Konverentsitõlk
Euroopa Liidu Kohtus on peamine tõlkimise viis sünkroontõlge: seda tehakse kabiinis tavaliselt vähemalt kahest tõlgist koosnevas meeskonnas. Saalis olev kõneleja räägib mikrofoni; tõlk kuulab kõnet kõrvaklappide kaudu ja tõlgib selle samal ajal mikrofonis oma emakeelde. Osad tõlgid valdavad mõnda teist keelt piisavalt kõrgel tasemel, et nad suudavad oma emakeelest ka sellesse keelde tõlkida. Seda nimetatakse „retuuriks“.
Kõikide keelekombinatsioonide katmiseks on mõnikord vaja kasutada „releed“. Tõlgid, kes ei oska kõneleja keelt, tõlgivad tõlke põhjal, mille teeb teise keelekabiini kolleeg, kes tõlgib kõneleja öeldu otse mõnda vahenduskeelde, milleks tavaliselt on prantsuse või inglise keel.
Protokollilistel üritustel, külastuste puhul või Üldkohtus kompromissi sõlmimisel või kohtuistungite raames kahepoolsete kõneluste käigus kohtunike ja poolte vahel teevad tõlgid järeltõlget, mis tähendab, et tõlk teeb kõneleja kõne ajal märkmeid ja annab selle sisu hiljem edasi.
Tõlgi töö põhineb hoolikal ettevalmistusel, mis algab sageli mitu päeva varem ja moodustab märkimisväärse osa tema tööajast. Järjepidev koolitus on samuti oluline: tõlgil peavad olema põhjalikud keelelised ja konkreetset teemat puudutavad teadmised, mis võimaldavad tal reaalajas kõneleja öeldut analüüsida ja selle tähendust tõetruult edasi anda.
Ka tõlgiametit mõjutavad kiired tehnoloogilised muutused, kusjuures viimased arengud puudutavad ennekõike poolte osalemist videokonverentsi teel, kui tervisekaitse, julgeoleku või muudel tõsistel põhjustel ei ole neil võimalik kohapeal osaleda, ning tehisintellektil põhinevate ettevalmistusvahendite kasutamist.
Tõlgina töötamiseks nõutud tingimused on täpsemalt kirjas EPSO veebisaidil või Curia veebisaidil avaldatud konkursiteadetes ja vabade ametikohtade kohta avaldatud teadaannetes.
Vt ka
