Tõhususe parandamise meetmed
Jurist-lingvistid ja tõlkijad kasutavad üha paremaid mitmekeelsust toetavaid abivahendeid. Kuigi neuromasintõlge on muutunud väga levinud abivahendiks, tuleb seda rangelt kontrollida, kuna neil tekstidel on õiguslikud tagajärjed.
Euroopa Liidu Kohtu suulise ja kirjaliku õigustõlke teenistustele on toeks mitmekeelne terminoloogiatöö, mida tehakse koostöös sellele spetsialiseerunud osakonnaga, kes aitab kaasa kirjalike ja suuliste tõlgete kvaliteedile ja ühtsusele. See osakond tegeleb ka osa dokumentide terminoloogilise ja dokumentidel põhineva eeltöötlusega. Terminoloogiakogusid ja andmebaase täiendatakse pidevalt, et leitud lahendusi saaks kasutada kõik – eelkõige kõigi liidu institutsioonide ühise terminoloogiaandmebaasi IATE kaudu, mis on suures osas avalik.
Jurist-lingvistid ja tõlgid otsivad õigusalaseid täistekste peamiselt EUR-Lexist, mis pakub avalikku juurdepääsu liidu õigusele. See veebisait võimaldab tutvuda õigusaktide ja kohtupraktikaga mitmekeelsel kujul. Lisaks kasutavad nad Euroopa Liidu Kohtu enda jaoks välja töötatud vahendeid (nt kohtuasjade otsingumootor EURêka või Euroopa Liidu Kohtu veebisait) või institutsioonidevahelisi vahendeid, nagu keelelise otsingu metamootor Quest või tõlkemälusüsteem Euramis.
Lisaks nendele traditsioonilistele vahenditele, mida täiustatakse tehnoloogia arenedes, kasutatakse nüüd aktiivselt teatavaid uusi keelevaldkonnale omaseid tööriistu, eelkõige tõlkeredaktoreid. Kahes viimases institutsioonidevahelises hankes on väljavalituks osutunud turul vabalt kättesaadav Trados Studio. See töökeskkond kuvab lähte- ja sihtteksti samal ajal, nii et kõrvuti kuvatakse juba tõlgitud, tõlkimist vajavad ja tõlkimisel olevad laused või laused, mille kohta tulevad tõlkeettepanekud kas varem tõlgitud tekstidest või neuromasintõlkest. Keeleversioonide joondamine võimaldab pärast tõlkimist sisestada andmed Euramise institutsioonidevahelisse andmebaasi. Trados Studios saab jurist-lingvist aktiveerida ka muid tõlketööriistu, sealhulgas eespool nimetatud terminoloogiavahendeid.
Juba mitu aastat kasutatakse neuromasintõlget, mis põhineb süvaõppel (deep learning), st ühel tehisintellekti harul. Euroopa Liidu Kohtus kasutatakse arvutipõhise tõlkekeskkonna puhul Euroopa institutsioonide loodud ja hallatavat neuronaalset abivahendit eTranslation ja turul kättesaadavat vahendit DeepL Pro. Neid neuromootoreid treenitakse tohutute korpuste abil, mis sisaldavad joondatud kakskeelseid segmente, mille põhjal need mootorid „õpivad“. Kui need mootorid on välja õpetatud, pakuvad need tõlkeid, kasutades algoritme, mis leitud vasteid üksteise järel tõenäosuslike, grammatiliste, kontekstuaalsete ja muude kriteeriumide põhjal kaaluvad.
Nende vahendite ja tehnoloogiate märkimisväärne panus ei tohiks siiski panna meid unustama asjaolu, et ainult inimesel, kes on selle „laiendatud“ töökeskkonna keskmes, on pakutud lahenduste kontrollimiseks vajalik otsustusvõime ning hädavajalikud keelelised ja õiguslikud eriteadmised.
Täienduskoolitus mängib olulist rolli, et säilitada ja laiendada kutseoskusi, mis on vajalikud, et ametikohtadel erinevaid mitmekeelsusega seotud ülesandeid täita. See on lahutamatu osa mitmekeelsuse peadirektoraadi poliitikast, mille eesmärk on tagada kirjalike ja suuliste tõlgete väga kõrge kvaliteet ning mis puudutab peamiselt keelelist, juriidilist ja tehnilist valdkonda.
Lisateadmiste omandamine nendes valdkondades algab kohe teenistujate teenistusse asumisel, kui neid kutsutakse osalema koolitusel, mille eesmärk on tutvuda tõlketeenistuse töövahendite ja töökeskkonnaga. Kogu karjääri jooksul on keeli puudutav täiendusõpe väga oluline, et säilitada ja suurendada eelkõige tõlkide ja jurist-lingvistide erinevate keelte oskust. Õigusalaste teadmiste täiendamisele aitab kaasa ka liidu õiguse konkreetset valdkonda või liikmesriikide õigust puudutavate konverentside ja seminaride regulaarne korraldamine. Et pidada sammu teenistuse tehnilise keskkonna arenguga, korraldatakse ulatuslikke koolitusi tarkvara uuendamise korral või uute töövahendite kasutamiseks.
Vt ka
