Milleks mitmekeelsus?

Praktikas tähendab see arusaamise ja enda väljendamise oskust 24 keeles, mis on määratud Euroopa Liidu ametlikeks keelteks, sest need on ühe või mitme liikmesriigi ametlik keel või üks ametlikest keeltest. Seoses uute liikmesriikide ühinemisega on ametlike keelte arv tõusnud neljalt keelelt (saksa, prantsuse, itaalia, hollandi) 24 keeleni. Kõiki neid keeli rääkides saab Euroopa Liit suhelda kõigi liikmesriikide kodanikega. Mitmekeelsus on seega demokraatlik nõue, mis tagab keelte võrdsuse ja Euroopa Liidu institutsioonide kättesaadavuse kõigile liidu kodanikele: tänu professionaalsetele tõlkijatele ja tõlkidele Euroopa Liidu institutsioonides saavad Euroopa Liidu kodanikud pöörduda liidu institutsioonide poole oma keeles ja institutsioonid vastavad neile samas keeles.

Seda nõuet käsitleti ka EMÜ kõige esimeses vastu võetud määruses 1/58, „millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled“.

Euroopa Liit on õigusel rajanev liit, kusjuures see õigus peab kehtima kõigi suhtes ühtemoodi ja seega tekitama õiguslikke tagajärgi, mis on kõigile arusaadavad, hoolimata keelte paljususest ja õigussüsteemide mitmekesisusest. See tähendab, et olenemata sellest, millises keeles liidu õigusaktid ja kohtulahendid on koostatud, mõjutavad need kodanike igapäevaelu ja peavad olema kõikides ametlikes keeltes ja riiklikes õigussüsteemides ühtmoodi mõistetavad.

Euroopa Liidu Kohtule on aluslepingutega usaldatud ülesanne tagada, et järgitaks ühist õigust, mille tõlgendamine ja kohaldamine on oma olemuselt mitmekeelne. Seega on menetluste mitmekeelsus vältimatu nõue, mis tagab õiglase menetluse ning Euroopa kodanikele juurdepääsu õigusemõistmisele ja kohtupraktika kui õigusallika kättesaadavuse. Euroopa Liidu Kohtu tegevus on korraldatud nii, et ta saab täita oma ülesandeid sõltumata sellest, millises keeles tema poole pöördutakse. Seega on kõigil Euroopa kodanikel oma keeles juurdepääs Euroopa õigusemõistmisele ja kohtupraktikale.