omama oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutavat kvalifikatsiooni või olema liidu õiguse tunnustatud asjatundja. Kandidaate hindab erikomitee, et tagada nende sobivus kohtuniku või kohtujuristi ametikohale. See on tuntud kui artikli 255 komitee, mis on nimetatud ELi toimimise lepingu artikli 255 järgi, millega see loodi. Seejärel nimetavad kõik liikmesriigid ühiselt kohtunikud ametlikult ametisse.

Kohtunikud nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Neid on võimalik nimetada mitmeks järjestikuseks ametiajaks.

Kas teadsite?

Euroopa Kohtu kõige kauem ametis olnud kohtunik on praegune president Koen Lenaerts, kes nimetati ametisse 2003. aastal.

Kohtunikud valivad kolmeks aastaks presidendi ja asepresidendi.

Praegune president Koen Lenaerts valiti esimest korda kohtu presidendiks 2015. aastal.

Mitu kohtunikku kohtuasja lahendab?

Kõik kohtunikud ei lahenda kõiki kohtuasju. Iga kohtuasi määratakse mõnele kojale. Kohtunike arv näitab, kui oluline või keeruline on kohtuasi.

Euroopa Kohtus on kojad, kuhu kuuluvad

• 15 kohtunikku – seda tuntakse suurkojana
• 5 kohtunikku
• 3 kohtunikku

Euroopa Kohus võib kokku tulla ka 27 kohtunikust koosneva täiskoguna. See juhtub ainult erakordselt olulistes asjades.

Suurkoja tööd juhib Euroopa Kohtu president. Suurkotta kuuluvad ka asepresident ja kolm viiest kohtunikust koosnevate kodade presidenti. Ülejäänud kümme kohtunikku valitakse täpselt kindlaks määratud rotatsioonisüsteemi alusel, et tagada kohtuasjade ühtlane jaotumine.

Suurkoda kasutatakse liidu õiguse arengu seisukohalt eriti keeruliste või tähtsate kohtuasjade puhul või siis, kui liikmesriik või liidu institutsioon seda taotleb.

Ülejäänud asju lahendavad kolmest või viiest kohtunikust koosnevad kojad. Viiest kohtunikust koosnevate kodade presidendid valitakse kolmeks aastaks ja kolmest kohtunikust koosnevate kodade presidendid üheks aastaks.

Ligikaudu 45% kohtuasjadest lahendavad kolmest kohtunikust koosnevad kojad. Ligikaudu 40% kohtuasjadest lahendavad viiest kohtunikust koosnevad kojad ja ligikaudu 10% kohtuasjadest lahendab suurkoda.

Kohtujuristid

Euroopa Kohut abistavad ka 11 kohtujuristi. Nad nimetatakse ametisse samamoodi nagu kohtunikud.

Kas teadsite?

Kuna kohtujuriste on vähem kui liikmesriike, ei saa iga riik nimetada kohtujuristi samal ajal. Viiel kõige suuremal liikmesriigil – Hispaanial, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalial ja Poolal – on alaline õigus kohtujuristi nimetamiseks. Teised kuus ametikohta roteeruvad ülejäänud 22 liikmesriigi vahel. Iga liikmesriik nimetab kohtujuristi üheks kuueaastaseks ametiajaks. Õigus nimetada kohtujurist läheb seejärel üle nimekirjas järgmisele liikmesriigile. See järjekord määratakse kindlaks liikmesriikide omakeelsete nimede tähestikulise järjekorra alusel.

Kohtujuristidel on väga eriline roll. Erinevalt kohtunikest ei tee nad kohtuasjas otsust.

Enne kui kohtunikud teevad kohtuasjas otsuse, esitab kohtujurist kohtunikele sõltumatu ettepaneku. Kohtujuristi ettepanekus analüüsitakse kohtuasja ja pakutakse välja, kuidas saaks kohtuasjas tõstatatud probleemid lahendada.

Kohtujuristid ei osale igas kohtuasjas. Nad kaasatakse vaid siis, kui kohtuasjas tõstatatakse uusi õigusküsimusi ja kui ettepaneku esitamisest oleks kasu.

Kohtunikel on vabadus lahendada kohtuasi omal äranägemisel. Nad ei pea järgima kohtujuristi ettepanekut.

Nii või teisiti aitab kohtujuristi ettepanek Euroopa Kohut otsuste tegemisel, sest see annab kohtule teise, sõltumatu vaatenurga.

Kohtusekretär

Kohtusekretäril on kahesugune roll. Ta vastutab menetluse sujuva toimimise eest, kuid täidab ka institutsiooni peasekretäri ülesandeid.

Peasekretärina vastutab kohtusekretär presidendi järelevalve all mitmesuguste valdkondade eest.

Kohtusekretär vastutab ka Euroopa Liidu Kohtu aastaeelarve ettevalmistamise ja selle üle läbirääkimiste pidamise eest ning rahaliste vahendite nõuetekohase kasutamise eest.

Ta esindab institutsiooni koostöös teiste liidu institutsioonide ja asutustega ning suhtleb paljude muude kohtuväliste sidusrühmadega.

Kohtunikud ja kohtujuristid valivad kohtusekretäri kuueks aastaks ning teda on võimalik tagasi valida.

Kas teadsite?

Euroopa Kohtu kõige kauem ametis olnud kohtusekretär oli Albert van Houtte – kõige esimene kohtusekretär, kes töötas peaaegu 29 aastat, 1953. aasta märtsist kuni 1982. aasta veebruarini. Algusaegadel, kui institutsioon oli veel suhteliselt väike, oli kohtusekretäri põhitähelepanu õigusemõistmise toetamisel. Institutsiooni kasvades on ka kohtusekretäri roll arenenud ja tema ülesanded peasekretärina järk-järgult laienenud.

Euroopa Kohtu praegune kohtusekretär on Alfredo Calot Escobar, kes on selles ametis alates 2010. aastast.

Teenistujad

Praegu töötab Euroopa Liidu Kohtus veidi üle 2300 teenistuja.

Enamik neist teenistujatest on liidu ametnikud, kes on valitud range valikumenetluse tulemusel. Euroopa Liidu Kohtul on teenistujaid igast liidu liikmesriigist.

Ligikaudu pool Euroopa Liidu Kohtu töötajatest töötab mitmekeelsuse peadirektoraadis, mille ülesanne on tagada, et Euroopa Liidu Kohtu töö oleks kättesaadav kõigis liidu 24 ametlikus keeles.

Rohkem teavet Euroopa Liidu Kohtu teenistujate töö kohta leiab meie lehekülgedelt, mis on pühendatud igale Euroopa Liidu Kohtu osakonnale.

Lisateavet selle kohta, kuidas Euroopa Liidu Kohtusse tööle kandideerida, leiab meie töökuulutuste leheküljelt.

Milliseid kohtuasju Euroopa Kohus lahendab?

Euroopa Kohtu ülesanne on tagada, et liidu õigust tõlgendatakse ja kohaldatakse ühtemoodi kogu liidus. Selleks lahendab ta kohtuasju, milles pooled on eriarvamusel selles, mida õigus tähendab või kuidas seda tuleks kohaldada. Enamiku kohtuasju suunavad Euroopa Kohtusse liikmesriikide kohtud. Neid suunamisi nimetatakse eelotsusetaotlusteks. Mõned kohtuasjadest jõuavad siiski otse Euroopa Kohtusse, sel juhul on tegemist hagidega.

Eelotsusetaotlused

Liidu õigus moodustab osa iga Euroopa Liidu liikmesriigi riigisisesest õigusest. See tähendab, et liidu õigust saab kasutada vahetult liidu liikmesriikide kohtutes. Liikmesriikide kohtunikud saavad seega liidu õigust otse kohaldada. Seda nimetatakse liidu õiguse vahetuks õigusmõjuks.

Kui ei ole selge, kuidas tuleks liidu õigust kohtuasjas tõlgendada, võivad liikmesriikide kohtud esitada Euroopa Kohtule küsimusi. Nii saavad nad küsida, mida liidu õiguse säte tähendab, või isegi seda, kas see kehtib. See võimaldab neil seejärel liidu õigust kohaldada ja otsustada, kas riigisisesed õigusaktid ja praktika on liidu õigusega kooskõlas.

Iga sõltumatu kohus Euroopa Liidus võib vajaduse korral selliseid küsimusi esitada.

Liikmesriikide kohtud, kelle otsuseid ei saa edasi kaevata, peavad need küsimused esitama, kui vastus neile ei ole selge, kuid on asja lahendamiseks vajalik.

Pärast seda analüüsib Euroopa Kohus esitatud küsimusi.

Ta kuulab ära:

• riigisiseses kohtuasjas osalevad pooled
• iga liidu liikmesriigi, kes soovib kohtuasjas osaleda – tihti on see näiteks riik, kust kohtuasi on pärit
• komisjoni ja teised liidu institutsioonid, kes soovivad esitada oma seisukoha

Seejärel teeb Euroopa Kohus kohtuotsuse. Niisugune kohtuotsus annab liikmesriigi kohtunikule vastused tema esitatud küsimustele. See võimaldab liikmesriigi kohtunikul teha kohtuasjas lõpliku otsuse.

Euroopa Kohtu otsus liidu õiguse kohta on lõplik ja siduv. Liikmesriigi kohus peab Euroopa Kohtu antud vastust järgima. Ka teised riigisisesed kohtud kogu liidus peavad seda otsust järgima, kui neil on lahendada sarnane asi.

Sel viisil teevad Euroopa Kohus ja liikmesriikide kohtud koostööd, et tagada, et liidus kohaldatakse ainult ühte liidu õiguse tõlgendust.

Paljud liidu õiguse kõige olulisemad põhimõtted on välja kujundatud seda liiki kohtuasjade kaudu. Enamik (üle 60%) Euroopa Kohtus menetletavatest kohtuasjadest on eelotsusetaotlused.

Enamiku neist kohtuasjadest lahendab Euroopa Kohus. Üldkohus menetleb aga kohtuasju, mis on seotud käibemaksu, kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi, tolli, aktsiisi, kaupade tariifse klassifitseerimise ja lennureisijatele hüvitise maksmisega.

Hagid

Hagimenetluses lahendatakse kohtuasju, millega pöördutakse otse Euroopa Kohtusse. Nende kohtuasjadega saavad otse Euroopa Kohtusse pöörduda ainult liidu institutsioonid ja liikmesriigid.

Kodanikel või äriühingutel on teatud juhtudel võimalik pöörduda Üldkohtusse. Lisateavet selle kohta leiab meie leheküljelt Üldkohtu kohta.

Hagisid on erinevat liiki. Kõige tavalisemad on liikmesriigi kohustuste rikkumise hagid ja tühistamishagid.

Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagid

Neid kohtuasju, mida nimetatakse ka rikkumismenetlusteks, algatatakse liidu liikmesriigi vastu liidu õiguse järgimata jätmise korral.

Ka liikmesriik võib esitada hagi teise liikmesriigi vastu, ent sellised juhtumid on haruldased.

Enamiku neist kohtuasjadest algatab komisjon.

Komisjon jälgib korrapäraselt, kas liikmesriigid järgivad liidu õigust. Ta teeb seda nii enda algatusel kui ka kodanikelt saadud kaebuste põhjal.

Kui komisjon leiab, et liikmesriik ei järgi liidu õigust, algatab ta selle liikmesriigi vastu ametliku menetluse. Sellel menetlusel on kolm etappi. Kahes esimeses etapis antakse liikmesriigile teada võimalikust probleemist ja võimaldatakse tal see kõrvaldada. Kui liikmesriik seda ei tee või kui komisjon ei nõustu vastusega, siis pöördub ta asjaga Euroopa Kohtusse.

Euroopa Kohus otsustab, kas liikmesriik on õigust rikkunud.

Viimastel aastatel moodustavad need kohtuasjad vähem kui 5% kõigist Euroopa Kohtus algatatud kohtuasjadest.

Mõnel juhul, kui liikmesriik on jätnud vastu võtmata liidu teatud õigusaktide (direktiivide) rakendamiseks vajalikud riigisisesed õigusaktid, võib see kohe kaasa tuua trahvi.

Muudel juhtudel, kui Euroopa Kohus leiab, et liikmesriik on rikkunud liidu õigust, peab see liikmesriik võtma meetmeid kohtuotsuse täitmiseks.

Kui liikmesriik eirab Euroopa Kohtu otsust, võib komisjon teist korda kohtusse pöörduda. Kui Euroopa Kohus teeb liikmesriigi suhtes teist korda otsuse, võib ta määrata trahvi. See võib olla nii kindel summa varasema tegevuse eest kui ka trahv, mida tuleb perioodiliselt tasuda, kuni liikmesriik oma kohustuse täidab.

Tühistamishagid

Need on kohtuasjad, mille eesmärk on paluda liidu õigusakti või otsuse tühistamist. Kohtusse pöördutakse institutsiooni, ameti või Euroopa Liidu muu organi vastu, kes on otsuse teinud või õigusakti kehtestanud.

Kui liikmesriik on esitanud hagi Euroopa Parlamendi ja/või nõukogu vastuvõetud õigusaktide peale, menetleb kohtuasja Euroopa Kohus. Erand sellest reeglist on ette nähtud juhuks, kui liikmesriik vaidlustab nõukogu otsuse riigiabi, dumpinguvastaste meetmete ja rakenduspädevuse kohta. Need hagid tuleb esitada Üldkohtule.

Euroopa Kohus lahendab ka hagisid, mille üks institutsioon on esitanud teise institutsiooni vastu.

Kõiki muid kohtuasju, eelkõige kodanike, äriühingute või muude organisatsioonide esitatud hagisid, lahendab Üldkohus. Lisateavet selle kohta leiab meie leheküljelt Üldkohtu kohta.

Tegevusetushagid

Need hagid on sarnased tühistamishagidega. Kuid selle asemel, et need esitada, kui institutsioon on otsuse teinud, esitatakse need siis, kui institutsioon, amet või organ on jätnud otsuse tegemata. Selliseid kohtuasju saab algatada ainult siis, kui institutsioonil on palutud tegutseda ja tal on tegutsemiskohustus.

Need kohtuasjad on harvad.

Nagu ka tühistamishagide puhul, menetleb liikmesriikide ja institutsioonide esitatud hagisid Euroopa Kohus. Üldkohus tegeleb isikute esitatud hagidega.

Olgu märgitud, et kuigi kodanikud võivad teavitada komisjoni võimalikust liikmesriigipoolsest liidu õiguse rikkumisest, ei ole komisjon kohustatud liikmesriigi vastu kohtuasja algatama. Sellisel juhul ei ole võimalik esitada komisjoni vastu tegevusetushagi.

Apellatsioonkaebused

Nagu kõigis õigussüsteemides, kohaldub mõnede Üldkohtu otsuste puhul mehhanism, mille alusel saab neid edasi kaevata Euroopa Kohtusse.

Apellatsioonkaebusi saab esitada ainult õigusküsimuste kohta, mitte selle kohta, kuidas Üldkohus kohtuasja faktilisi asjaolusid tuvastas ja hindas.

Teatud liiki kohtuasjades tegutseb Üldkohus juba praegu apellatsioonikohtuna. Paljudel liidu ametitel ja asutustel, mis teevad otsuseid, näiteks Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametil või Euroopa Kemikaaliametil, on sõltumatu apellatsioonikoda. Sellistel juhtudel on ameti enda apellatsioonikoda juba enne asja Üldkohtusse jõudmist esialgse otsuse läbi vaadanud. Seetõttu saab neid Üldkohtu otsuseid edasi kaevata vaid juhul, kui Euroopa Kohus annab selleks loa erimenetluse kaudu. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse, kui see tõstatab küsimuse, mis on liidu õiguse ühtsuse, järjepidevuse või edasiarendamise seisukohast oluline.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada kahe kuu jooksul pärast Üldkohtu otsuse tegemist.

Kui Euroopa Kohus nõustub kaebusega, võib ta kas asja ise lahendada või saata selle tagasi Üldkohtule uuesti läbivaatamiseks. Kaebus rahuldatakse ligikaudu 25% juhtudest.

Ligikaudu veerand kõigist Euroopa Kohtu kohtuasjadest on apellatsiooniasjad.

Milline on menetluse käik?

Euroopa Kohtu menetlust reguleerivad Euroopa Liidu Kohtu põhikiri ja Europa Kohtu kodukord.

Kohtumenetlusel on kaks põhilist osa, mida nimetatakse kirjalikuks ja suuliseks osaks.

Pooled esitavad oma argumendid Euroopa Kohtule kirjalikult. Ka liidu liikmesriigid ja institutsioonid võivad esitada Euroopa Kohtule oma kirjalikud seisukohad. See on menetluse kirjalik osa.

Paljudes kohtuasjades peetakse ka kohtuistung. Kohtuistungid on avalikud ja kõige olulisemad istungid kantakse üle meie veebisaidil. Lisateavet kohtuistungite jälgimise kohta leiate meie lehekülgedelt voogedastuse ja kohtuistungil osalemise kohta. Mõni kuu pärast kohtuistungit esitab kohtujurist oma ettepaneku, kui seda on palutud. See on menetluse suuline osa.

Kui suuline osa on lõppenud, peavad kohtunikud nõu ja teevad oma otsuse.

Seejärel kuulutatakse kohtuotsus avalikul kohtuistungil.

Keskmiselt kestab kohtuasja menetlus 16–18 kuud.

Lisateavet leiab meie leheküljelt Euroopa Kohtu menetluse käigu kohta.